Obsah (4)

§ 238§ 126§ 175§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2022 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-7543 (21922700060) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

§ 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 310 lg 1, 311, § 313, § 314, § 315, kohus O T S U S T A S: Steven Asur süüdi tunnistada Kar

S § 274 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust (kannatanu S. P episood). Steven Asur KarS § 274 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu (kannatanu K. K episood). Steven Asur süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 - KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt

§-le 238 lg 2 vähendada Steven Asur’ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 (kaheksa) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust eelmise, 16.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust (03.05.

1. a seisuga), mõistes Steven Asurile lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 21 (kakskümmend üks) päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.05.
2. Vitali Karpin süüdi tunnistada KarS § 274 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt

§-le 238 lg 2 vähendada Vitali Karpin’ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 9 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust eelmise, 10.06.2020 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 5 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust (03.05.

1. a seisuga), mõistes Vitali Karpinile lõplikuks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.05.
2. 2 VÕS § 134 lg 2 alusel rahuldada kannatanu S P (P) esitatud tsiviilhagi summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Mõista Steven Asurilt ja Vitali Karpinilt solidaarselt kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1500 eurot kannatanu S P kasuks. Asitõendid: 1 CD-R plaat ja 3 DVD-R plaati videosalvestistega – jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 175

lg 1 alusel määrata kannatanute esindaja (advokaadibüroo Leadell) menetluskulu summana 2975 eurot kannatanute esindamise eest.

§ 180

lg 1, 2 alusel mõista Steven Asurilt välja menetluskuluna 550 eurot kannatanu S P kasuks õigusabikulude hüvitamiseks.

§ 180

lg 1, 2 alusel mõista Vitali Karpinilt välja menetluskuluna 650 eurot kannatanu S P kasuks õigusabikulude hüvitamiseks.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulu, kannatanute esindaja tasu summas 1775 eurot, riigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt välja 1775 eurot kannatanu S P kasuks õigusabikulude hüvitamiseks. Rahuldada vandeadvokaat Margus Viira kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Steven Asur’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 274,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 228,50 eurot, käibemaks 45,70 eurot). Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politšev kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Vitali Karpin’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 264 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 220 eurot, käibemaks 44 eurot). - Mõista Steven Asur’ilt välja riigituludesse menetluskulud: 500 eurot sundraha; 301,68 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 274,20 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. 421,20 eurot (18.01.2022 eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest – jätta riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude 1075,88 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Menetluskulu Steven Asur’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700015743 ning selgitus „Steven Asur 1-21-7543 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. - Mõista Vitali Karpin’ilt välja riigituludesse menetluskulud: 500 eurot sundraha; 3 - 189,60 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 264 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. - 194,40 eurot (18.01.2022 eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest – jätta riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude 953,60 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Menetluskulu Vitali Karpin’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700015756 ning selgitus „Vitali Karpin 1-21-7543 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (lühimenetluses välja arvatud prokuratuur süüdimõistva kohtuotsuse peale) Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.05.2022. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 03.05.2022. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 19.05.2022 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Prokuratuuri esitatud süüdistus Steven Asur on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteod KarS § 274 lg 2 p-de 2, 3 (vägivald võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud korduvalt)mõttes. S. Asur süüdistatakse vägivalla kasutamises kahe erineva võimuesindaja suhtes. Esimesel juhul seisnes vägivald võimuesindaja tervise kahjustamises ja võimuesindajale valu tekitamises, teisel juhul seisnes vägivald võimuesindaja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Etteheidetavad kuriteod pani S. Asur toime järgmistel asjaoludel: I - Võimuesindaja tervise kahjustamine ja võimuesindajale valu tekitamine 06.07.2021. a viibis S. Asur kinnipeetavana Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) R-hoone I korrusel asuvas R2 eluosakonnas, kus ta kandis vangistust. Samas osakonnas kandis sel päeval vangistust ka kinnipeetav V. Karpin. 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26 ründasid S. Asur ja V. Karpin ühiselt ja eelnevalt kooskõlastatult tegutsedes R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi. Üheskoos tegutsedes peksid V. Karpin ja S. Asur kannatanut käte ja jalgadega, tabades löökidega korduvalt S. Pi näo, pea ning keha piirkonda. Seejuures lõi S. 4 Asur kannatanut vähemalt kahel korral käega vastu pead, vähemalt kahel korral jalaga näkku, vähemalt ühel korral põlvega näkku ja vähemalt ühel korral jalaga kõhtu. S. Asuri ja V. Karpini poolt toimepandud vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai järgnevad tervisekahjustused:

