1-16-10643/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus

1. märts 2017, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-10643 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. detsembri 2016 otsus Kriminaalasi Z.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellant kaitsja Z.K Süüdistatav ik: XXX; elukoht: XXX; XXX; emakeel: vene keel; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud 12-l korral, viimati Harju Maakohtu 01.07.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu 20 päevani. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine. Kaitsja Jugans Grossmann Prokurör Helen Kiviloo RESOLUTSIOON
3. Jätta KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel Harju Maakohtu
4. detsembri 2016 otsuse põhiosast välja seisukoht, et Z.K puhul esineb karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 1
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Jätta apellatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud riigi õigusabi kulu 48 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu 02.12.2016 otsusega mõisteti Z.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 1 -aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus Z.K vangistust 1/3 võrra, st 8 kuuni. Z.K mõisteti süüdi selles, et ta püüdis Tallinna Kaubamajast varastada viit pulkdeodoranti Hugo Boss koguväärtusega 144,95 eurot. Ta möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Tegemist oli süstemaatilise varguse katsega, kuna menetluse esemeks oleva varguse katse pani ta toime lühikest aega peale eelmise süstemaatilise varguse katse eest mõistetud vangistuse ärakandmist. Mõistetud karistust põhjendas maakohus järgnevalt. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendava asjaoluna aga omakasu motiivi. Viimane väljendus selles, et Z.K varastas selleks, et kaup maha müüa ja raha saada. Kohus pidas oluliseks seda, et Z.K on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Z.K kriminaalkorras Harju Maakohtu 01.07.2016.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud 20 päeva. Selle karistuse kandmiselt vabanes ta 18.11.
8. Enne seda karistati Z.K Harju Maakohtu 22.01.2016 otsusega samuti KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.01.
9. Järelikult vabanes Z.K selle karistuse kandmiselt hiljemalt 2016 maikuus. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et varasemalt varguste eest mõistetud karistused, sh vangistus, ei ole suutnud mõjutada Z.K isegi lühikese aja jooksul hoiduma uute samalaadse kuritegude toimepanemisest. Kohus rõhutas, et menetletava kriminaalasja esemeks oleva süüteo pani Z.K toime vähem kui 2 nädala möödumisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemiselt. Eelnevast lähtudes leidis maakohus, et Z.K tuleb karistada vangistusega. Arvestades puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et varastatu väärtus ei olnud suur, pidas kohus võimalikuks kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. 2 Kuna varasemad karistused ei ole Z.K-le mõju avaldanud, ei pidanud kohus võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata. Kohus märkis, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on Z.K olnud probleeme ka narkootikumidega. Narkootikumide (episoodiline) tarvitamine kui ka töökoha ja sissetulekute puudumine on tegurid, mis mõjutavad Z.K pidevalt uusi vargusi toime panema. Seega eksisteerib oht, et vabaduses jätkab isik elatusvahendite hankimist kuritegelikul teel.
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.K kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist Z.K-le mõistetud karistuse osas, Z.K-le lühema vangistuse mõistmist ning karistuse ärakandmata osa asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et Z.K-le mõistetud 1-aastane vangistus on tema kuriteo asjaolusid arvestades liiga raske. Kohus on ise märkinud, et varastatu väärtus ei olnud suur. Kohtuotsusest ei selgu, miks pidas maakohus vajalikuks Z.K karistamist just 1-aastase vangistusega. Ühtlasi leiab kaitsja, et maakohus on põhjendamatult jätnud Z.K vangistuse üldkasuliku tööga asendamata. Kaitsja leiab, et väheväärtuslike esemete varguste puhul, tuleks vangistuse asemel kohaldada mõnda alternatiivset seaduses ette nähtud võimalust. Kaitsja taotles maakohtus Z.K vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Z.K andis nõusoleku teha üldkasulikku tööd. Kohus ei pidanud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks, põhjendades seda sellega, et eelmised karistused ei ole mõjutanud Z.K uusi kuritegusid mitte toime panema. Kaitsja leiab, et varem mõistetud vangistused pole tõesti Z.K mõjutanud uusi kuritegusid mitte toime panema, kuid karistusregistri andmetel ei ole Z.K karistusi viimasel ajal üldkasuliku tööga asendatud. Kaitsja leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga distsiplineeriks Z.K , sest sellega kaasneb katseaeg kriminaalhooldusele allutamisega. Z.K peaks regulaarselt andma kriminaalhooldajale aru oma eluviisidest ja üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldaja abi ja nõuannetega oleks tal kergem leida tööd ning üldkasuliku töö tegemine kujundaks tal töö harjumusi, millest ta on pikaajalise töötaoleku tõttu võõrdunud. Vanglakaristus neid eesmärke ei täida.
