Obsah (7)

§ 49§ 173§ 157§ 166§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1310 Määruse kuupäev 15. juuni 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sarapi ta

) § 166 lg 1 p 1 kohaselt, sest on läinud vastuollu: 1)

§ 49

lg-ga 2, mille kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuse kestel viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas; 2)

§ 49

lg-ga 3, mille kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte; 3) Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustik“ (SM) p-ga 8.3, mille kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Lähtudes

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

1. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati rms X selle eest, et ta lahkus
2. mail 2022 kell 17.26 omavoliliselt teenistuskohast, milleks oli
3. –
4. mai 2022 Kuperjanovi jalaväepataljon, Kose tee 3a, Võru, ja naasis teenistuskohta
5. mail 2022 kell 17.
6. Seejuures oli rms X teenistuskaaslaste antud ütluste kohaselt teadlik käsust, mis keelas minna lühikesele linnaloale. 5.

§ 49

lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse mitteilmumist.
3. Kuivõrd teenistuskohast ilma loata lahkumine on vastuolus

§ 49

lg-ga 2, on kohus seisukohal, et rms X süüks arvatud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on rms X tehtud teatavaks tema õigused ning ta on
2. mail 2022 andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning rms X on tutvustatud distsiplinaarkaristuse 2 määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul rms X tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
3. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva ülema poolt. 9. Juhindudes

§ 173

lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et rms X on

1. juuni
2. a käskkirjaga nr 2106P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes

§ 173

lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3