1. a)nähtavad hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm;
2. b)tugev hematoom vasakul kõrvalestal;
3. c)paremal õlavarrel punased triibud mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm;
4. d)vasaku õlavarre piirkonnas punetused mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm;
5. e)vasakul küünarvarrel veritsev haav mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm;
6. f)vasakul küljel rindkere piirkonnas punetus mõõtmetega 12 x 21 cm. Nimetatud kuriteo initsiaatoriks oli V. Karpin, kelle ettepanekuga valvurit rünnata S. Asur eelnevalt nõustus. Peksmine lõpetati alles pärast teiste vangivalvurite sündmuskohale saabumist. II - Võimuesindaja tervise kahjustamine ja võimuesindajale valu tekitamine 06.07.2021. a kella 20.37 paiku ähvardas S. Asur ametikohustusi täitnud vanglaametnikust võimuesindajat (Viru Vangla kolmanda üksuse valvur K K) füüsilise vägivallaga (tervisekahjustuse tekitamisega), mille puhul oli ähvardatul alust karta ähvarduse täideviimist. Pärast 06.07.2021. a Viru Vangla R-hoone R2 osakonna päevaruumis toimunud vahejuhtumit, mille käigus S. Asur ja V. Karpin tungisid kallale ja peksid valvur S. Pi, andis vangla korrapidaja valvuritele korralduse paigutada S. Asur ümber P-hoone P2 osakonna lukustatud kambrisse. Üks S. Asuri ümberpaigutust teostavatest valvuritest oli valvur K. K. Ümberpaigutamise käigus ilmnes, et isikule määratud P2 osakonna kambris pole võimalik elektriseadmeid kasutada. K. K selgitas S. Asurile kambris elektriseadmete kasutamise võimaluse puudumist ning kinnitas, et korrapidajat teavitatakse sellest. Selle peale S. Asur ärritus. Pärast seda, viibides Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) P-hoone P2 osakonna kambrite vahelises koridoris, ütles S. Asur valvur K. K’ile agressiivsel ning kõrgendatud hääletoonil: ’Kes sina üldse oled? Tahad taon sinu ka ära ?!’. Arvestades asjaolu, et S. Asur oli just samal päeval ca 1 tund varem rünnanud ja peksnud teist Viru Vangla valvurit (S. Pi), oli K. K’il põhjust pärast S. Asuri poolt öeldut tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning karta ähvarduse reaalset täideviimist. Kannatanud S P ja K K olid 06.07.2021. a teenistuses Viru Vangla R-hoones (kolmas üksus), täites oma teenistuskohustusi Viru Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohal. Nimetatud päeval oli mõlema kannatanu valvepiirkonnaks määratud R-hoone esimene korrus – seal paiknevad eluosakonnad R1 ja R2. Tulenevalt Viru Vangla direktori 25.03.2019. a käskkirjaga nr 1-1/29 kinnitatud ametijuhendist on Viru Vangla kolmanda üksuse valvuri teenistuskoha põhieesmärk järelevalvetoimingute õigeaegne ning nõuetekohane teostamine. Vastavalt ametijuhendile oli nii S. Pi kui ka K. K puhul nende kui valvurite tööülesanneteks mh abinõude rakendamine vangistusseaduse (edaspidi VangS), vangla sisekorraeeskirja, Viru Vangla kodukorra või muude õigusaktide nõuete rikkumise, kinnipeetavate isikute allumatuse, põgenemiste ja erakorraliste sündmuste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks (p 3), valvepiirkonna jälgimine ning teenistuses olles eluosakonnas vähemalt üks kord tunnis ringkäikude tegemine (p 15), vahetult juhilt / struktuuriüksuse juhilt saadud ühekordsete korralduste täitmine (p 17) ja päevakavajärgsete tegevuste täitmise korraldamine (p 26). Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 ’Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus’ § 2 lg 1 kohaselt on Viru Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja VangS § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) 3. peatükist on vangla täidesaatva riigivõimu asutus. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ja kes nimetatakse ATS § 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 2 p 1 kohaselt on ametiasutus valitsusasutus VVS tähenduses. 5 Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on mh kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve ning julgeoleku tagamine vanglas. Eeltoodust tulenevalt oli S. P vanglaametnikuna võimuesindajaks KarS § 274 tähenduses, kelle suhtes S. Asuri ja V. Karpini poolt ühiselt ja kooskõlastatult toimepandud vägivallategu oli toime pandud seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Samuti oli K. K eeltoodust tulenevalt vanglaametnikuna võimuesindajaks KarS § 274 tähenduses, kelle suhtes S. Asuri poolt toimepandud vägivallategu oli toime pandud seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Seoses sellega, et S. Asur omab kehtivaid karistusi vägivallakuritegude toimepanemise eest (ta on süüdi mõistetud 10.06.2015. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega asjas nr 1-15-4305 KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja 16.03.2021. a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega nr 1-121-1557 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises), esineb tema tegevuses vangivalvurite vastu toime pandud vägivallategude puhul kvalifitseeriv koosseisutunnus ’korduv toimepanemine’ nii (korduvus KarS § 274 lg 2 p 3 mõttes). S. Asuri poolt ülalkirjeldatud moel vangivalvurite vastu toime pandud vägivallateod olid toime pandud kavatsetult. Steven Asur on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse lisaks eeltoodule ka selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2 (kehalise väärkohtlemise katse) mõttes, mis seisnes katses kahjustada teise inimese tervist ja tekitada valu, kui see on toime pandud korduvalt. Etteheidetava kuriteo pani S. Asur toime järgmistel asjaoludel: 24.08.2021. a kella 11.48 paiku püüdis S. Asur Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) Rhoone R4 osakonna sissepääsu ees olevas vahekoridoris lüüa kaaskinnipeetav D. Kit. Nimelt ründas S. Asur talle koridoris vastu liikunud D. Kit, tehes vasaku jalaga löögi viimase näo suunas. Sel moel püüdis S.Asur kahjustada D.Ki tervist ning tekitada D.Kile füüsilist valu. Rünne ei õnnestunud seetõttu, et S. Asurit saatnud vanglaametnikul (Viru Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur R N) õnnestus S. Asuri jala liikumist tõrjudes see D. Kist mööda suunata ning löök ei tabanud. S. Asuri tegu oli tahtlik, olles suunatud süüteo toimepanemisele. Seoses sellega, et S. Asur omab kehtivaid karistusi vägivallakuritegude toimepanemise eest (ta on süüdi mõistetud 10.06.2015. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega asjas nr 1-15-4305 KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja 16.03.2021. Harju MaakohtuTallinna kohtumaja otsusega nr 1-121-1557 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises), esineb tema tegevuses D. Ki vastu suunatud vägivallateo katse puhul kvalifitseeriv koosseisutunnus ’korduv toimepanemine’ (korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes). Vitali Karpin on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 274 lg 2 p-de 2, 3 (vägivald võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud korduvalt) mõttes, mis seisnes võimuesindaja tervise kahjustamises ja samuti võimuesindajale valu tekitamises. Etteheidetava kuriteo pani V. Karpin toime järgmistel asjaoludel: 06.07.2021. a viibis V. Karpin kinnipeetavana Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) Rhoone I korrusel asuvas R2 eluosakonnas, kus ta kandis vangistust. Samas osakonnas kandis sel päeval vangistust ka kinnipeetav S. Asur. 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26 ründasid V. Karpin ja S. Asur ühiselt ja eelnevalt kooskõlastatult tegutsedes R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi. Üheskoos tegutsedes peksid V. Karpin ja S. Asur kannatanut käte ja jalgadega, tabades löökidega korduvalt S. Pi näo, pea ning keha piirkonda. Seejuures alustas V. Karpin vahetut rünnakut, lüües peksmise käigus kannatanut vähemalt kahel korral käega vastu pead, vähemalt kahel korral põlvega näkku ja vähemalt kahel korral põlvega vastu külge / kõhtu. 6 S. Asuri ja V. Karpini poolt toimepandud vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai järgnevad tervisekahjustused:
7. a)nähtavad hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm;
8. b)tugev hematoom vasakul kõrvalestal;
9. c)paremal õlavarrel punased triibud mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm;
10. d)vasaku õlavarre piirkonnas punetused mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm;
11. e)vasakul küünarvarrel veritsev haav mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm;
12. f)vasakul küljel rindkere piirkonnas punetus mõõtmetega 12 x 21 cm. Kuriteo initsiaatoriks oli V. Karpin, kelle ettepanekuga valvurit rünnata S. Asur eelnevalt nõustus. Peksmine lõpetati alles pärast teiste vangivalvurite sündmuskohale saabumist. Kannatanu S P oli 06.07.2021. a teenistuses Viru Vangla R-hoones (kolmas üksus), täites oma teenistuskohustusi Viru Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohal. Nimetatud päeval oli S.Pi valvepiirkonnaks määratud R-hoone esimene korrus – seal paiknevad eluosakonnad R1 ja R2. Tulenevalt Viru Vangla direktori 25.03.2019. a käskkirjaga nr 1-1/29 kinnitatud ametijuhendist on S. Pi kui Viru Vangla valvuri teenistuskoha põhieesmärk järelevalvetoimingute õigeaegne ning nõuetekohane teostamine. Vastavalt ametijuhendile oli S. Pi kui valvuri tööülesanneteks mh abinõude rakendamine vangistusseaduse (edaspidi VangS), vangla sisekorraeeskirja, Viru Vangla kodukorra või muude õigusaktide nõuete rikkumise, kinnipeetavate isikute allumatuse, põgenemiste ja erakorraliste sündmuste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks (p 3), valvepiirkonna jälgimine ning teenistuses olles eluosakonnas vähemalt üks kord tunnis ringkäikude tegemine (p 15) ja päevakavajärgsete tegevuste täitmise korraldamine (p 26). Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 ’Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus’ § 2 lg 1 kohaselt on Viru Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja VangS § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) 3. peatükist on vangla täidesaatva riigivõimu asutus. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ja kes nimetatakse ATS § 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 2 p 1 kohaselt on ametiasutus valitsusasutus VVS tähenduses. Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on mh kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve ning julgeoleku tagamine vanglas. Eeltoodust tulenevalt oli S. P vanglaametnikuna võimuesindajaks KarS § 274 tähenduses, kelle suhtes V. Karpini ja S. Asuri poolt ühiselt ja kooskõlastatult toimepandud vägivallategu oli toime pandud seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Seoses sellega, et V. Karpin omab kehtivaid karistusi kuritegude toimepanemise eest, mis olid seotud vägivalla kasutamisega / sisaldasid ühe tunnusena vägivalda (ta on süüdi mõistetud 10.06.2020. a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega asjas nr 1-20-701 KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja 27.05.2019. a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega asjas 1-19-3715 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises), esineb tema tegevuses vangivalvur S. P vastu toime pandud vägivallateo puhul kvalifitseeriv koosseisutunnus ’korduv toimepanemine’ (korduvus KarS § 274 lg 2 p 3 mõttes). V. Karpini poolt ülalkirjeldatud moel S. Pi vastu toime pandud vägivallategu oli toime pandud kavatsetult. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Eeskätt märgib kohus (seda juba korduvalt), et prokuratuuri formuleeritud süüdistus on sõnaliselt üle koormatud nii, et ei ole võimalik kohati aru saada, kus on konkreetne süüdistus ja selle faktilised asjaolud ja kus on tõendite ülevaade, süüdistust toetav argumentatsioon ja õiguslikud 7 järeldused. Kohus peab vajalikuks korrigeerida süüdistust sõnaliselt, jättes selle mõtte muutmata. Jäädes süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaolude juurde ja kõrvaldades süüdistusse lisatud ebavajalikku ja ebaolulist infot, on isikutele süüdistus esitatud konkreetselt selles ( nii nagu kohtul õnnestus sellest aru saada): S. Asuri süüdistus: Kannatanu P episood 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26, V. Karpini ettepanekul, olles varasemalt toime pannud KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo ( mille eest on ta süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.06.2015 kohtuotsusega), tegutsedes grupis koos V. Karpiniga kooskõlastatult ja ühiselt, peksis S. Asur, R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi käte ja jalgadega näo, pea ning keha piirkonda - nimelt S. Asur lõi kannatanut vähemalt kahel korral käega vastu pead, vähemalt kahel korral jalaga näkku, vähemalt ühel korral põlvega näkku ja vähemalt ühel korral jalaga kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: -hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm, vasakul kõrvalestal; -nahakahjustused paremal õlavarrel mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm; -punetused vasaku õlavarre piirkonnas mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm ja vasakul küljel rindkere piirkonnas mõõtmetega 12 x 21 cm; -lahtine haav vasakul küünarvarrel mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm. Kannatanu K episood 06.07.2021. a kella 20.37 paiku ähvardas S. Asur Viru Vangla kolmanda üksuse valvur K Ki, kes tegeles kinnipeetu ümberpaigutamisega lukustatud kambrisse, tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt ütles kannatanule „Kes sina üldse oled. Tahad taon sinu ka ära“. