Obsah (4)

§ 361§ 362§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja MÄÄRUS Haldusasjade numbrid 3-22-1029 Määruse kuupäev ja koht 6. mai 2022, Tartu Kohtunik Roby Koik Haldusasjad Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlej

) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1.

1. 04.05.2022 kell 19.20 saabus Venemaa Föderatsioonist sisenevale suunale Luhamaa maanteepiiripunkti piirikontrolli jalgsi RUS kodanik (mees), X, sünd xx.xx.xxxx, Venemaa Föderatsiooni pass 766696546, Belgia elamisloa kaart
2. 1.
3. Dokumendikontrolli teostanud piirivalvur avastas, et Belgia elamisloakaart on võltsingu tunnustega ning suunas isiku dokumentide täiendavaks kontrolliks II astme kontrolli. Dokumendiekspert tuvastas, et isiku poolt esitatud Belgia elamisloakaart nr 412253664 on täielikult võltsitud. Dokumendiekspert koostas dokumendi uurimise akti nr LP PVB KP/EU EST/D/22/009, millega tunnistas BEL elamisloakaardi täielikuks võltsinguks. Täielikult võltsitud elamisloa kaart võeti isikult ära ja anti üle Politsei- ja Piirivalveametile. Isikule selgitati, et tal puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta on kohustatud lahkuma Venemaa Föderatsiooni. 1.
4. 04.05.2022 kell 22.20 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning kell 22:30 peeti isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VKRS) alusel 48 tunniks kinni. Isikult võeti vastu vormikohane kaitsetaotlus numbriga
5. 1.
6. Xi poolt 05.05.2022 antud ütlustest nähtub, et isik sündis Groznõi linnas, Tšetšeenias, Venemaal. 2004 reisis isik koos ema, õe ja vennaga Austriasse, kus palusid poliitilist varjupaika, kuna olid Tšetšeenia põgenikud, ning mõned kuud hiljem anti neile Austrias elamiseks valged kaardid, neli aastat hiljem said nad passid. Austrias oli isik kokku 16 aastat, kuni detsembrini
7. Isiku sõnul elavad tema ema ja vend hetkel Austrias. Isiku väitel on ta abielus ning tal on kolm last. Tema abikaasa on rahvuselt tšetšeenlanna ning nad kohtusid Austrias, Viinis
8. Islami kommete järgi abiellusid nad 2010 ning Venemaal registreeriti abielu
9. 2012 käis isik koos emaga Tšetšeenias oma isa surnukeha tuvastamas ning peale Austriasse tagasi saabumist küsitleti isikut Austria ametnike poolt ning väidetavalt võeti temalt ära Austria poolt antud pass. 2019 deporteeriti isik Venemaale. Isikul olid väidetavalt kohtulikud karistused kakluste eest ning Austria põgenike organisatsioon hakkas tšetšeene tagasi kodumaale saatma. Peale Venemaale tagasisaatmist elas isik väidetavalt mõned nädalad Venemaal ja peale seda lahkus Serbiasse, kus elas tuttavate ja naise kulul ligi 11 kuud, Serbias olles tööl ei käinud. Peale seda liikus isik edasi Horvaatiasse, kust tahtis piiri ületada, kuid ta saadeti piirilt tagasi. Isikule kohaldati sissesõidukeeld Austriale ja tervele Schengeni alale 4 aastaks. 1.
10. Isik selgitas menetlustoimingutel, et varem oli tal teine nimi - Y, ning nime vahetas andmete vahetamise eesmärgil, et vaadataks, et välismaa nimi. Ligi 4 kuud pärast Serbia külastamist leidis isik interneti leheküljelt reklaami, mille kaudu sai töö viisasid, pangakaarte ja muud. Isik tellis endale sealt kaudu Belgia tööviisa ja sai selle kaardi, mille esitas Eesti piirivalvuritele. Kaardi sai kätte Armeeniast ning talle kinnitati, et kõik on ametlik, et võib töötada ja sõita Euroopasse. Isik selgitas, et selle dokumendi saamiseks muutis ta oma nime ära, et oleks tulevikus lihtsam. Isik selgitas, et tema eesmärk ei olnud tulla Eestisse, vaid minna Austriasse pere juurde. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ainult seepärast, et tal ei ole tagasi teed Venemaale, tal ei ole seal kedagi. Isik ei saa enda sõnul Venemaale lahkuda, kuna teda võidakse Ukraina vastu sõdima sundida ning vangi panna selle eest, et ta on riigi võimu kritiseerinud. 1.
11. Austria 05.05.2022 vastuses PPA päringule nähtub, et informatsioon Xi kohta puudub, kuid Y suhtes on Austria kohaldanud sissesõidukeelu nii Austriasse kui tervele Schengeni alale ning isik on Austriale teada varguste ja sissemurdmiste poolest. Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljavõttest nähtub, et isikule kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld kehtib kuni 22.05.
12. Andmebaasi kantud fotode järgi ei ole PPA-l alust kahelda, et tegemist on sama isikuga. 1.
13. PPA hinnangul kinnitab isikupoolne võltsitud dokumentide kasutamine enda soovi saamiseks isikust tulenevat põgenemisohtu ning põgenemisohu olemasolu korral pole PPA-l alust arvata, et isik oleks vabaduses viibides rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks kättesaadav. PPA hinnangul esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (

§ 361lg 2 p 4).

