1-18-8365 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8365 (17240100107) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär I

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergei Fjodorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sergei Fjodorov tunnistati süüdi kokkuleppemenetluse korras Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Sergei Fjodorovile mõisteti karistuseks 6 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 26.04.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 13.12.
3. 13.05.2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Fjodorov karistusaeg algas 26.04.2018, see lõppeb 26.05.2024 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 1 1-18-8365 16.05.2022.

Sergei Fjodorovi isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Sergei Fjodorovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Sergei Fjodorov, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et soovib vanglas tööd, mille eest saab kõrgemat töötasu 300-500 eurot, aga seda võimalust ei anta. Madala palga eest töö ei meeldi. Kuna keeldus töötamast, siis pandi karistuseks iga kord kartserisse 45 päevaks. See halvendas tervikuna aga olukorda, vähenes võimalus suhtluseks perega. On teinud järeldused, et karistus on kandnud eesmärgi ning on valmis asuma seaduskuulekale teele vabadused. Edasine vanglas viibimine enam midagi ei anna. Kõiki nõudeid on valmis täitma. Katseaeg on motiveeriv. Olemas on töökoht ja soovib taastada ettevõtluse. Suhted lähedastega on head, perekond ootab. Sõltuvused puuduvad.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues välja, et Sergei Fjodorovi suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Sergei Fjodorov on kriminaalkorras karistatud üks kord. Mõistetud karistus oli määratud sanktsiooni alammääras, mis iseloomustab kuriteo raskust ja laadi. Uue kuriteo toimepanemise protsendimäär on suhteliselt väike. Kuritegeliku maailmaga kinnipeetav end ei seosta. Kinnipeetav ei ole põhimõtteline tööst keelduja, probleemiks on pakutava töö eest saadav tasu. Distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud. Elu- ja töökoht ning toetav pere on olemas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Iseloomustuses ei selgu, millisel viisil tagavad kaks aastat vangistust Fjodorovi ümberkasvatamise rohkem kui eelnenud 4 aastat. Vabaduses võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides suurendaks sotsialiseerumise võimalusi. Peale 4 aasta karistuse kandmist ühiskonna õiglustunne ei tohiks olla oluliselt riivatud. Ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, säilib kontroll 24 kuuks. Vabaduses viibides suudab Sergei Fjodorov hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu isiku ennetähtaegne vabastamine tema kiirema ja efektiivsema taasühiskonnastamise huvides oleks õigustatud ja vajalik, mõistlik ja otstarbekohane. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
5. Riigikohus on 07.02.2018 määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud: KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üks kord.
6. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse 2 1-18-8365 lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Sergei Fjodorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 10.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Sergei Fjodorov on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Sergei Fjodorovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Sergei Fjodorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 11.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Saab nõustuda, et Sergei Fjodorov käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Sergei Fjodoroviga vangistuse viibides pika perioodi kestel läbi viidud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid ja tagajärgi. Iseloomustuse kohaselt vestluste tulemusena saavat kinnipeetav aru eksimustest ning isiklike valikute tähtsusest. On mõistnud, millest on ilma jäänud ning teadvustab, et süüdistada pole peale iseenda mitte kedagi. Osaleb riigikeele kursustel tasemel A2 ning valmistub sooritama eksamit. Motivatsioon osaleda riigikeelekursustel aitab omandada asjaajamiseseks vajaminevat riigikeelt ning toetab vabanemise korral hakkamasaamist tavaelus. Kartserirežiimil viibides, üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamiseks osales suhtlusprogrammis, kus kinnipeetavaga vestlesid kaplan, vabatahtlik vaimulik, sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Sergei Fjodorovile väljastati kirjandust ning ristsõnu ja sudokusid lahendamiseks. Lisaks on Sergei Fjodorovile vabanemisel tagatud elukoht ja toetav lähikondsete võrgustik. Garanteeritud töökoht on OÜs x. Kinnipeetav on valmis alluma vabatahtlikult võetava kohustusena elektroonilisele valvele. Elukaaslane töötab ja samuti on perel üüritulu kinnisvarast ning kinnpeetavat on valmis toetama ka sugulased. Poega hindab enda jaoks kõige tähtsamaks. Karistuse kandmise ajal on toimunud kokkusaamised lähedastega. Kohus väärtustab, et kinnipeetav on suutnud vangistuses viibimise perioodil säilitada head suhted lähedastega. Sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest diagnoositud ei ole. Vabanemise fondis on rahalisi vahendeid, mis võimaldavad esialgse toimetuleku vabanemise korral. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Sergei Fjodorovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 13.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Sergei Fjodorovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 14. Riigikohtu praktika kohaselt asjas nr 1-09-14104 punktis 21 märgitu kohaselt on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 3 1-18-8365 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Juba see eeldus on Sergei Fjodorovi puhul puudulik.