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest samal päeval oli sama kinnipeetu rünnanud teist valvurit. S. Asuri tegu on kvalifitseeritud KarS § 274 lg 2 p 2, 3 järgi - vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes seoses tema ametiülesannete täitmisega, grupi ja korduvuse tunnusel. Kannatanu K episood 24.08.2021. a kella 11.48 paiku, olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel Harju Maakohtu 16.03.2021 kohtuotsusega, püüdis S. Asur Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) R-hoone R4 osakonna sissepääsu ees olevas vahekoridoris lüüa kinnipeetust kannatanu D. Kit, tehes vasaku jalaga löögi viimase näo suunas, kuid tegu jäi lõpule viimata ehk katse staadiumile valvuri sekkumise tõttu, kes tõrjus lööki füüsiliselt. S. Asuri tegu on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 –§ 25 lg 2 järgi – kehalise väärkohtlemise katse korduvuse tunnusel. V. Karpini süüdistus: 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26, olles varasemalt toime pannud vägivalla komponendiga 8 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo ( mille eest on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.06.2020 kohtuotsusega), V. Karpin tegi ettepaneku rünnata valvurit ja peksis, tegutsedes grupis koos S. Asuriga kooskõlastatult ja ühiselt, R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi käte ja jalgadega näo, pea ning keha piirkonda – nimelt V. Karpin lõi kannatanut kahel korral käega vastu pead, kahel korral põlvega näkku ja vastu külge/kõhtu tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: -hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm, vasakul kõrvalestal; -nahakahjustused paremal õlavarrel mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm; -punetused vasaku õlavarre piirkonnas mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm ja vasakul küljel rindkere piirkonnas mõõtmetega 12 x 21 cm; -lahtine haav vasakul küünarvarrel mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm. V. Karpini tegu on kvalifitseeritud KarS § 274 lg 2 p 2, 3 järgi - vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes seoses tema ametiülesannete täitmisega, grupi ja korduvuse tunnusel. Kohtuistungil ei vaidlustanud ükski süüdistatav talle esitatud süüdistust. Samuti ei taotlenud süüdistatavad enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohtueelsel uurimisel kasutasid mõlemad süüdistatavad oma õigust ütlusi mitte anda. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil ennast süüdi. LK 69-72 on valvuri ametijuhend, millest nähtub, et valvur on võimuesindaja, kellele on pandud avaliku võimu teostamise ülesanded oma pädevuse piirides. Kohus märgib, et käesolevas kohtuasjas ei ole kannatanute võimuesindaja koosseisupärast staatust keegi vaidlustanud. Kannatanu P episoodis on esitatud järgmised tõendid. Kannatanu S. P ütlustest lk 122-125, nähtub, et 06.07.2021 tegi ta lahti päevaruumi kl 17:45 paiku. Päevaruumis viibisid ka mõlemad süüdistatavad. Päevaruumis liikus ka kannatanu ise valvuri ülesannete täitmisel. Esimesena ründas Karpin, kes lõi vasaku külje poolt, sai löögi ka näkku. Asur hakkas kannatanut peksma rusikate ja jalgadega pea piirkonda. Kannatanu püüdis ennast kaitsta kätega, hoidis pead. Enamus lööke tabas pead ja nägu. Kannatanu taganes trellukse suunas. Ühel hetkel jõudis kohale K. K ja rünne oli lõpetatud. Kannatanule oli rünne ootamatu, esimese hetkega ei saanud ta vajutada häirenupule ega rünnet tõrjuda. Silmade eest läks mustaks. Kannatanu pöördus vanglas medõe poole, kes fikseeris kehavigastusi. Samuti samal päeval käis ta ka EMOs. EMOs tundis ta, kuidas vasaku silmaga vaadata oli raske, pilt nagu udune. Seoses juhtumiga oli ta haiguslehel alates 07.07.2021 kuni 06.08.2021. Kannatanu selgitas, et ka kolmandal päeval oli nägu paistes ja väga valulik. 07.07.2021, k 1 lk 1-11 koos fotodega asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud kannatanu ja süüdistatavate vahel toimunud sündmuse salvestise sisu. Salvestis on protokolli lisa, mille uurimist kohtuistungil kohtumenetluse pooled ei taotlenud. 06.07.2021 R2 osakond salvestis 19:25 kuni 19:28. Kannatanu ja süüdistatavad viibivad päevaruumis. Süüdistatavad koos jooksevad kannatanu juurde. V. Karpin lükkab kannatanut parema käega õla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kehaasend on muutumas. V. Karpin teeb kätega kannatanu õla ja rindkere suunas lükkeliigutuse, mille tagajärjel kannatanu taganeb. S. Asur sirutab kannatanu suunad käed. S. Asur jätkab tõukamist ja kannatanu taganeb. S. Asur teeb kätega löögiliigutusi ja kannatanu hoiab kätega pead kinni. S. Asur tõstab vasaku rusika löögiasendisse ja lööb kannatanut pea piirkonda. S. Asur lööb parema jalaga, V. Karpin parema põlvega kannatanut kõhu piirkonda. S, Asur lööb kannatanut 9 vasaku jalaga pea piirkonda. V. Karpin lööb kannatanut parema rusikaga pea piirkonda. Kannatanu hoiab kätega pead kinni ja liigub väljapääsu suunas. V. Karpin haarab kannatanut peast kinni ja lööb parema põlvega näkku. V. Karpin lööb kannatanut parema põlvega külje ja kõhu piirkonda. Kannatanu sama asendis – hoiab kätega pead kinni. S. Asur lööb parema jalaga kannatanut näkku. Seejärel lööb V. Karpin kannatanut parema jalaga näkku. S. Asur lööb kannatanut parema põlvega pea piirkonda. Seejärel S. Asur ja V. Karpin peksavad kannatanut jalgadega näo ja pea piirkonda. Kl 19.26 astub ruumi teine valvur ja süüdistatavad eemalduvad. Lk 96-98 tunnistajana ülekuulatud J. J, kes 06.07.2021 oli korrapidaja abi, selgitas, et 06.07.2021 juhtus rünnak valvurile. Salvestise pealt ta vaatas mis juhtus ( ja tuvastas sama, mis on tuvastatud asitõendi vaatlusprotokolli alusel). Tema ülesanne oli teha pilte kannatada saanud valvur S. Pst, mida ta tegigi. Fotod on lk 99-105. Kohus leiab, et fotode alusel on tuvastatav, et kannatanul on kehavigastusi näo, õla, küünarvaare piirkonnas. Nimetatud tõend on asitõendi vaatlusprotokolliga kooskõlas. Samuti vastab see kannatanu ütlustele, kuidas teda peksti ja mis piirkonda löögid tabasid. Kohus märgib, et asitõendi vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtub, et süüdistatavad peksid kannatanut käte ja jalgadega kolme minuti kestel, tegutsedes seejuures ühiselt ja nende tegevus oli vaikimisi ka kooskõlastatud, millele osutab isikute tegutsemise viis ehk teo objektiivne avaldumine. Nad alustasid rünnet koos, peksid kannatanu koos ja kordamööda kolme minuti kestel ja lõpetasid selle teise valvuri saabumisel. Tõend osutab sellele, et süüdistatavad tegusesid grupis. Tõend on täielikus vastavuses kannatanu ütlustega. Kl 85-86, tunnistaja R. H ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on medõde ja 06.07.2021 kl 19:37 pöördus tema poole valvur S. P tervisekahjustuse fikseerimiseks. Valvur oli silmnähtavalt šokiseisundis. Tal olid fikseeritud kehavigastused, milles kohta on antud ka vastav tõend. Tõend on lk 87. Kannatanul on avastatud hematoomis näol, nahakahjustused ja punetused õlavarrel, verine haav küünarvarrel, punetus rindkere piirkonnas. Esmaabiks külmakott. Lk 126-129, kannatanu S. P ambulatoorne epikriis, millest nähtub, et 06.07.2021 pöördus kannatanu S. P EMOsse, rünne kehalise vägivallaga. Diagnoos pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused, pindmine õla- ja õlavarrevigastus, pindmised õla- ja õlavarre hulgivigastused. Patsiendil on fikseeritud hematoomis pea piirkonnas, kriimustused ja marrastus. Silmad liikuvad normaalselt. Nägemine normis, patsiendi sõnul turse tõttu vasaku silma pilt udune. Soovitatud vajadusel perearsti poole pöörduda. Vajadusel valuravi. Kui kaebused seoses silmaga, pöörduda silmaarsti poole. Perearstil on patsient 07.07.2021- epikriisi on ümber kirjutatud EMOs tuvastatud asjaolud. Uusi uuringuid, kaebusi, raviskeemi ei ole perearsti poolt märgitud, välja arvatud tekst haiguse kulgu osas (kirjapilt muutmata) – 30.07. min parem silma parem meeleolu parem väike tööstress sees 06.08.- pea hea visus korras pehmed koed taastunud kriimustustest ja verevalumitest tööle 07.08. Nimetatud tõenditega ( tunnistaja H ütles ja tõend, samuti epikriisi väljavõte) on kinnitatud kannatanu ütlused, et talle on tekitatud kehavigastused. Tunnistajana ülekuulatud E. V, kinnipeetu, selgitas lk 88-89, et 06.07.2021 rääkis talle teine kinnipeetu R K, et Karpin ja Asur plaanivad rünnata valvurit. Tunnistaja läks Karpiniga rääkima ja paluks, et ta tahab täna koju helistada, et enne ta midagi ei teeks. Karpin vastas ok. 10 Kl 19 paiku tunnistaja nägi, kuidas Karpin kirjutas paberile, kas ründame appi tulevaid ametnikke ka. Tunnistaja väidab, et ta ise nägi seda kirja. Asur luges kirja ja noogutas. Tunnistaja ütlused, selle viimase osa, leiavad kinnitust asitõendi vaatlusprotokolliga lk 143-147, konkreetselt lk 146, kellaajad 18:21:57 kuni 18:22:42. Tunnistajana ülekuulatud R. K, lk 90-92, selgitas, et 06.07.2021 kl 16 paiku päevaruumis tuli talle vastu Karpin ja küsis, kas tunnistaja tahaks koos temaga kedagi lüüa. Tunnistaja vastas eitavalt ja selgitas, et ta ei taha tekitada endale veelgi karistusaega. Karpin pöördus selle ettepanekuga korduvalt. Tunnistaja vastas eitavalt. Hiljem rääkisid Asur ja Karpin omavahel, et kl 19.30 tahavad rünnaku teha, kuid kellele, tunnistaja aru ei saanud. Kl 19.30 oli tunnistaja päevaruumis ja nägi, kuidas Karpin ja Asur peksavad valvurit jalgade, käte ja põlvedega. Valvur oli kummargil asendis ja hoidis kätega pead. Tunnistaja K ütlused kinnitavad kannatanu S. P ütlusi ja on ka vastavuses asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kogumist tuleneb, et süüdistatavad Karpin ja Asur peksid kannatanut S. P. Kinnipeetu G. S, lk 108-109 kinnitas, et 06.07.2021 kl 19.30 paiku toimus füüsiline konflikt. Kinnipeetu E. I, lk 110-112, kinnitas, et 06.07.2021 päevaruumis peksid Asur ja Karpin valvurit. Asitõendi vaatlusprotokolliga lk 143-147 on tuvastatud, kuidas 06.07.2021 erinevad isikud liikusid päevaruumis, koridoris ja kambrite vahelises koridoris alates kl 15:55 kuni kl 18:24. Vastab tõele, et ruumides liikusid sel ajal kinnipeetud I, S, V, K, Karpin, Asur. Vaatlusprotokollist on nähtav, et Karpin ja Asur suhtlesid - lk 144 kl 16:01, lk 145 kl 16:16. Ülalnäidatud tõenditega, mis on usaldusväärsed, omavahel kooskõlas on S. Asurile ja V. Karpinile esitatud süüdistus objektiivsest küljest tõendatud. Ka süüdistatavad ei eita teo faktilisi asjaolusid. Tahtlus Kohus leiab, et S. Asur ja V. Karpin panid teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Tegu on toime pandud kavatsetult, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus märgib, et tunnistajate V ja K ütlustega on kinnitatud süüdistuse väide, et süüdistatavate tegevus kannatanu S. P suhtes kehalise väärkohtlemises oli ette planeeritud ehk toime pandud subjektiivses mõttes kavatsetult. V. Karpin tegeles kaaslase leidmisega rünnakus osalemiseks ja pöördus selleks korduvalt tunnistaja Vu poole. Seega planeeriti rünnak grupis. V nägi kirja, milles Karpin pakkus rünnata ka appi tulevaid ametnikke ja Asur noogutas nõustuvalt. See tähendab, et S.Asuri poolt oli planeeritav tegevus heaks kiidetud ja seega kooskõlastuse saanud. Planeeriti isegi kellaaega – kl 19:30 paiku, alates kl 16 Karpin, Asur ja tunnistaja ja mõned teised kinnipeetud päevaruumis, oli võimalik käia ka duširuumis, Ka ütlustel. Tõsi küll, kannatanu S. P ütlustel lk 123, päevaruumi tegi ta lahti kl 17:45 paiku. Igal juhul pärast kl 17:45 on isikud päevaruumis, muuhulgas valvur ise. Seega, mõlemad süüdistatavad, Asur ja Karpin, omasid eesmärki toime panna kehaline väärkohtlemine valvuri suhtes ja pidasid seda vähemalt võimalikuks. Režiimi kohaselt oli mõlemal süüdistataval võimalik viibida suhteliselt vabalt päevaruumis, kus asus ka valvur. Seega peeti kl 19:30 paiku rünnakut vähemalt võimalikuks. Tunnistajana A. B, vangla spetsialist, lk 116-117, selgitab, miks ta arvab, et rünne tegelikult oli ette nähtud K. K, mitte S. Ple. Just 06.07.2021 oli Karpinile edastatud teatis, et kahjustatud televiisori maksumus talle ei hüvitata. 