Obsah (8)

§ 201§ 242§ 97§ 124§ 106§ 96§ 90§ 98

4-21-1844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1844 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuuli

90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja karistas L.P

§ 201lg 1 järgi toimepandud väärteo eest rahatrahviga 75 trahviühikut, ehk 300 eurot.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 2. 20.04.2021 esitas L.P Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes tehtud otsusega ja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Tuginedes Riigikohtu 20.04.2017 otsusele nr 4-17-4621 leiab kaebuse esitaja, et juhiloa kehtivuse lõppemise korral ei ole võimalik isikut karistada juhtimisõiguseta sõidu eest. Kehtiva juhiloata sõiduki juhtimine on väärteona karistatav, ent sätte alusel, mille karistusmäär on oluliselt kergem. Riigikohus on oma otsuses 4-17-4621 leidnud, et liiklusseadust ei saa tõlgendada selliselt, et juhiloa kehtivusaja lõppemisel kaotab isik juhtimisõiguse. Seetõttu tuleb isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud karistada

§ 242järgi mootorsõiduki juhtimise keelu rikkumise eest.

Kaebuse esitaja ei soovi istungil osaleda, on nõus kirjaliku menetlusega. 18.05.2021 esitas L.P kaebuse täienduse, milles seab kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Kaebuse esitaja kohaselt ei andnud tunnistaja tõeseid ütlusi kuna tunnistaja ei teostanud liiklusjärelevalvet, ega peatanud kaebuse esitaja sõidukit juhulikult, vaid politseiametnikud ootasid konkreetset sõidukit, teades, et sõiduki juht on menetlusalune isik. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 3. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses, et kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Asjas omab tähtsust juhiloa kehtivuse tähendus mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu tuvastamisel. Liiklusseadus ei sätesta otseselt juhtimisõiguse tähtaega, kuid

§ 97

lg 2 kohaselt esmane juhiluba väljastatakse kehtivusega kuni 2 aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada.

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Seega on esmase juhiloaga isikute juhtimisõigus seotud juhiloal märgitud selle kehtivusega, kui juhiloa kehtivusaeg on möödas, puudub isikul ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-18-10 märkinud, et juhiloa vahetamisel ei kontrollita mitte üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda kas juhiloa vahetaja vastab

§ 106lg 1 toodud nõuetele ning kas isikul on läbitud lõppastme koolitus.

Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga, võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega.

§ 96

lõigetest 1 ja 2 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 21.06.2011 2 4-21-1844 määrusest nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimine, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ § 21 lg 1 nähtub, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või

§ 96lg 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Liiklusregistri päringu põhjal on nähtav, et isikule väljastati esmane juhiluba 20.09.2007 kehtivusega kuni 20.09.

1. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Vaidlust ei ole selles, et L.P juhtis 28.04.2021.a kella 15:50 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Männiku külas, Männiku tee 114 juures mootorsõidukit xxxx reg numbriga xxxx. Nimetatud fakt on tõendatud ka kirjalike tõenditega. Kiirmenetluse otsuse nr 10220182210070 (KVT lk 1-2) kohaselt juhtis L.P 28.04.2021.a kella 15:50 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Männiku külas, Männiku tee 114 juures suunaga Männiku tee 135 poole mootorsõidukit xxxx reg numbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 28.04.2021.a koostatud kiirmenetluse otsuses antud ütluste kohaselt L.P tunnistas mootorsõiduki juhtimist aegunud juhilubadega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et L.P kõrvaldati 28.04.2021 kell 15:50 sõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
4. Tunnistaja Di K ütluste (KVT lk 4) kohaselt teostades 28.04.2021 koos patrullpolitseinik M Miga liiklusjärelevalvet Saku vallas, Männiku külas, Männiku tee 114 juures märkasid mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ning otsustasid sõiduki kontrollimiseks peatada. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juht on L.P , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega 01.07.
5. Juht oli sõidukis üksi ja tunnistas, et tema juhluba on aegunud. Menetlusalune isik esitas kohtule täiendava seisukoha pärast väärteoasja toimikuga tutvumist, milles leidis, et tunnistaja ütlused ei ole tõesed kuna politseiametnikud ei teostanud liiklusjärelevalvet, ega peatanud kaebuse esitaja sõidukit juhuslikult, vaid politseiametnikud ootasid konkreetset sõidukit, teades, et sõiduki juht on L.P. Kohtu hinnangul on tunnistaja Dmitri Kaljužnõi on andunud ütlusi väärteoasja tõendamiseseme asjaolude kohta. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 62 ja § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja ütlustega. Kaebuse esitaja väited tunnistaja ütluste osas ei oma väärteoasja lahendamisel tähendust, kuna väärteo toimepanemise fakti ei muuda teole eelnenud sündmused. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega osas, 3 4-21-1844 mis kinnitavad, et L.P juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik on mootorsõiduki juhtimise fakti ka ise tunnistanud.
6. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on L.P toime pannud

§ 201

lg 1 ettenähtud süüteo, kuivõrd menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud keeldu.

§ 201

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Õiendist (KVT lk 5) nähtub, et Autoregistrikeskuse andmebaasi andmetel L.P ei ole kehtivat juhtimisõigust, juhtimisõigus on peatunud 01.07.