1.

1. PPA on seisukohal, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vältimaks enda tagasisaatmist Venemaa Föderatsiooni. 1.
2. PPA on seisukohal, et

§ 361

lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus esineb ka olukorras, kus isikut ei ole peale ebaseaduslikku piiriületust kinni peetud VSS alusel, kuid on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati siiski väljasaatmise vältimiseks. 1.10. PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamine ei ole 2 ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. Käesolevas haldusasjas toimus
2. mail 2022 kohtuistung, kus isik selgitas kokkuvõtvalt järgmist. Isikul ei ole vastuväiteid PPA taotlusele. Isik ei soovi Vene Föderatsiooni väljasaatmist, sest Tšetšeeniast saadetaks ta kindlasti Ukrainasse sõdima. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 4.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. 5.

§ 361

lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada.

§ 361

lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-s 4.

Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Praeguses asjas on PPA 05.05.
2. a taotluses tuginenud

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alustele.

6.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. PPA on kohtule esitatud taotluses märkinud, et isik soovib rahvusvahelist kaitset poliitilisel põhjustel, kuid ainuüksi isiku poolt antud selguste pinnalt ei saa järeldada, kas isik kvalifitseerub kaitsesaajaks või mitte, millega kohus nõustub. Varasemalt Austrias saadud rahvusvahelise kaitse ei anna automaatselt alust eeldada, et isik käesoleval ajal kaitsesaajaks kvalifitseerub seda enam, et Austria on isiku suhtes kohaldanud sissesõidukeelu nii Austriasse kui tervele Schengeni alale (määruse p 1.6). Isiku enda poolt antud selgitusest nähtub, et isikul ei olnud plaanis Eestis kaitset taotleda, kuid kuna tema edasine liikumine tõkestati ning isik ei soovi lahkuda Venemaa Föderatsiooni, esitas isik varjupaigataotluse Eestis. Seega PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Schengeni territooriumilt väljasaatmise vältimiseks. Sellega on hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpule viimiseni olla PPA-le kättesaadav. 7. Kohtu hinnangul on need kahtlused põhjendatud. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18– 18.4). Kohtuistungil selgitas PPA esindaja täiendavalt, et esialgse rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel ei ole puudutatud isikuga ette nähtud põhjalikku vestlust. See vestlus tehakse hiljem. 3 8.

§ 361

lg 2 p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17.04.2020. a kohtumääruses asjas nr 3-19-1068 selgitanud, et

§ 361

lg 2 p 5 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Kohus leiab, et praegusel juhul on PPA taotluses esitatud veenvad põhjendused, mis annavad aluse väita, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist Vene Föderatsiooni. Isik esitas Eesti ametivõimudele Luhamaa maanteepiiripunkti piirikontrollis Venemaa Föderatsiooni passi 766696546 ja Belgia elamisloa kaardi 412253664. Belgia elamisluba osutus võltsitud dokumendiks. Isik esitas dokumendi selgelt eesmärgiga tõendamaks Schengeni alale saabumise seaduslikkust. Isiku selgituste kohaselt ostis ta nimetatud dokumendi interneti lehelt. Kuigi isiku väitel öeldi talle, et tegemist on ehtsa dokumendiga, millega saab seaduslikult reisid ja töötada, ei ole PPA ega kohtu hinnangul usutav, et isik ei olnud teadlik, et tegemist on võltsinguga. Seda enam, et dokumendi sai ta Armeeniast, mitte riigilt, kelle dokumendi ta sai. Samuti kinnitas isik, et vahetas oma nime selleks, et tal oleks edaspidi lihtsam. Varasema nimega ei oleks õnnestunud isikul ilmselgelt Schengeni välispiiri ületada kehtiva sissesõidukeelu tõttu. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isik on teadlikult ja tahtlikult üritanud oma varasemat identiteeti varjata, et Schengenile kohaldatud sissesõidukeelust hoolimata Schengeni alale siseneda. PPA-l on põhjendatud hinnang, et isik eesmärk ei olnud Eestisse saabuda ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Võttes arvesse, et isiku eesmärk oli välja jõuda Austriasse, leiab kohus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Eelmainitut kinnitab muuhulgas asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui võltsitud elamisloa kaart võeti ära ja talle selgitati, et tal puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta on kohustatud lahkuma Venemaa Föderatsiooni. Rahvusvahelise kaitse saamise eesmärki kinnitaks olukord, kui isik oleks koheselt piiripunktis esitanud sellekohase taotluse ning tema soov oleks olnud jõuda esimesse rahvusvahelist kaitset pakkuvasse riiki. Isiku selgituste kohaselt proovis ta varasemalt Serbiast pääseda Horvaatiasse, kuid see ei õnnestunud. Isiku poolt välja toodud põhjuseid, miks ta ei saa tagasi pöörduda kodumaale, saab edaspidi kontrollida rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise eeldus (Riigikohtu 15.04.2021.

a määrus asjas nr 3-20-2119, p 17).

1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPAle hoiule andmine), arvestades PPA 05.05.
2. a taotluse asjaolusid kogumis. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Samas puudub isikul koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi hoiuleandmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis elukoht ja mistahes sidemed või suhted. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab puudutatud isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kaheks kuuks.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 5