11 Kohus märgib, et kuriteokoosseisu täideviimise seisukohalt pole vahet, kas kehalist väärkohtlemist on toime pandud ühe või teise võimuesindaja suhtes. Peamine, et võimuesindajat on väärkoheldud seoses tema ametiülesannete täitmisega. Viru Maakohtu 10.06.2020 kohtuotsusega kohtuasjas 1-20-701 k 1 lk 16-29 on tuvastatud, et varasemalt, 17.12.2019 toimepandud röövimisel on V. Karpin kasutanud kannatanu suhtes vägivalda vara hõivamisel, nimelt lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku. V. Karpini 17.12.2019 kasutatud vägivald vastab eraldivõetuna kehalise väärkohtlemisele. Sama vägivalda on V. Karpin kasutanud ka käesoleva kuriteo toimepanemisel – lõi kannatanut käte ja põlvega näo, pea ja kõhu piirkonda. Sellest tulenevavalt on alust arvata, et V. Karpin kasutas võimuesindaja suhtes füüsilist vägivalda - löömist, olles isik, kes on varasemalt kasutanud samasugust vägivalda muu kannatanu suhtes. KarS § 274 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, mis on toime pandud korduvalt. KarS § 274 lg 1 kohaselt on kõneallolevaks teoks vägivalla kasutamine. Kohtupraktikas on käesolevaks ajaks juurdunud seisukoht, Riigikohtu 14.05.2020 lahend nr 119-5146, et isiku poolt korduva teo toimepanemine on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 mõttes, mis iseloomustab isiku kalduvust teatud tegude toimepanemiseks. Teo all ei ole põhjendatud mõelda kuriteokoosseisu, vaid tegu kui sellist. Näiteks, on kehaline väärkohtlemine kvalifitseeritav korduvuse tunnusel, kui varasemalt on isik toime pannud tapmise või avaliku korra rikkumise vägivalla komponendiga, sest mõlema puhul on isiku (osa)teoks vägivalla kasutamine, millele võib lisanduda näiteks tagajärg - surm, või muu osategu - teiste isikute rahu häirimine. Selle kohtupraktika valguses on kohtu arvates põhjendatud kontrollida, milles seisneb isikule etteheidetud tegu ja kas ta on varasemalt samasisulise teo toime pannud. Käesolevas kohtuasjas ongi kindlaks tehtud, et V. Karpin kasutas füüsilist vägivalda, lüües teist inimest käte ja põlvega näo, pea ja kõhu piirkonda, sama teo on ta toime pannud varasemalt röövimisel toimepanemisel – lõi kannatanut rusikaga näkku. Käesoleva kohtuasja raames on vägivallateole lisandunud koosseisupärased asjaolud – vägivalda kasutati võimuesindaja suhtes ametikohustuste täitmisel. Asjakohaseks on siinjuures ära märgata, et kohtupraktikas on rõhutatud, et KarS § 274 sätestatud norm kaitseb nii avaliku võimu tõhusust ( 3-1-1-60-09 p 7) kui ka isiku tervist ( 1-19-1849/43 p 21). Seega on avaliku võimu kaitse kõrvale on toodud just teise isiku kehaline puutumatuse kaitse vajadus. Sel juhul on loogiline, et KarS § 274 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on oluliseks teoks vägivalla kasutamine teise isiku suhtes. Seega V. Karpin pani toime vägivalla kasutamist korduvuse tunnusel. Kuna ta tegutses vägivaldselt võimuesindaja suhtes viimase ametikohustuste täitmisel ja seda süüdistatav Asuriga grupis, on tegu kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p , 3 järgi – grupi ja korduvuse tunnustel. Lk 36-57, Taru Maakohtu 10.06.2015 kohtuotsusest nähtub, et süüdistatav S. Asur on muuhulgas karistatud KarS § 274 lg 1 järgi. Karistus ei ole kustunud. Järelikult, on S. Asuri tegu kannatanu P suhtes on kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p 2, 3 alusel – grupi korduvuse tunnusel, kuna esineb formaalne retsidiiv. Kohus leiab, et on tõendatud V. Karpini ja S. Asuri poolt kannatanu S. P suhtes järgmise kuriteo toimepanemine: S. Asuri tegu: 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26, V. Karpini ettepanekul, olles varasemalt toime pannud KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo ( mille eest on ta süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.06.2015 kohtuotsusega), tegutsedes grupis koos V. Karpiniga kooskõlastatult ja ühiselt, peksis S. Asur, R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi käte ja jalgadega näo, pea ning keha piirkonda - nimelt S. Asur lõi kannatanut vähemalt kahel korral käega vastu pead, vähemalt kahel korral jalaga näkku, vähemalt 12 ühel korral põlvega näkku ja vähemalt ühel korral jalaga kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: -hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm, vasakul kõrvalestal; -nahakahjustused paremal õlavarrel mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm; -punetused vasaku õlavarre piirkonnas mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm ja vasakul küljel rindkere piirkonnas mõõtmetega 12 x 21 cm; -lahtine haav vasakul küünarvarrel mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm. V. Karpini tegu: 06.07.2021. a ajavahemikul 19.25 - 19.26, olles varasemalt toime pannud vägivalla komponendiga KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo ( mille eest on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.06.2020 kohtuotsusega), V. Karpin tegi ettepaneku rünnata valvurit ja peksis, tegutsedes grupis koos S. Asuriga kooskõlastatult ja ühiselt, R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud (päevakavajärgselt päevaruumis viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet teostanud ja valvepiirkonda jälginud) Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S Pi käte ja jalgadega näo, pea ning keha piirkonda – nimelt V. Karpin lõi kannatanut kahel korral käega vastu pead, kahel korral põlvega näkku ja vastu külge/kõhtu tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: -hematoomid - parema kulmu kohal mõõtudega 5 x 5 x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3 x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3 x 2 cm, vasakul kõrvalestal; -nahakahjustused paremal õlavarrel mõõtmetega 2 x 0,2 x 4 x 0,2 cm, 6 x 0,2 cm ja 2,5 x 0,2 cm; -punetused vasaku õlavarre piirkonnas mõõtmetega 6,5 x 1 cm ja 9 x 13 cm ja vasakul küljel rindkere piirkonnas mõõtmetega 12 x 21 cm; -lahtine haav vasakul küünarvarrel mõõtmetega 0,7 x 0,7 cm. Mõlema süüdistava tegu on kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p 2,3 järgi – vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes seoses tema ametiülesannete täitmisega, grupi ja korduvuse tunnusel. Kannatanu K. K episood Lk 65-68 kannatanu K ülekuulamise protokollist nähtub, et 06.07.2021 kl 19:25 paiku kuulis ta R2 osakonnast kahtlast kolinat ja läks kontrollima, ta nägi läbi trelliukse, kuidas kaks kinnipeetut ründavad valvurit päevaruumis. Ründajad olid V. Karpin ja S. Asur. Sisenedes, oli kannatanu valmis kasutama nuia erivahendina. Süüdistatavad, nähes kannatanut, taganesid ja lõpetasid ründamist. Valvur oli verine. Päevaruumis viibisid ka teised kinnipeetud, kes olid rahulikud ja seisid seinte juures, vaatasid pealt. Pärast juhtumit oli kannatanule antud korraldus panna S. Asur R2 osakonda lukukambrisse ja kasutada käeraudu. Kellaeg oli 20:35. Jõuti koos süüdistatava kambrisse. Siis selgus, et kambris tegelikult puudub elekter. Kannatanu selgitas süüdistatavale, et korrapidajale kohe antakse teada probleemist, ja kuni elektri korda tegemisega jääb see kamber ikka süüdistatavale. Selle peale S. Asur ärritus ja ütles kannatanule: „Kes sina selline oled? Tahad taon sinu ka ära.“ Valvur A S kuulis neid sõnu. Kannatanu pidas seda kui füüsilise vägivalla ähvarduseks ja seda reaalseks, et isik selle ka täide viib, mitte küll kohe, vaid vangistuse viibimise ajal. Sest sama isik oli just rünnanud teist valvurit. Kannatanu teab, et süüdistatavad Asur ja Karpin planeerisid ründe talle korraldada, see P vastu rünnak oli tegelikult talle planeeritud, sest varasemalt esines üks juhtum televiisoriga, kus ta pidi täitma oma ülesandeid ( kohtu märkus – selle kohta on seletavaks dokumendiks lk 75-77, kus vangla käsitleb kahjustatud televiisori kahu hüvitamist küsimust; dokument on välja antud 06.07.2021 ja samal päeval Karpinile kätte antud allkirja vastu). Pärast ähvardamist hoidis kannatanu distantsi. 06.07.2019 oli S. Asur kannatanu vastu meelestatud negatiivselt ka seetõttu, et ta teatas S. Asurile, et tema tellitud ajakirjad ei ole saabunud, aga keegi 13 teine talle ütles, et justkui ajakirjad on vanglasse juba saabunud. Süüdistatav oli kogu päeva kannatanu suhtes negatiivselt suhtunud. Tunnistajana ülekuulatud T. R, lk 79-81, selgitas, et 06.07.2021 oli ta valvur, samuti saabus R2 osakonda ja nägi, et päevaruumis on midagi juhtunud. K. K ja S. P viibisid seal ja mõlemal olid nuiad kätte võetud. S. Pl oli nina piirkonnas nägu verine. Hiljem rääkis talle K. K, et S. Asur ähvardas teda füüsilise vägivallaga ja K. K võttis ähvarduse reaalsena. Tunnistajana ülekuulatud A. S, lk 82-84, selgitas, et 06.07.2021 oli ta valvur, ta saabus R2 osakonda, seal toimus rünne valvurile. Valvuril S. P nägu oli verine. Seal viibis ka valvur K. K. Kl 20.30 paiku tunnistaja ja K. K suundusid koos S. Asuriga P hoonesse, et panna S. Asur lukukambrisse. Valvur H tuli süüdistatava asjadega järgi. S. Asurile oli määratud kamber P212. Süüdistatav küsis, kas kambris on ka elekter olemas, sest tal on isiklike asjade hulgas televiisor. S. Asur küsis seda korduvalt. Lõpuks selgus, et elektrit tõesti ei olegi. Selle peale S. Asur ägestus ja ütles „Türa, mis mõttes. Mul on telekas. Mulle on ette nähtud elektri kasutamine“. K. K selgitas süüdistatavale, et praegu on määratud nii ja süüdistatav peab sellega leppima ja tõenäoliselt järgmisel päeval selgub, mis sellest elektrist saab. Täiendav selgitus ajas süüdistatavat veel rohkem närvi, nimelt ta ütles K: „Sina ole üldse vait. Tahad ma taon sinu ka ära“. Tunnistaja sai aru, et süüdistatav ähvardab füüsilise vägivallaga ja seetõttu tal oli kõrgendatud tähelepanu. Valvur K. K hoidis distantsi. Süüdistatav oli paigutatud lukukambrisse. Tunnistajana ülekuulatud lk 93-95 valvur O. K kinnitas sisulisel tunnistaja A. S ütlusi ja selgitas, et elektri puudumise teemal tekkis konflikt, milles süüdistatav S. Asur oli närviline, sest tal on televiisor ja elektrita ei saa seda vaadata. Eriti negatiivselt oli süüdistatav meelestatud just K. K suhtes. Nimelt tahtis K. K süüdistatavale selgitada olukorda, sellele süüdistatav ütles, et tahad ma taon sind ka ära. Kohe sai tunnistaja aru, et see on ähvardus K. K. Tunnistaja J. H, valvur, lk 113-115, kinnitas kannatanu K. K ja tunnistajate A. S ja O. K ütlusi, et S. Asur oli kuidagi eriliselt meelestatud negatiivselt, just valvur K. Kase suhtes ja ähvardas füüsilise vägivallaga - „pean sind ka ära taguma“. Asitõendi vaatlusprotokollist, lk 118-121, nähtuvad valvurite ja süüdistatavate liikumised ümberpaigutamisel. Protokolli sisu vastab tunnistajate ütlustele selles osas, kes kellega kuidas liikus kinnipeetute ümberpaigutamisel. Sisulist tõenduslikku tähendust vaatlusprotokoll ei oma ja kohus sellel ei peatu. Ülalnäidatud tõenditega, arvestades ka süüdistatava poolt kohtuistungil teo omaksvõttu, on kohtuliku arutamise tulemina kindlaks tehtud ja vaidlust ei tekkinud järgmises. 06.07.2021. a kella 20.37 paiku ähvardas S. Asur Viru Vangla kolmanda üksuse valvur K Ki, kes tegeles kinnipeetu ümberpaigutamisega lukustatud kambrisse, tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt ütles kannatanule „Kes sina üldse oled. Tahad taon sinu ka ära“. Vaidlust et ole, et kannatanu puhul on tegemist võimuesindajaga ja süüdistatava väljendatud ähvardus, mis olemuselt vaadeldav vaimse vägivallana, oli väljendatud seoses ametikohustuse täitmisega. Käesolevas juhtumis on kannatanu kinnitanud, et ta võttis ähvarduse reaalselt, arvestades, et varasemalt samal päeval oli sama süüdistatav teist valvurit peksnud. Kohus siinjuures märgib, et oluline osa vangidest viibib vangistuses muuhulgas olles karistatud KarS § 274 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Vanglaametnikule agressiivselt väljendatud rahulolematus isiku poolt, kes on varem karistatud või toime pannud KarS § 274 järgi kuriteo, ei ole automaatselt kvalifitseeritav KarS § 274 järgi kui ähvardus võimuesindaja suhtes. Ilmtingimata oluline on see, kas vanglaametnikust kannatanu võttis väljendatud ähvardust 14 reaalsena. Kuid ka sel juhul ei piisa, et tunnistada isik süüdi KarS § 274 järgi. Ähvardus peab näima reaalsena, arvestades kõiki asjaolusid, kõrvaltvaataja seisukohalt. Kui jätta kõrvaltvaataja hinnang arvestamata, taandub isiku vastutusele võtmise küsimus valdavas osas just kannatanu subjektiivsele arvamusele. Tsitaat Riigikohtu lahend 1-19-1849/43: „24. Asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. (Vt osutatud otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt.“ Sama lahendi p 23 “…Oluline on tähele panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama)….“ Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud ja selles vaidlust ei tekkinud, et pärast kl 19.20 paiku toimunud sündmust, milles Asur osales kannatanu S. P peksmises, on süüdistatav korraldustele allunud, valvurid K, H, K ja S tegelesid süüdistatavate ümberpaigutamisega lukukambrisse. Alates kl 19.30 kuni 20.30 ajavahemiku kestel, mil isik oli viidud lukukambrisse, ei ole ta ühegi valvuri osas olnud agressiivne, ei ähvardanud. Kui süüdistatav oli viidud lukukambrisse tekkis küsimus, kas kambris on elektrit olemas, sest süüdistatavale on lubatud televiisor. Selgus, et elektrit tõepoolest kambris ei ole. Süüdistatav ütles kannatanule sõnu, et „tahad, ma taon sind ka ära“. Oma sisu poolest tähendab selline väljend ähvardamist füüsilise vägivallaga. Tunnistaja A. S kirjeldas olukorda järgmiselt. Süüdistatav küsis, kas kambris ka elekter olemas, sest tal on isiklike asjade hulgas televiisor. S. Asur küsis seda korduvalt. Lõpuks selgus, et elektrit tõesti ei olegi. Selle peale S. Asur ägestus ja ütles: „Türa, mis mõttes. Mul on telekas. Mulle on ette nähtud elektri kasutamine“. K. K selgitas süüdistatavale, et praegu on määratud nii ja süüdistatav peab sellega leppima ja tõenäoliselt järgmisel päeval selgub, mis sellest elektrist saab. Täiendav selgitus ajas süüdistatavat veel rohkem närvi, nimelt ta ütles Kasele, et „Sina ole üldse vait. Tahad ma taon sinu ka ära“. Tunnistaja sai aru, et süüdistatav ähvardab füüsilise vägivallaga ja seetõttu tal oli kõrgendatud tähelepanu. Valvur K. K hoidis distantsi. Süüdistatav oli paigutatud lukukambrisse. Sisuliselt samad ütlused on andnud kannatanu ise ja tunnistajad K ja H. Seega tuleneb kannatanu ja tunnistajate ütlustest, et süüdistatav oli rahulolematus seisundis seoses olukorraga, et talle määratud lukukambris puudub elekter, televiisorit vaadata ei saa, ja ei ole välistatud, et see küsimus lahendatakse alles järgmise päeva kestel. Esmasele süüdistatava ärritusele selgitas kannatanu K talle olukorda niipalju nagu seda oligi võimalik, et ilmselt alles 15 järgmisel päeval küsimus elektri kohta võetakse lahendamisse. Kannatanu ja tunnistajate ütlused annavad aluse järelduseks, et süüdistatav väljendas agressiivselt oma sügavat rahulolematust ja seda väljendi kaudu, mis näeb välja sõnaliselt ähvardusena. Samas leiab kohus, et kõrvaltvaataja seisukohalt ei püüdnudki süüdistatav luua kannatanule sellist muljet, et sündmuste edasine käik ( kannatanu kehaline väärkohtlemine) sõltuks süüdistatavalt. Kuigi ähvarduse sõnastuses „ tahad, kas ma taon sind ka ära“ võib välja lugeda viidet samal päeval kl 19.30 toimepandud valvur S. P kehalisele rünnakule, osutab ähvarduse väljendamise sündmustik ja kontekst sellele, et sellisel viisil väljendaski süüdistatav agressiivselt oma rahulolematust faktiga, et peab istuma kuni järgmise päevani kambris, kus puudub elekter. Süüdistatav püüdis väljendada oma rahulolematust korduvalt. Algul, tunnistaja A Se ütlustel, ütles ta „Türa, mis mõttes. Mul on telekas. Mul on