1. Sergei Fjodorovi käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks negatiivselt ja Sergei Fjodorova vabastamist mittetoetavaks. Põhjuse sellise seisukoha kujundamiseks annab Sergei Fjodorov käitumine vangistuse ajal erinevate distsiplinaarsüütegude toimepanemises. Sergei Fjodorovi suhtes on iseloomustuse koostamise aja seisuga 13 kehtivat distsiplinaarsüüteo otsust. Sõltumata kehtivate distsiplinaarsüütegude täpsest arvust kohtumääruse tegemise aja seisuga, on toimepandud rikkumiste arv suur ning seejuures on rikkumised toime pandud pika aja kestel. Tegemist ei ole ühekordse juhusliku vääratusega. Kehtivad distsiplinaarkaristused on määratud tingimusliku karistusena kartser ühes katseaja määramisega ning kartserisse paigutamine. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Sergei Fjodorov on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Toime on pandud eriliigilisi distsiplinaarsüütegusid, sh kartseri tingimustes viibimise perioodil. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamise aja seisuga omas Sergei Fjodorov samuti kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva distsiplinaarkaristuse võttis kohus arvesse seisukoha kujundamisel, andes sellele kaalu, mis ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Seega oli Sergei Fjodorovile teada, et kehtiv distsiplinaarkaristus on selline asjaolu, mis omab kaalu ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ning mis ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Vaatamata teadmise olemasolule jätkas Sergei Fjodorov üha uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisega. Kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Sergei Fjodorov küll väljendab enda muutumist või vähemalt sellekohast soovi, kuid vastavad objektiivselt avaldunud käitumisaktid lihtsalt puuduvad. Sergei Fjodorov, vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugivad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet, on oht, et Sergei Fjodorov võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Ja seda enam olukorras, kus iseloomustuse kohaselt iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ja oluline on enese heaolu. Seega on hinnang Sergei Fjodorov karistusajale negatiivne ja see argument mis ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. Kohtu veendumusel räägib Sergei Fjodorovi vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Kohtuotsusest nähtub seegi, et Sergei Fjodorov ei tegutsenud üksi, vaid on kuriteo toime pannud isikute grupis. Kuriteokaaslased omasid varasemat kriminaalset tausta. Kohtuotsusest selgub seegi, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi narkoaine käitlemisega. Käideldi narkoainet mitmetes ja mitmetes kilodes ning millest joobe tekitamiseks piisas kümnetele tuhandetele isikutele. Käideldavad narkoained olid eriliigilised. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks olev kuritegu oli põhjalikult ettevalmistatud ning kuriteo toimepanemisel kasutati peidikuid. Narkoainet käideldi mitmetes ja mitmetes erinevates kohtades ja nagu kohus viitas, siis kasutati ka peidikuid. Narkoaine valmistamiseks vajalikku toorainet toimetati Eestisse piiriüleselt. Narkoaine käitlemisel tegutseti kooskõlastatult. Oluline oli Sergei Fjodorovi panus kuriteo toimepanemise planeerimisel. Tegutseti ka Sergei Fjodorovi antud juhiste alusel. Tegemist on ühiskonnaohtliku kuriteoga. Sergei Fjodorovil on olemas vastavad teadmised, kogemused 4 1-18-8365 ning kontaktid narkokuriteo toimepanemiseks. Teadmised ja kontaktid narkokuriteo toimepanemiseks ei ole kadunud, vastav teave on jätkuvalt olemas. Narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on varasemale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes kõrge.
3. Käideldud narkootilise aine kogus oli suur. Sergei Fjodorov on pidanud võimalikuks korduvalt käituda viisil, kus tema objektiivselt avaldunud käitumine annab põhjuse süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks ning kohus on isikut karistanud isikuõigusi enam piirava meetmena vangistusega. Seejuures karistati teda korduva narkosüüteo toimepanemise eest. Eeltoodu iseloomustab, et Sergei Fjodorov on pidanud kohaseks käituda viisil, mis viis süüdimõsitva kohtuotsuse tegemiseni. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Sergei Fjodorov naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Sergei Fjodorov ei ole käitumisega näidanud, et kohtul tekib usaldus tema seaduskuulekale teele suundumisel. Sergei Fjodorovist lähtuvat riski jaatamist ennetähtaegse vabastamisel ei ole võimalik välistada. Kohus praegusel juhul sellisest tõenäosust, et isik uusi kuritegusi toime panema ei hakka, ei näe.
