1-15-10553/27

KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2016 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10553 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungisekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON - IPBÜKER Asja kuupäevad läbivaatamise 01.12.2016 14.12.2016 29.12.2016 21.06.2017 Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 21.11.2016 erakorraline ettekanne G.H-le Viru Maakohtu 09.02.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks G.H sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON kriminaalhooldusosakonna Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 21.11.2016 erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata G.H-le Viru Maakohtu 09.02.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa 1 (üks ) kuu 13 (kolmteist) päeva vangistust täitmisele ja saata G.H karistust kandma. G.H karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 15.06.

1. G.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtumääruse jõustumiseni. kuni käesoleva Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud G.H mõisteti süüdi Viru Maakohtu 09.02.2016 otsusega KarS §121 järgi ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega karistati vangistusega 5 kuud. KarS §69 lg.1 alusel asendati vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 150 tundi ning määrati selle tegemise tähtajaks 9 kuud. KarS §69 lg.4 alusel oli G.H üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud jälgima KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. G.H määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Otsus jõustus 26.02.
2. Kriminaalhoolduse algus oli 26.02.2016 ja lõpp 25.11.
3. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 21.11.2016 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata G.H-le mõistetud ja ärakandmata karistuse osa täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu rikkunud kahel korral registreerimiskohustust ning hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamiselt. G.H-le oli täitmiseks määratud 150 tundi üldkasulikku tööd. Erakorralise ettekande koostamise ajaks oli sooritatud 107 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 43 tundi üldkasulikku tööd. Katseaeg lõpeb 25.11.
4. 21.09.
5. antud seletuses kirjutas G.H üldkasuliku töö tundide soorituselt puudumise kohta, et 30.06.2016 käis tööl 01.07.2016 päeva asemel, kuna teda palus üldkasuliku töö juhendaja. 22.06.2016 ja 19.08.2016 kohta kirjutas, et oli tööl, kuid teda unustati panna nimekirja. 12.08.
6. töölt puudumise kohta kirjutas, et antud päeval käis proovipäeval. Käesolevaks ajaks puudub seletus ajavahemikul 27.09.2016-25.10.
7. sooritamata jäänud töötundide ning 31.10.2016 ja 18.11.2016 registreerimistele mitteilmumise kohta. Esimesel registreerimisel 04.03.
8. selgitati kriminaalhooldusametniku poolt G.H-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Kriminaalhooldusalusele selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Samuti oli kriminaalhooldusalusele selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. G.H-le tutvustati ka üldkasuliku töö esmast ajakava, mis tema poolt sai allkirjastatud. 09.06.2016 oli koostatud üldkasuliku töö ajakava töö sooritamiseks xxxajavahemikul 10.06.2016-08.07.
9. G.H sooritas antud üldkasuliku töö ajakava järgi 12 tundi 15 tunni asemel. 13.07.2016 oli koostatud üldkasuliku töö ajakava töö sooritamiseks xxx ajavahemikul 15.07.2016-12.08.
10. G.H sooritas antud üldkasuliku töö ajakava järgi 12 tundi 15 tunni asemel 12.08.2016 oli koostatud üldkasuliku töö ajakava töö sooritamiseks xxx ajavahemikul 19.08.2016-16.09.
11. G.H sooritas antud üldkasuliku töö ajakava järgi 12 tundi 15 tunni asemel. Seoses ülaltoodud rikkumisega tehti 21.09.2016 G.H-le kirjalik hoiatus. 2 Samuti selgitati G.H-le uuesti üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamise tähtsust ja võimalikke tagajärgi rikkumiste korral. 21.09.2016 oli koostatud üldkasuliku töö ajakava töö sooritamiseks xxx ajavahemikul 27.09.2016-25.10.
12. 31.10.2016 helistas G.H kriminaalhooldusametnikule ning teavitas, et haigestumise tõttu ei saa ta 31.10.2016 tulla registreerimisele. Lubas pöörduda arsti poole. Peale seda helistas 02.11.2016 kriminaalhooldusosakonda ning teavitas, et läheb 03.11.2016 uuesti arstile. 03.11.2016 eelnevalt kokkulepitud ajal pole kriminaalhooldusametnikule helistanud. Kriminaalhooldusametnik helistas G.H-le ise, kuid tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. 14.11.2016 oli süüdimõistetule saadetud kutse ilmuda registreerimisele 18.11.2016 kell 09.