ette nähtud elektri kasutamine“. Selgitustele, et midagi teha hetkel ei saa, ärrituski süüdistatav veelgi rohkem ( just nii kirjeldab A. S oma ütlustes) ja väljendas süüdistuses kirjeldatud ähvardust. Kohus leiab, et isiku rahulolematus arenes dünaamiliselt – algul ta väljendas rahulolematust tavaliste sõnadega „Türa mis mõttes…“, mis kasvas üle väljendiks, mille sõnaline sisu mõeldav kui ähvardus. Kohtu arvates, sellises kontekstis ei saa väljendit „tahan, kas ma taon sind ka ära“ võtta ähvardusena KarS § 120 mõttes, sest see ei tundu olevat reaalne kõrvaltvaataja seisukohalt. Selles episoodis ei ole kuritegu tuvastatud. Arvestades kohtupraktikat, Riigikohtu määrus 1-20-470 p 25, juhul, kui ei ole tuvastatud kuritegu ühes või mitmes konkreetses teos ( näiteks viiest vargusest on kuritegu tohedatu neljas episoodis), tuleb isik selles teos õigeks mõista. Kannatanu K. Kase episood on eraldiseisev tegu, järelikult kuulub süüdistatav S. Asur selles episoodis õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. Kannatanu D. K episood Tunnistaja R. N ütlustest, lk 151-152, nähtub, et 24.08.2021 oli ta saatja süüdistatav S. Asurile. Samal ajal liikus kannatanu D. K, saatjaks oli valvur A. E. Hetkel, kui süüdistatav oli juba kannatanu Kist mööda liikunud, siis hakkas jalaga kannatanu K näo piirkonda lööma. Tunnistaja nägi seda õigel hetkel ja pani käe löögiliigutusele ette, lükkas jala eemale, mille tõttu löök kannatanut ei tabanudki. Kannatanu D. K, lk 153-156, selgitas ütlustes, et 24.08.2021 ajal, kus ta liikus vangla ruumides saatjaga, liikus seal S. Asur koos saatjaga. S. Asur tegi jalaga löögi kannatanu näo suunas. Kannatanu reageeris, hakkas kiiremini liikuma. Veel olid ka valvurid kohal. Seega süüdistatava löök ei tabanud kannatanut. Kannatanu ja tunnistaja N ütlused on kinnitatud tunnistaja E ütlustega, lk 158-159, et süüdistatav tegi kannatanu suunas jalaga liigutust, mis oli sisult löök, mis ei tabanud kannatanut, löök läks mööda, sest kannatanu oli juba piisavalt kaugel. Sama ütlusi on andnud tunnistaja P, lk 166-167, kes olles valvur, nägi S. Asuri löögiliigutust kannatanu suunas. Kannatanu ja tunnistajate ütlused leiavad oma kinnitust asitõendi vaatlusprotokolliga, lk 160-161, millest nähtub, et kl 11.48 S. Asur on liikumisega jõudnud kohakuti D. Ki ja valvur E, pöörab vaate üle vasaku õla Ki poole ja teeb vasaku jalaga löögi Ki näo suunas. Samal ajal pöörab K oma vaate tema näo suunas liikuva Asuri jala poole, K seisma ei jää vaid jätkab eemale liikumisega. R. N lükkab enda parema kõverdatud käega S. Asuri vasakut jalga eemale. S. Asuri löök Kit ei taba. 16 Lk 58-63, Harju Maakohtu 16.03.2021 kohtuotsusest nähtub, et S. Asur on muuhulgas karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel. Seega kannatanu K episoodis on süüdistatav S. Asuri tegevus kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi – kehaline väärkohtlemine korduvuse tunnusel. Nimetatud tõenditega, arvestades ka seda, et süüdistatav ei vaidle faktilistele asjaoludele, on tõendatud, et 24.08.2021. a kella 11.48 paiku, olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel Harju Maakohtu 16.03.2021 kohtuotsusega, püüdis S. Asur Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) R-hoone R4 osakonna sissepääsu ees olevas vahekoridoris lüüa kinnipeetust kannatanu D. Kit, tehes vasaku jalaga löögi viimase näo suunas, kuid tegu jäi lõpule viimata ehk katse staadiumile, kuna löök ei tabanud kannatanut süüdistatavast olenemata põhjustel – kannatanu jätkas süüdistatavast eemaldumist ja valvur pani käe löögiliigutusele ette. Süüteokatse on vastavalt KarS § 25 lg 1 tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. S. Asur tegi jalaga löögiliigutuse kannatanu näo suunas. Kannatanu oli sel hetkel süüdistatava asukohale lähedal. Kohus leiab, et isiku tegu jalaga löögiliigutuse tegemine kannatanu näo suunas on tahtlik tegu, mis oli suunatud süüteo toimepanemisele ehk kannatanu kehalisele väärkohtlemisele- löömisele. KarS § 25 lg 2 alusel süüteokatse algab momendist, mis isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus leiab, et jalaga löögitegemise puhul kannatanu näo suunas olukorras, kui kannatanu on vahetuses läheduses, on vaadeldav löömise alustamisena. Tahtlus Süüdistatavale oli teost ettekujutus selge, sest teo viis - löögiliigutuse tegemine jalaga, löögi suund – kannatanu näo piirkonda, löögi tegemise ajahetke valik – ajal, kui kannatanu oli vahetuses läheduses süüdistatava asukohast, osutavad kindlalt sellele, et süüdistatav teadis, et alustab füüsilist rünnet kannatanule ja möönis kannatanule oma teoga vähemalt valu tekitamist. Jalaga löömine näkku on reeglina ja suure tõenäosusega valutekitav, seda kõrvaltvaataja seisukohalt. Seega on tegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kehaline väärkohtlemine ei olnud tagajärjeni ehk lõpule viidud, sest löök kannatanut ei tabanud, seda aga süüdistatavast olenemata põhjusel – kannatanu jätkas liikumist ja olukorrale reageeris ka valvur N, kes pani löögiliigutusele käe ette. S. Asuri tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 – 25 lg 2 järgi kui kehaline väärkohtlemine korduvuse tunnusel, mis jäi katse staadiumile. Kohus leiab, et KarS 2. peatüki 2.jao mõttes S. Asuri, V. Karpini tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. S. Asur ja V. Karpin, mõlemad on süüdi KarS § 32 mõttes. KarS § 33 mõttes on mõlemad süüdistatavad süüvõimelised, sest ei ole alust kahelda nende süüdivuses ja isikud on täiskasvanud. MITTEVARALISE KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS Käesolevas kriminaalasjas on kannatanute esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv esitanud tsiviilhagi kannatanu S Ple tekitatud mittevaraline kahju hüvitamiseks S. Asuri ja V. Karpini vastu solidaarselt summas 1500 eurot. 17 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanute esindajad tsiviilhagi avalduses märkinud, et S. Asuri ja V. Karpini süü 06.07.2021 Viru Vanglas S. P’i ründamises ja tema käte ning jalgadega peksmises ja kannatanule tervisekahjustuste tekitamises selgelt ja ümberlükkamatult tõendatud. Kahtlustatavad S. Asur ja V. Karpin põhjustasid varasemalt ette planeeritud teadliku ja tahtliku tegevusega grupis valvur S. P’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning selline tegevus on igal juhul õigusvastane, mistõttu vastutavad S. Asur ja V. Karpini VÕS §§ 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel S. P’ile tekitatud kahju hüvitamise eest. Kannatanu sai rünnaku tagajärjel märkimisväärsete hingeliste üleelamiste osaliseks, sest teda rünnati täiesti ootamatult ja jõhkralt ilma igasuguse põhjuseta oma töökohal ja pole välistatud, et sarnane rünne võib ka tulevikus samade isikute poolt korduda. Lisaks põhjustasid kannatanule tekitatud tervisekahjustused talle valu ja kannatusi ning nende paranemine võttis mitu nädalat aega, mille kestel pidi kannatanu taluma normaalse elukvaliteedi langust. Riigikohus on oma 23.02.2011 lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-105-10 sedastanud, et kohtul on kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Mittevaralise kahju taotluse lahendamisel kriminaalasja raames tegutseb kohus järgmises õigusliku raamistikus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 otsustab hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 134 lg 2 tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tsiviilõiguses on konkreetselt toodud, mis on peamine mittevaralise kahju summa määramise juures, mis asjaolud võetakse arvesse. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium täiendavalt märkinud, et kohus peab sõltumata poolte taotlustest arvesse võtma ka rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTsKo 3-2-1-83-10 p 15, 3-2-1-81-05 p 17, 32-1-18-13 p 27). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele (Riigikohtu 09.04.2008 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-1908 ja 22.10.2008 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-85-08). Peamiseks mittevaralise kahju 18 iseloomujooneks on tema objektiivne mittemõõdetavus. Mittevaralise kahju hindamine on subjektiivne ja keeruline. Igasugune valu või kannatus ei tähenda alati mittevaralist kahju. Valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega, s.t. rikkumise raskus peab valuraha maksmist õigustama (Riigikohtu 19.03.2012 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-4-12). Maakohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Sellest tulenevalt ei ole alati ka üheselt mõistetav, milline konkreetne rahaline summa peaks isiku hingelise valu kaotama või seda leevendama. Mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujunemisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Maakohus leiab ka, et mittevaralise kahju hüvitamine kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul mingilgi määral ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi ja korvata kuriteoga kaasnevat ühiskonna õiglustunde riivet. Kohus on tutvunud kohtupraktikaga, et saada ülevaadet, milline on käesolevaks ajaks väljakujunenud või välja kujunemas mittevaralise kahju väljamõistmise praktika. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt 2020. a koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ nähtub, et kehalise väärkohtlemise asjades oli nimetatud perioodil kõige suuremaks väljamõistetud hüvitiseks ( enamvähem käesoleva kaasusega sarnaste faktiliste asjaolude juures) 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot, keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. 2000 eurot mõisteti raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kergemate kehavigastuste korral mõisteti hüvitiseks 50 eurot kuni 250 eurot. 2000 tuhande euro suurune hüvitis mõisteti välja kahel korral: kui süüdistatav lõi kannatanut joogiklaasiga põse vastu, tekitades lahtise haava põsel, mis vajas kirurgilist õmblemist ja jättis näole armi; kui süüdistatav viskas kivisid kannatanu pihta, millest mõned tabasid kannatanut, edasi lõi kannatanut mitmel korral mõlema käega pea piirkonda ning lõi rusikaga päikesepõimiku piirkonda, millest kannatanu tundis tugevat füüsilist valu ja tekkis hingamishäire, samuti tekitas kannatanule marrastused mõlemal põsel ja trummikile rebendi koos helijuhtetüüpi kuulmise langusega; kui süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanu alalõualuu murru, mis vajas kirurgilist sekkumist. Sellest tingituna tuli kannatanul hammas välja tõmmata ja ta vajas hambaravi. Kohtuasjas nr 1-19-2385 rahuldati kannatanu hagi summas 1000 eurot. Süüdistuse järgi panid süüdistatavad toime röövimise, mille käigus muuhulgas süüdistatav ühe käe labaga lükkas kannatanut eestpoolt rindkere piirkonnast tahapoole, mille tagajärjel kannatanu kukkus istuli enda selja taga oleva tooli peale. Kui süüdistatav oli müügileti taha ära hüpanud, sooritas ta ühe käe rusikaga ühe löögi kannatanu näo piirkonna suunas, aga kuna kannatanul õnnestus ennem seda mõlemad käed enda näo ette kaitseks tõsta, tabas süüdistatava rusikalöök kannatanut pähe, kas lauba või oimu piirkonda, millise löögi tagajärjel kukkus kannatanu koos tooliga põrandale kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil pikali maha. Kannatanu ajas end käpukile ja hakkas niimoodi olles liikuma koridoris oleva häirenupu suunas, misjärel süüdistatav lõi seljaga enda poole käpukil asendis olevat kannatanut jalaga ühel korral alaselja piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu koridori põrandale kõhuli maha. Pikali maas olles keeras kannatanu end koheselt selili, misjärel hakkas ühe käega otsima koridori seina peal olevat häirenuppu, mida nähes kummardus süüdistatav pikali maas oleva kannatanu kohale ja lõi ühe käega kannatanu käe häirenupust eemale. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 19.12.2019 otsuses, et tsiviilhagi on välja mõistetud põhjendatud ulatuses. Kohtuasjas nr 1-21-7405 rahuldati kannatanu hagi summas 1300 eurot. Süüdistatav olles alkoholijoobes, lõi mitmel korral rusikaga keskuse turvatöötajat L. P. näo piirkonda ning mitmel korral jalaga pea piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: ninaluude murd, huule ja suuõõne lahtine haav. 19 Kohtuasjas nr 1-19-5631 rahuldati kannatanu hagi summas 800 eurot. Süüdistatav võttis kannatanul kätega käsivartest kinni ja tõukas põrandale pikali selili asendisse, võttis garderoobis olnud laste turvatooli ja laste söögitooli ning viskas antud esemeid korduvalt S Ple vastu paremat kätt ja vastu pead kukla piirkonda. Kannatanul õnnestus püsti tõusta ja liikuda koridori, kus süüdistatav teda tõukas, mille tagajärjel kannatanu kukkus koridori põrandale pikali selili asendisse ning lõi kukkudes oma pea parema poole vastu põrandat. Süüdistatav haaras kätega kannatanu juustest ja lõi vähemalt neli korda kannatanu pea paremat poolt vastu koridori seina. Seejärel süüdistatav kannatanule vähemalt kaks korda rusikaga näkku parema silma piirkonda ja vähemalt viis korda jalgadega vastu käsi ja jalgu. Mõni hetk hiljem elutoas süüdistatav haaras kannatanul korduvalt kätega kaelast ja kägistas ning samal ajal ütles: „täna sa sured“. Sellise tegevusega süüdistatav tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: mitut kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused, paremal periorbitaalne hematoom, verevalumid parema silma ümbruses, paremal näopoolel, vasakul pool alalõua piirkonnas, paremal kuklapiirkonnas, paremal õlavarrel, parema käe randmel, parema labakäe välisküljel, vasaku sääre siseküljel, parema jala suurel varbal; marrastused mõlemal labakäel, paremal küünarliigese piirkonnas, pea paremal pool juuste all; turse paremal näopoolel; otsmikul paremal pool juuste piiril muhk. Kohtuasjas nr 1-19-5631 rahuldati kannatanu hagi summas 300 eurot. Süüdistatav lõi kannatanu alust maha, misjärel lõi korduvalt jalaga A. V.ile näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti kaheksa hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega. Kokkuvõtvalt ülaltoodule peab maakohus vajalikuks märkida, et mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid: kahju oli tekitatud süüdistatava poolt süülise käitumise tulemusena, kannatanu on tundnud valu ja tal on tekkinud tervisekahjustused. Lisaks sellele arvestas maakohus veel kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu, süüdistatava süü astet ja süüdistatava varalist olukorda. Samuti peab maakohus silmas, et mittevaraline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Teiselt poolt, mittevaralise kahju hüvitise määramise puhul on tegemist riigi poolt kannatanule pakutud tsiviilõigusliku kaitsega ja kohtu arvates peab see kaitse olema tõhus, tõsiseltvõetav, mitte et tegemist oleks sümboolse hüvitisega. Käesolevas kohtuasja mittevaralise kahju hüvitamist puudutavad faktilised asjaolud on järgmised. Isikud panid teo toime ühiselt ja eelnevalt kooskõlastatult 06.07.2021 kell 19:25-19:26 Jõhvi Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, R-hoone R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse valvuri S P’i suhtes. Kinnipeetavad S. Asur ja V. Karpin peksid koos kannatanut käte ja jalgadega, tabades löökidega korduvalt S. P’i näo, pea ning keha piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai järgnevad tervisekahjustused – nähtavad hematoomid parema kulmu kohal mõõtudega 5cm x 5cm x 2 cm, vasaku silma all mõõtudega 3cm x 1,5 cm, ninal mõõtudega 3cm x 2cm, vasakul kõrvalestal tugev hematoom; paremal õlavarrel punased triibud mõõtmetega 2cm x 0,2 cm x 4cm x 0,2 cm ja 6 cm x 0,2 cm ja 2,5 cm x 0,2 cm; vasaku õlavarre piirkonnas punetused mõõtmetega 6,5 cm x 1 cm ja 9 cm x 13 cm; vasakul küünarvarrel veritsev haav mõõtmetega 0,7 cm x 0,7 cm; vasakul küljel rindkere piirkonnas punetus mõõtmetega 12 cm x 21 cm. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud meditsiinidokumentidega ning kannatanu enda ütlustega. Viimaste järgi on tõendamist leidnud ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine vastavalt esitatud süüdistusele. Eelnimetatu on põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumisega. Süüdistatavate valu põhjustav tegevus on tõendatud kannatanu S. P antud ütlustega(toimiku lk 122-125), mille kohaselt ründas teda V. Karpin ja kannatanu sai löögi näkku ning S. Asur lõi 20 kannatanut rusikatega ja jalgadega pea piirkonda. Kannatanu S. Pi suhtes toime pandud tegu on tõendatud videosalvestise alusel asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle lisadega(toimiku lk 1-12), milles on vaadeldud R2 osakonna videosalvestist sündmuse toimumise ajal. Toimunud rünnakut kinnitas ka tunnistaja J.J (toimiku lk 96-98). Arvestades süüdistuses kirjeldatud vägivalla tegu, võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kannatanu vigastustest on tehtud fotod(toimiku lk 99-105), mis on tunnistaja J.J ülekuulamise protokolli lisadeks. Fotodelt on võimalik näha vigastusi vahetult pärast toimunut kannatanu näo, õla ja küünarvarre piirkonnas. Viru Vangla medõe ütluste lisana koostatud tõendis(toimiku lk 87) on kinnitatud, et kannatanul tekkisid järgmised vigastused: hematoomid näol, nahakahjustus ja punetused õlavarrel, verine haav küünarvarrel, punetus rindkere piirkonnas. Kehavigastusi kinnitab ka kannatanu ambulatoorne epikriis (toimiku lk 129), mille kohaselt pandi erakorralise meditsiini osakonda saabunud kannatanu S. Ple diagnoosiks pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused, pindmine õla- ja õlavarrevigastus, pindmised õla ja õlavarre hulgivigastused. Samuti fikseeriti, et kannatanu sõnul oli vasaku silma nägevus udune. Lisaks tervisekahjustustele on kannatanul tekkinud süüdistatava tegevuse tõttu hingelised üleelamised. Kannatanu S. P on antud ütlustega (toimiku lk 122-125) väljendanud, et tema suhtes toime pandud rünne oli ootamatu ning tal läks silme eest mustaks. Tunnistaja R. H ülekuulamise protokollist(toimiku k 1 lk 85-86) nähtub, et tunnistaja sõnul oli kannatanu peale rünnet šokis. Perearsti epikriisi kohaselt on tuvastatud kannatanul küll väike aga tööstress. Kannatanu viibis töövõimetuslehel arsti otsustusega kuu aega – alates 06.07 kuni 006.08.2021. Ilmselgelt pidi kannatanu tervisekahjustuste tõttu taluma valu ja ebamugavusi, mis kaasnesid ettekavatsetud, kuid kannatanu jaoks ootamatu rünnakuga. Kohus arvestab, et ei ole väheoluline ka see asjaolu, et kuigi peksmine toimus lühikese aja kestel – 3 minuti, toimus see päevaruumis, kus valvur viibis üksi, ruumis aga viibisid ja nägid peksmise pealt teised vangid. Kannatanu S P tunnistas ütlustes, et ootamatu ründe tõttu ei osanud ta ennast kohe kaitsta, rünnet otsustavalt tõrjuda, ta pidi olema kummargil asendis, kaitstes kätega pead. Kohtu arvates oli see peksmine mitte ainult kannatanu tervist kahjustav tegevus, vaid kannatanut alandav – teised vangid nägid valvuri peksmise pealt, kes ei osanud ennast kohe kaitsta ja rünnet tõrjuda. Kuigi valvuri osas on oodatav keskmisest suurem tööstressi taluvus, valmidus lõpetada rünnakuid otsustavalt, ei tähenda see, et vanglaametnikule rünnet tuleks pidada tavaliseks ja iseenesest aktsepteeritavaks. Kohus leiab, et isikute karistamine väljendab riigi poolset suhtumist toimepandud teosse, mittevaralise kahju hüvitamine väljendab vajadust toetada kannatanut ja heastada talle teatud määral ebamugavusi, mis on tekkinud kannatanul kuriteo toimepanemise kaudu. Süüdistatavate majanduslik seisund ja prognoos on kehv. Steven Asur viibib alates 26.11.2020 vangistuses ning Vitali Karpin viibib vangistuses alates 17.12.2019, seega on süüdistatavate sissetulekud olnud piiratud. Steven Asur viibib eelneva karistuse kohaselt vangistuses kuni 22.01.2024, millele lisandub käesoleva otsusega mõistetud karistus. Vitali Karpin viibib vangistuses kuni 12.06.2027, millele lisandub käesoleva otsusega mõistetud karistus. See tähendab, et vangistuses viibitava aja kestel ei ole isikutel võimalik teenida korralikku stabiilset sissetulekut. Süüdistatavad on õigusrikkumise toime pannud kooskõlastatult ja ühiselt, seega kuulub kahju hüvitamisele solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud esitama hagi ka üksnes osa võlgine vastu, kes vastutavad selle eest siiski täies ulatuses. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted on reguleeritud VÕS §-s 69, milles sätestatust nähtuvalt võivad 21 solidaarkohustuse täitnud võlgnikud esitada teistele solidaarvõlgnikele tagasinõude (Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2019 otsus asjas nr 1-17-1477). Maakohus leiab, et käesolevas asjas on mittevaralise kahju nõue summas 1500 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele solidaarselt süüdistatavate Steven Asuri ja Vitali Karpini suhtes. Kohus leiab, et summa on õige ja õiglane, arvestades süüdistatava süü suurust, kannatanule põhjustatud kehavigastusi ja hingelisi üleelamisi. Kannatanu ei rikastu sellest summast põhjendamatult ning kahju hüvitis on proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-182232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 31-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlusega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-113-11). Süüdistatav ei ole varasemalt isikuvastaste kuritegude eest karistatud, kuid ta on korduvalt toime pannud kannatanu suhtes vägivalla komponendiga kuriteod, isikuvastased ja seksuaalne enesemääramise vastu suunatud kuriteod. 22 KarS § 274 lg 2 järgi ei ole karistusliigina rahaline karistus ette nähtud. Sanktsioon näeb ette karistusena üksnes vangistuse ühest kuni 5 aastani, keskmine määr on seega 3 aastat vangistus. KarS § 121 lg 2 näen ette karistusliigina rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on käesoleva kohtuotsusega karistatud süüdistatav S. Asur. Kohus leiab, et isiku karistamine rahalise karistusega ei ole antud juhul põhjendatud, seda eeskätt karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt. Isik on varasemalt karistatud KarS § 121 ja 120 järgi toimepandud kuritegude toimepanemise eest vangistusega- nimelt 10.06.2015 ( osaliselt tingimisi karistusest vabastamine käitumiskontrollile allutamisega), 23.05.2016 ( vangistus asendati ÜKTga), 25.05.2017 ja viimati 16.03.2021. Seega ei näe kohus, kuidas nüüd rahalise ehk kergemat liiki karistusega karistamine oleks isikule mõjuv, et isik enam ei paneks toime süütegusid. Kohus leiab, et V. Karpini ega S. Asuri suhtes ei ole alust rääkida kergendavast asjaolust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Isikud kasutasid kohtueelsel uurimisel oma õigust ütlusi mitte anda. Kohtueelsel uurimisel ei ole isikud kordagi mis tahes viisil väljendanud oma kahetsust ega palunud kasvõi vabandust kannatanult S. P, kellele mõlemad tekitasid tervisekahjustuse, mille tagajärjel pidi kannatanu viibima töövõimetuslehel. Ka kohtuistungil ei ole ükski süüdistatav ilmutanud oma teole taunitavat suhtumist ega palunud avalikult kohtuistungil vabandust. Isikud tunnistasid oma süüd, mis on positiivne. Kohus seda ka arvestab karistuse mõistmisel. S. Asuri ja V. Karpini karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et süüdistatav S. Asuri süü KarS § 274 lg 2 p 2,3 järgi on keskmisest väiksemal määral. Kohus leiab, et süüdistatav V. Karpini süü KarS § 274 lg 2 p 2,3 järgi on keskmisest väiksemal määral. Tegemist on teise astme kuriteoga. Oluline, et mõlema süüdistatava puhul on tegemist üheepisoodilise kuriteoga ja kannatanuks on üks isik. Isikute süüd suurendaks oluliselt, kui süüdistuses oleks mitu episoodi ründamist võimuesindajale või tegemist oleks kannatanute suurema arvuga. Võimuesindaja kehalisel väärkohtlemisel ei olnud kasutanud esemeid, mis oleksid suurendanud tervisekahjustuse tekitamise ulatust, ohtlikkust. Peksmine kestis lühikese ajal kestel, 3 minutit, kuni kohale jõudis teine valvur ja süüdistatavad lõpetasid peksmise. Kannatanule tekitatud kehavigastused ei ole väga ulatuslikud, samas ei ole tegemist üksikute löökidega. Kohus arvestab samas, et mõlemad süüdistatavad täitsid kooseisu, millel on 2 kvalifitseeritavat tunnust. Oluline süü suurust seisukohalt, et süüdistatavad tegutsesid grupis, see on kindlasti ohtlikum võrreldes sellega, kui ründaja oleks üksi. Kohus arvestab, et kuritegu kannatanu S. P suhtes oli toime pandud kavatsetult. V. Karpini süüd suurendab asjaolu, et just tema oli isikuks, kellele kuulus kuriteo toimepanemise algatus ja suunav roll. Just tema otsis endale kuriteo kaaslast, pakkudes osaleda ründes mitmele isikule. Kannatanu Ki suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemise episoodis märgib kohus, et S. Asuri süü suurus on minimaalne. Oluline on kohtu arvates, et tegu jäi katse staadiumile, süüdistatav tegi ainult ühe löögiliigutuse kannatanu suhtes. Kohus ei näe, et oleks asjaolusid, mis võiksid raskendada isiku süüd. S. Asuri kui tema isiku hindamise seisukohalt on oluline ära märkida, et tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud kalduvus vägivalla komponendiga kuritegude toimepanemisele. Kohus on 23 juba osutanud asjaolule, et isik on varasemalt neljal korral karistatud teise astme isikuvastaste toimepanemise eest. Karistusregistrist nähtub, et alates 2015. aastast on isik süüdi tunnistatud vägagi erinevate kuritegude toimepanemise eest – röövimine, joobes juhtimine, süstemaatiline sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, sõiduki omavoliline kasutamine, avaliku korra rikkumine, vägivald võimuesindaja suhtes. Käesoleva kohtuasja raames ei ole kriminaalasja materjalidest leida ühtki positiivselt iseloomustavat momenti. S. Karpini kui tema isiku hindamise seisukohalt on oluline ära märkida, et tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt karistatud esimese astme vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest - 2019. a kahel korras röövimise ja väljapressimise eest, 2020. a röövimise eest ja kannab pikaajalist karistust. Isik oli kahel korral karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid katseajal pani toime uued kuriteod. Kõik see iseloomustab isikut negatiivselt. Arvestades uut kuritegu, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine, võib öelda, et isiku käitumises ei ole vaatamata varasematele karistustele muutusi toimunud. Positiivset ei ole hetkel midagi tuvastatud. Arvestades süüdistatav S. Asuri süü suurust ja tema isikut, võttes arvesse karistuse eesmärke, leiab kohus, et S. Asur tuleb KarS § 274 lg 2 p 2,3 järgi karistada vangistusega 2 aastat, KarS § 121 lg 2 p 3 – 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu. Kuritegude kogumi eest on kohtu arvates põhjendatud kohaldada süüdistatavale soodsamat liitmise varianti ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb põhikaristustest moodustatud liitkaristus vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes liirkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistus. Kuna isik on kuriteod toime pannud enne karistuse täitelikku ärakandmist, kohaldub KarS § 65 lg 2 ja isikule tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi alusel. Isikul on seisuga 03.05.2022 ärakandmata karistuse osa eelmise otsuse alusel 1 aasta 8 kuud 21 päeva, mis tuleb liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikult liitkaristuseks on 3 aastat 21 päev alates 03.05.2022. Arvestades süüdistatav V. Karpini süü suurust ja tema isikut, võttes arvesse karistuse eesmärke, leiab kohus, et V. Karpin tuleb KarS § 274 lg 2 p 2,3 järgi karistada vangistusega 2 aastat 3 kuud, vähendades põhikaristust