11. Ringkonnakohtu poolt apellatsioonimenetluse pooltele antud tähtajaks esitas oma kirjalikud seisukohad süüdistatav Z.K (kõnealune dokument on pealkirjastatud küll apellatsioonina, kuid see on esitatud ilmselgelt pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning ringkonnakohus käsitab seda süüdistatava kirjalike seisukohtadena). Z.K palub samuti kergendada karistust ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Ta leiab, et ühe poevarguse katse eest on mõistetud vangistus põhjendamatult raske. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium leiab, et Z.K-le mõistetud karistuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks ei ole alust. 3 Apellatsioonis on peetud mõistetud karistust toimepandud tegu arvestades põhjendamatult raskeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on mõistnud Z.K-le karistuse, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on põhjendanud, miks ta mõistis Z.K-le just sellise karistuse. Kohus nentis, et varastatu väärtus ei olnud suur. Samuti leidis kohus, et karistust kergendav asjaolu on Z.K puhtsüdamlik kahetsus. Z.K süüd suurendavaks luges kohus aga seda, et ta pani kuriteo toime vaid vähem kui 2 nädalat pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemiselt. Ringkonnakohus leiab, et selle asjaolu arvestamine isiku süü suuruse hindamisel on põhjendatud, kuivõrd tegemist on süstemaatilisust iseloomustava tunnusega. Maakohus on otsuses nimetanud karistust raskendava asjaoluna ka omakasu motiivi. Sellele karistust raskendavale asjaolule tuginemist peab ringkonnakohus aga KarS §-s 59 sätestatud karistust raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu rikkumiseks. KarS § 199 lg 1 ei nimeta küll otsesõnu koosseisutunnusena omakasu motiivi, kuid see sisaldub võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgis. Korduvarvestamise keeld hõlmab ka süüteo olemusest tulenevaid tunnuseid (Sootak/Pikamäe. KarS. Kommenteeritud väljaanne.
13. vlj. Tallinn 2015 – J. Sootak. § 59 komm. 2). Kohtukolleegium leiab aga, et ka selle raskendava asjaolu kõrvalejätmisel vastab maakohtu mõistetud karistus Z.K süüle ja tema isikule. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu mõistetud karistuse muutmata, kuid jätab KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosast välja maakohtu tuvastatud karistust raskendava asjaolu – omakasu motiivi.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Z.K vangistust ei ole alust asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et eelnevad vangistused ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist, kuid seetõttu olekski põhjendatud vangistuse asemel üldkasuliku töö kohaldamine. Maakohtu otsuses märgitu, et varasemad vangistused ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist, ei tähenda, et Z.K karistamine taas vangistusega oleks vastuolus KarS § 56 lg-ga
15. Asenduskaristuse eelistamiseks põhikaristusele on ilmselgelt põhjust siis, kui asenduskaristus võiks täita karistuse eesmärke paremini. Praegusel juhul on aga maakohus näidanud ära, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei aita uusi kuritegusid ära hoida. Vastupidi: on oht, et Z.K paneb juba üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Nagu märgitud, viitas kohus sellele, et Z.K on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude eest. Viimase kuriteo pani ta toime varsti pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Veel tõi kohus välja, et karistusregistri andmetest nähtuvalt tarvitab Z.K vähemalt episoodiliselt narkootikume. Kuna tal puudub ka sissetulek, on oht, et ta jätkab elatusvahendite hankimist kuritegelikul teel. Seega on tõenäoline, et vabaduses viibides (s.o üldkasuliku töö tegemise ajal) tekivad Z.K kiiresti varalised raskused ning varem toimepandud varavastased kuriteod näitavad, et sellisel juhul näeb Z.K lahendust just varavastaste kuritegude 4 toimepanemises. Neid probleeme ei saa ära hoida üldkasuliku töö tegemine, kuna üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Ka asjaolu, et üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse süüdimõistetu kriminaalhooldaja kontrollile, ei ole piisav, et pidada üldkasulikku tööd uute kuritegude ärahoidmisel efektiivseks. See, et Z.K on jätkanud varguse katsete toimepanemist hoolimata sellest, et teda on korduvalt karistatud vangistusega, näitab, et isegi oht, et teda karistatakse taas vangistusega, ei hoia teda tagasi uute kuritegude toimepanemisest. See on oluline, kuna ka üldkasuliku töö tegemise n.ö tagatiseks on võimalus pöörata vangistus täitmisele.
16. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata. Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 3 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosast välja maakohtu tuvastatud karistust raskendava asjaolu. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Z.K kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus pidas taotletud tasu suurust põhjendatuks ja rahuldas kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 5