2. Seega on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et L.P juhtis 28.04.2021.a kella 15:50 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Männiku külas, Männiku tee 114 juures mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx. Seda on ka menetlusalune isik tunnistanud. Kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik taotleb väärteomenetluse lõpetamist toetudes Riigikohtu otsuses nr 4-174621 väljendatud seisukohtadele. Seega on antud asjas vaidlus selles, kas kaebajal oli kiirmenetluse otsuses märgitud ajal olemas juhtimisõigus.
3. Transpordiameti õiendi kohaselt väljastati menetlusalusele isikule esmane juhiluba 15.07.2005 ning uus esmane juhiluba 20.09.2007, mis kehtis kuni 20.09.2009.

§ 97

lg 2 kohaselt esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.

§ 98

lg 1 kohaselt esmase juhiloa ja juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet. Seega liiklusseadus eristab esmast juhluba ja juhiluba.

§ 98

lg 5 kohaselt kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumist saanud vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Säärane regulatsioon kehtis ka ajal, mil L.P omandas esmase juhtimisõiguse ehk 2005. aastal, kuni 30.06.2011 kehtinud liiklusseaduse järgi. Seega pidi menetlusalune isik olema teadlik, millistel tingimustel on võimalik esmane juhiluba vahetada juhiloa vastu. Esmast juhiluba L.P selle kehtivuse kaotamisel juhiloa vastu ei vahetanud. Esmase juhiloa vahetamisel juhiloa vastu tuleb

§ 106

lg 4 kohaselt eelnevalt läbida lõppastme koolitus ja isikut ei tohi olla karistatud liiklusnõuete rikkumise eest viimase 12 kuu jooksul. Kohtul ei ole infot selle kohta, et L.P oleks juhiloa saamiseks vajaliku lõppastme koolituse läbinud. 10. Menetlusaluse isiku viited Riigikohtu lahendile 4-17-4621 ei ole asjakohased kuna tegemist on erinevate situatsioonidega. Riigikohtu lahendis on käsitletud olukorda, kus isikule oli väljastatud juhiluba, mitte esmane juhiluba, ja juhtimisõigus oli peatunud kolm nädalat enne väärteo toimepanemist. Käesolevas asjas oli menetlusalusele isikule väljastatud esmane juhiluba, mis kaotas kehtivuse juba 20.09.2009, seega sisuliselt 12 aastat tagasi. Kuna L.P ei saanud esmase juhiloa kehtivuse kaotamisest 12 kuu jooksul juhiluba, siis kaotas menetlusalune isik juhtimisõiguse 12 kuud pärast esmase juhiloa kehtivuse kaotamist. Kohus leiab, et antud juhul on välistatud, et L.P juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 1 järgi kuna nimetatud säte ei käsitle esmase juhiloa kehtivusaja lõppemist. Seega rikkus L.P

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 201lg-s 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo.

11. Kohus leiab, et L.P pani

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kavatsetuse vormis. Menetlusalusele isikule väljastatud esmane juhiluba kaotas kehtivuse 20.09.2009, järelikult ligi 12 aastat tagasi. See on piisavalt pikk aeg, et isik peab olema teadlik, et temale väljastatud dokument enam ei kehti. Autokooli läbinud juht on teadlik sellest, et esmane juhtimisõigus antakse isikule kaheks aastaks. Seda, et L.P oli teadlik esmase juhtimisõiguse väljastamise ajast tõendab ka asjaolu, et Transpordiameti õiendist nähtuvalt väljastati isikule esmane juhiluba kahel korral, esmalt 15.07.2005 ja teist korda 20.09.2009. Seega juhtis L.P kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. 4 4-21-1844 12.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et L.P süü antud asjas on keskmine või mõnevõrra väiksem. Kohtuväline menetleja on L.P karistanud

§ 201

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot.

1. Kohus leiab, et antud juhul ei esine kergendavaid asjaolusid, L.P ei ole toimepandut kahetsenud, ega teo keelatusest aru saanud. Siiski leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud kuna isikul puuduvad varasemad väärteokaristused. Karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas arvestada ka teo toimepanemise aega ja kohta, L.P juhtis mootorsõidukit argipäeval kell 15:50 ehk ajal, mil tõenäoliselt on liiklus tihe. Kuigi menetlusalune isik on juhtimisõiguse omandanud ja talle on esmane juhiluba väljastatud, ei ole võimalik teada, kas tema teadmised ja oskused on ajakohased kuna esmase juhtimisõiguse omandamisest ja juhiloa kehtivusest on möödunud pikk aeg, samuti ei ole andmeid lõppastme koolituse läbimise kohta.
2. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki, ehk seda kuidas on võimalik L.P mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt L.P varasemad karistused puuduvad. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.
3. L.P palub kohtule esitatud kaebuses väärteomenetlus lõpetada. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Kuigi tegemist on menetlusaluse isiku esmakordse rikkumisega, ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti puudub alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuna kohus on asjas tuvastanud, et isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja pani seega toime

§ 201lg 1 sätestatud väärteo.

1. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ja temale mõistetud karistus muutmata. Rahatrahv 300 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 5