§ 238

lg 2 alusel ühe kolmandikku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna isik on kuriteo toime pannud enne karistuse täitelikku ärakandmist, kohaldub KarS § 65 lg 2 ja isikule tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi alusel. Isikul on seisuga 03.05.2022 ärakandmata karistuse osa eelmise otsuse alusel 5 aastat 1 kuu 11 päeva, mis tuleb liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikult liitkaristuseks on 6 aastat 7 kuud 11 päeva alates 03.05.

1. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Kõigepealt lahendab kohus kannatanute esindaja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. 11.04.2022 kohtuistungil esitas kannatanute esindaja kohtule taotluse välja mõista süüdistatavatelt kannatanute kasuks kriminaalasjas 1-21-7543 kantud menetluskulud kogusummas 3347 eurot. Lisana on esitatud kolm arvet koos spetsifikatsiooniga. Taotluses ei nähtu, mis osa summast tuleks mõista süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu P ja mis summas süüdistatav S. Asurilt kannatanu K. K kasuks. Kannatanu K. K episoodis on süüdistatav S. Asur kohtu poolt õigeks mõistetud. 24 Taotlusest nähtub, et arved vastavalt kliendilepingule, lk 136-139, esitatakse Viru vanglale, kes on kannatanute kasuks sõlminud advokaadibürooga Leadell kliendilepingu kannatanute huvide kaitsmiseks. Õigusabi tunnihind 150-160 eurot. Riigikohtu 22.03.2022 lahendis 1-19-9061/92 on käsitletud olukord, kui kohtumenetluse poole eest ( muuhulgaks kannatanu eest) on õigusabikulusid kandnud muu isik. Kohus peab vajalikuks tuua pikem tsitaat, et menetlusosalistele oleks kohtupraktikas kehtiv kord arusaadav. „
2. Kriminaalmenetluses on menetluskulude (kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 175) hüvitisnõude õigustatud subjektiks süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti. Seejuures tuleb menetluskulud hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti nimetatud isikute enda või mõne muu isiku arvel. Ka viimasel juhul tuleb menetluskulu välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt, kannatanult, tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Samas ei ole välistatud, et menetluskulude hüvitamise nõue täidetakse menetluskulude hüvitisnõude õigustatud subjekti taotluse alusel mõne muu isiku pangakontole (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-193-15, p 137).
5. Kriminaalmenetluse kulu kindlaksmääramine ja väljamõistmine on sisuliselt käsitatav kriminaalmenetlusega kaasnenud kahju hüvitamisena, milleks seadusandja on sätestanud menetlusseadustikus erikorra (vt ka Riigikohtu üldkogu
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 3-4-129-13, p 43.1). See tähendab muu hulgas, et menetluskulu hüvitamisel tuleb järgida ka võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kahju hüvitamise põhimõtteid niivõrd, kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette erisusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8. septembri
9. a määrus nr 2-14-63261/149, p 12).
10. Kolleegiumi hinnangul peab menetluskulude hüvitamise otsustamisel olukorras, kus kohtumenetluse poole eest on temal kriminaalmenetluses tekkinud kulud tasunud keegi teine, juhinduma ka VÕS § 127 lg-st
11. Osutatud sätte järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on selgitanud, et kolmandate isikute vabatahtlikke makseid või muid sooritusi ei võeta üldjuhul arvesse kahju kannatanu kasuna, kui nende eesmärk on üksnes kannatanu, mitte aga kahju tekitaja olukorra kergendamine (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. septembri
13. a otsus nr 1-202438/33, p 34). Niisiis see, kui keegi võtab ühe kohtumenetluse poole olukorra kergendamiseks tema menetluskulu enda kanda, ei välista ega piira üldjuhul kohtumenetluse teisel poolel

§ 180jj alusel tekkivat kohustust hüvitada menetluskulu.