13. G.H kohale ei ilmunud ja oma mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. 18.11.2016.läbiviidud telefonivestlusest üldkasuliku töö juhendaja T. K. selgus, et G.H pole teinud viimase üldkasuliku töö ajakava järgi (sooritus 27.09.2016-25.10.2016) mitte ühtegi tundi. Tõendeid puudumise kohta pole G.H kriminaalhooldusametnikule esitanud. Alates 03.11.
14. puudub kriminaalhooldusametnikul võimalus võtta ühendust G.H-ga , kuna isiku mobiiltelefon on välja lülitatud. 17.11.2016 oli teostatud kodukülastus aadressil xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et kuna majal puudub fonolukk, polnud võimalik sissekäiku pääseda. Helistati isiku numbrile xxx, mobiiltelefon oli välja lülitatud. Eeltoodut arvestades taotleb kriminaalhooldusametnik G.H-le KarS §69 lg.6 ja KrHS §31 lg.1 alusel vangistuse täitmisele pööramist sooritamata üldkasuliku töö 43 tunni ulatuses. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja registreerimistele mitteilmumisega väljendab G.H selgelt hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus. Maakohtu istung 01.12.2016 Süüdimõistetu maakohtu istungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Maakohus lükkas asja arutamise edasi ja kordas kohtukutset. Maakohtu istung 14.12.2016 Süüdimõistetu maakohtu istungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Maakohus lükkas asja arutamise edasi ja kohaldas süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Maakohtu istung 29.12.2016 Süümõistetut maakohtu istungile ei toimetatud, kuna sundtoomine ebaõnnestus. Maakohus lükkas asja arutamise edasi, kuulutas süüdimõistetu tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendit vahistamine. 3 Süüdimõistetu peeti kinni 15.06.
15. Maakohtu istung 21.06.2017 Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo selgitas maakohtu istungil, et käesolevaks ajaks ei ole midagi muutunud ja ta toetas oma taotlust karistuse täitmisele pööramise kohta. Süüdimõistetu G.H selgitas, et ta ei ilmunud tõepoolest 2 korda registreerimisele ja 43 üldkasuliku töö tundi on tegemata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §74 lg.4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS §74 lg.4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu G.H-le on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 04.03.
16. Vastavalt erakorralisele ettekandele on G.H rikkunud katseajaks määratud registreerimiskohustust ning jätnud sooritamata üldkasuliku töö ulatuses 43 tundi. Üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg lõppes 25.11.
17. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on korduvalt selgitatud üldkasuliku töö ajaks kehtestatud korda. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. G.H on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et G.H on olnud alaliselt probleeme üldkasuliku töö sooritamisega. Süüdimõistetu on puudunud üldkasuliku töö soorituselt ilma mõjuva põhjuseta ajavahemikul 27.09.2016-25.10.
18. Kriminaalhooldusalusele on 21.09.2016 tehtud üldkasuliku töö soorituselt puudumiste eest kirjalik hoiatus. Erakorralisest ettekandest nähtub, et G.H ei ole ilmunud registreerimisele 31.10.2016 ja 18.11.
19. Mitteilmumise põhjustest ei ole kriminaalhooldusametnikku teavitanud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja 4 suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 09.02.2016 otsusega määrati G.H kriminaalhooldusele. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud, rikkudes korduvalt ÜKT sooritamise distsipliini ning jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine ÜKT sooritamisega, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kahel korral registreerimisele mitteilmumist ja 43 üldkasuliku töö tunni mittetegemist kinnitas maakohtu istungil ka süüdimõistetu ise. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et käesolevas kohtumääruses toodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. G.H tuleb reaalselt ära kanda talle Viru Maakohtu 09.02.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa - vangistus 1 kuu 13 päeva. G.H karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 15.06.
20. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §69 lg.6, KrMS §383, §384, §387, §428, §
21. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5