) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 01.03.2021 sõlmitud käendusleping kliendikaardi lepingust nr 119542 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt jättis põhivõlgnik XXX OÜ täitmata põhilepingust (01.03.2021 sõlmitud kliendikaardi leping 119542) tulenevad nõuded, mistõttu nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 1033,30 euro (arve nr 505-11125954) ja alates 12.04.2021 viivise 0,15% põhinõudelt päevas väljamõistmist. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus püüdis dokumendid kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxx ning aadressil xxx, kuid ebaõnnestunult. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlev kohus proovinud kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx. Rahvastikuregistris kostjal kehtiv elukoht puudub ning kostja elukoha kohta pole infot ka Politsei- ja Piirivalveametil. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.04.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (13.05.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hageja taotleb õigusabikuluna 187,50 euro väljamõistmist. Hagejale on osutatud õigusabi maksumusega 75 eurot/h. Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud toimingud - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (2 h 10 min) ja menetluskulude nimekirja koostamine (20 min) - on olnud vajalikud ja märgitud mahus põhjendatud ning kuuluvad seega kostjalt väljamõistmisele. Hageja menetluskulu on veel riigilõiv 225 eurot, mis jääb samuti kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 412,50 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.