Näiteks, kui keegi maksab kannatanu huvide paremaks kaitsmiseks tema eest lepingulise esindaja tasu, on selle eesmärk toetada üksnes kannatanut, mitte aga vabastada süüdimõistetut kohustusest hüvitada kannatanu menetluskulu.

1. Lisaks ei ole välistatud, et kohtumenetluse pool ja tema eest menetluskulu kandnud isik lepivad kokku, et poolele soodsa kohtulahendi tegemise korral tagastab ta saadud toetuse selle menetluskulu hüvitise arvel, mille kohus tema kasuks välja mõistab. Juhul, kui kohus jätaks menetluskulu hüvitise poole kasuks välja mõistmata pelgalt põhjusel, et pool ei tasunud menetluskulu eest enda vara arvelt, osutuksid kõnesolevad kokkulepped võimatuks. See omakorda võiks vähendada valmidust kedagi teist menetluskulu kandmisel toetada, pärssides niimoodi isikute võimalust saada tõhusat õigusabi ning kaitsta enda õigusi kriminaalmenetluses võimalikult edukalt.
2. Järelikult ei olene kohtumenetluse poole õigus nõuda

§ 180

jj alusel kriminaalmenetluse kulu hüvitamist sellest, kas ta on kandnud kriminaalmenetluses tekkinud kulud ise või on seda 25 tema eest ja huvides teinud keegi teine. Seejuures pole ka oluline, kas kohtumenetluse poolel lasub tema eest menetluskulu tasunud isiku ees kohustus need kulud hüvitada või mitte. 16. Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu kui menetluskulu (

§ 175

lg 1 p 1) hüvitamise seisukohast ei ole seega tähendust asjaolul, kas kohtumenetluse poolel, sh kannatanul on tekkinud kohustus hüvitada õigusabikulu menetlusvälisele isikule, kes tema huvides õigusteenuse eest tasus. …“ Esitatud taotlusest on nähtav, et kohtueelsel uurimisel on kannatanutele osutatud õigusabi 7 tundi 55 min summale 1445 eurot, mis koosnes 2 tundi 30 min kriminaaltoimikuga tutvumiseks ja kannatanu Ple õigusliku olukorra selgitamiseks. 5 tundi 25 min on kulunud tsiviilhagi koostamisele. 1 tund 32 min kulus eelistungiks ettevalmistamisele, selles osalemisele ning kliendile olukorra selgitamisele. 9 tundi 50 min kulus kohtuistungiks ettevalmistamisele ja selles osalemisele, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja sõitmiseks ( 4 tundi). Kohtuistungil osalemiseks on taotluses märgitud 5 tundi, vastavalt kohtuistungiprotokollile, kestis istud 2 tundi 40 min, algus kl 10.00 ja lõpp kl 12.40. Seega kohtuistungi eest määreatav õigusabi summa 375 eurot, ( mitte aga 750 eurot viie tunni eest). Kohus leiab, et turuhinnaga 150—160 eurot osutatud õigusabi maht on iseenesest mõistlikkuse raames. Seega määrab kohus kannatanute õigusabi summana 2975 eurot ( taotletav summa 3347 eurot miinus 375 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on, kui summast 2975 eurot kannavad süüdistatavad 1200 eurot, ülejäänud summa jääb riigile kanda. Kohus ei sea kahtluse alla kannatanute tööandja õigust valida kannatanute kasuks õigusabi osutaja, seda enam, et arved vastavalt kliendilepingule maksab klient, Viru Vangla, ise. Õigusabi osutaja on kulutanud käesolevale kriminaalasjale, mis ei ole mahukas ega keerukas faktilises ega õiguslikus mõttes, 16 tundi 17 min, millest istung kestis 2 tundi 40 min ja kannatanute esindaja selles osalemine väga aktiivne ei olnud – kannatanute esindaja toetas tsiviilhagi ja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus arvestab, et antud kriminaalasjas on süüdistatavad mõlemad soovisid kokkuleppemenetluse kohaldamist, millega oli nõus ka prokurör, vastu olid mõlemad kannatanud. Seega ei saa jätta mainimata, et õigusabi osutamisele kulutatud aeg suurenes enamasti tänu kannatanute positsioonile. Kohus ei sea kahtluse alla kannatanute õigust mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ( kuna selline absoluutne vetoõigus on kannatanutele seaduseandja poolt antud), kuid soovib ära märkida, et kohtu arvates tuleb menetluskulude hüvitamise kohustuse määramisel võtta arvesse ka sedagi, mis põhjusel on menetlus kujunenud pikemaks, aeganõudvamaks, kui seda võiks olla. Antud kohtuasjas ei vaidlustanud süüdistatavad ühtki faktilist asjaolu. Mõlemad kaitsjad osutasid kaitseaktides võimalusele, et asjas oleks mõistlik kohaldada kokkuleppemenetlust või lühimenetlust. Vaatamata sellele oli kohtuasi saadetud kohtusse üldmenetluses, kuigi eelistungil avaldas prokurör, et tegelikult ei ole tal vastuväiteid lühimenetlusele, kokkuleppemenetlust kohaldada ei saa, sest kannatanud sellega ei nõustu. Seega tuleb tunnistada, et õigusabile kulunud aeg suureneski oluliselt just kannatanute positsioonide pärast.

§ 180

lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. S. Asur kannab vangistust alates 26.11.

1. Talle on käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus 3 aastat 21 päeva alates 03.05.
2. Isik on 21-aastane. Tal ei ole sissetulekuid ja puuduvad andmed, et enne vangistust ( enne 26.11.2020) oleks tal tekkinud vara, mille arvelt oleks tal hiljem võimalik suured menetluskulusid kanda. Kuigi isik on ka vanglas kohustatud töötama, kui ta on selleks määratud, on üldteada, et vanglas on töötavate vangide sissetulekud pigem tagasihoidlikud. Kohus leiab, et isiku resotsialiseerimisvõimalused oleksid oluliselt kahjustatud, kui talle oleks kohustuseks määratud hüvitada menetluskulu suuruses, mis ei ole 26 isikule mõistlikult taskukohane, seda ka teatud perspektiivis. Kohus leiab, isikule, kellel puudub vara ja sissetulekud, on üle tuhande euro suurune menetluskulu vägagi oluline rahaline kohustus, mis võib seada kahtluse alla tema majanduslikku toimetulekut. V. Karpin kannab vangistust alates 17.12.
3. Talle on käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus 6 aastat 7 kuud 11 päeva alates 03.05.
4. Isik on 19-aastane. Tal ei ole sissetulekuid ega vara. Ka tema puhul on kohus seisukohalt, et üle tuhande euro suuruses menetluskulu on isikule oluline rahalise kohustus, mis võib seada kahtluse alla tema majanduslikku toimetulekut.

§ 180

lg 2 alusel tuleb kohtule otsustada menetluskulude jaotuse, kui süüdi mõistetakse mitu isikut, arvestades iga isiku vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus leiab, et S. Asuri ja V. Karpini puhul on põhjendatud öelda, et mõlema varaline seisund on kehv, millest kohus on eelnevalt oma argumentatsiooni esitanud. V. Karpini süü on suurem (kannatanu S. P episoodis), seda kohus on näidanud karistuse mõistmise põhjendamisel. Kohus leiab, et 1200 eurost kannab 650 eurot V. Karpin ja 550 eurot kannab S. Asur. Arvestades ülaltoodut, on kohtu arvates õige ja õiglane, kui 1200 eurot kannavad süüdistatavad ( 650 eurot V. Karpin ja 550 eurot S. Asur), kuna nad on kannatanu S. P suhtes toimepandud kuriteos süüdi mõistetud ja peavadki menetluskulusid kandma

§ 180lg 1 alusel.

Menetluskulu, esindaja tasu summas 1775 eurot, tuleb jätta riigi kanda. Seega

§ 175

lg 1 alusel kuuluvad hüvitamisele menetluse poole esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Menetluskulu hüvitavad kannatanu S. Ple süüdistatavad summas 1200 eurot (nimelt V. Karpin hüvitab 650 eurot ja S. Asur hüvitab 550 eurot) ja riik hüvitab kannatanule summas 1775 eurot.

§ 175lg 1 p 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja sundraha.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 981 eurot. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumil. S. Asur - 301,68 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 274,20 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest; 421,20 eurot (18.01.2022 eelistung). V. Karpin - 189,60 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 264 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest; 194,40 eurot (18.01.2022 eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatavad on mõlemad käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannavad süüdistatavad menetluskulusid ise,

§ 180lg 1 alusel. Samas S. Asuri süüdistuse maht Kar

S § 274 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises on süüdimõistmisel vähenenud – kohtu arvates ei leidnud kinnitamist vägivalla kasutamine kannatanu K. K suhtes. Vastavalt kohtupraktikale tuleb sel juhul vähendada proportsionaalselt isikule kanda määratud menetluskulusid. Tulenevalt riigikohtu praktikast võib menetluskulude väljamõistmise ulatust mõjutada olukord, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks.

§ 180

lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (vt RKKK 04.03.2021 määrus nr 1-20-470, p 29). Samuti arvestab kohus mõlema süüdistatava kehva majanduslikku seisundit. S. Asur kannab üle 3-aastast vangistust, tal puuduvad piisavad sissetulekud ja piisav vara. V. Karpin kannab üle 6aastast vangistust, ka temalgi puuduvad piisavad sissetulekud ja vara. Kuigi vanglas on isik kohustatud töötama, kui ta on tööle määratud, on üldteada fakt, et töötasu on vägagi tagasihoidlik. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma oleks nii S. Asurile kui ka V. Karpinile ilmselt üle jõu. 27 Kohus peab põhjendatuks vähendada S. Asurile ja V. Karpinile kohustuseks määratava menetluskulude kandmise summasid, seda järgmiselt. - Steven Asur’ilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 500 eurot sundraha; 301,68 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 274,20 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. 421,20 eurot (18.01.2022 eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest – tuleb jätta riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel.

§ 180lg 3 alusel tuleb (kaheteistkümne) kuu jooksul.

- määrata menetluskulude 1075,88 eurot tasumine ositi 12 Vitali Karpin’ilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 500 eurot sundraha; 189,60 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 264 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. 194,40 eurot (18.01.2022 eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest – tuleb jätta riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 953,60 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. ASITÕENDID Asitõendid: 1 CD-R plaat ja 3 DVD-R plaati videosalvestistega – tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 28