4. Tutvudes süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalidega, järeldub, et toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Teo toimepanemise asjaolusid iseloomustab läbi planeerimine. Arvestab kohus seejuures sedagi, et kuriteod pandi toime pika aja kestel ja grupis. Kohtupraktika pinnalt sedastab kohus sedagi, et narkosüütegude puhul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu ise narkootikume ei tarvita, oli kriminaalse tulu teenimine läbi narkootiliste ainete käitlemise tema kaalutletud valik. Iseloomustuses toodu kohaselt Sergei Fjodorovil narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Kuid on välja toomist vääriv, et oma elu varasemas etapis, aastaid tagasi, Sergei Fjodorov on tarvitanud narkootilisi aineid. Jääb vaid tõdeda, et läbi erinevate eluetappide on Sergei Fjodorov olnud seotud narkootiliste ainetega, mis päädis sellega, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks oli narkootilise aine käitlemine. On oht, et Sergei Fjodorov võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega.
5. Sergei Fjodorovi karistuse kandmiselt vabanemise vastu räägib lisaks tema suhtumine. Seoses suhtumisega toob kohus välja selle, et Sergei Fjodorov on näidanud end postiivsest küljest osaletud vestlustes, iseloomustuse kohaselt vestluste tulemusena saavat kinnipeetav aru eksimustest ning isiklike valikute tähtsusest. Kuid seejärel on Sergei Fjodorov asunud seisukohale, et vangla pakutav töö ei ole talle sobiv ning kinnipeetav keeldus töö tegemisest. Tegemist on Sergei Fjodorovi isikliku valikuga. Töö tegemisest keeldumisel esitanud põhjuseks nii halva enesetunde kui ka lihtsalt keeldumise. Meditsiinitöötaja töö tegemist takistavat asjaolu tuvastanud ei ole. Kohtuistungil kõlanu kohaselt on keeldumise põhjuseks soov saada suuremat töötasu. Kohus leiab, et Sergei Fjodorovi põhjused tööst keeldumiseks on otsitud ning omane on kritegeliku subkultuuri viljelemine. Iga isik mõistab, et vangistuses viibimise perioodil ei ole tagatud elu võrreldavana vabaduse tingimustega. Isiku elu vangistuse tingimustes ei ole selliselt mugav ja soovikohane, nagu võiks olla vabaduse tingimustes. Et isik kannab vanglakaristust ongi riigi poolne reageering isiku toimepandud kuriteole. Siiski on ka mõistetud karistuse kandmiselt võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kuid eelkõige peab selleks realiseeruma positiivne prognoosotsustus. Sergei Fjodorovi puhul sellist otsustust teha ei saa. On kummastav kuulda kohtuistungil, et töö tegemisest keeldumise põhjuseks oli madal saadav töötasu. Samas on iseloomustuse kohaselt vabanemise korraks olemas töökohagarantii, mille pakutav töötasu on aga väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär. Sellisel juhul saab vaid järeldada, et Sergei Fjodorovile ei ole pakutud täistöökohaga ametikohta. Järelikult jääb enam vaba aega. Mistõttu vaba aja olemasolul realiseerub oht uute kuritegude toimepnemisele. 5 1-18-8365
6. Suhtumisega seoses peab kohus vajalikuks välja tuua sellegi, et Sergei Fjodorov on küll teadlik võlgnevustest, kuid nende tasumiseks vanglas olles ei ole motiveeritud ega huvitatud. Iseloomustuses toodu kohaselt kinnipeetava sõnul hakkab ta võlgnevusi maksma pärast vabanemist. Motivatsiooni puudumine kohustuste täitmisel iseloomustab taaskord Sergei Fjodorovi kui isikut, kes lähtub eelkõige enda huvidest ning ei ole motiveeritud võlausaldajate ees kohustuste täitmisele.
7. Sergei Fjodorovi karistusajal ootavad ees mitmed tegevused, mis soodustavad tema taasühiskonnastamist. Lisaks töö tegemisele ja keeleõppele on järgneval täitmisperioodil Sergei Fjodorovil ees ootamas vestlused ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Programm on suunatud just süüdimõistetutele ning osalemine eeldab eneseanalüüsi võimet. Arvestades seejuures iseloomustuses toodut, et Sergei Fjodorov konkreetseid samme enda eesmärkide saavutamiseks välja ei too, jäädes üldsõnaliseks, on kohtu seisukoha järgi olemas risk olukorras, kus sisutiheda fokuseeritud vestlused kvalifitseeritud läbiviija juhtimisel on läbimata ning konkreetseid plaane ei ole, eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemisele.
8. Sergei Fjodorovi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on majandsuliku kasu saamise motiiv. Kui isik on varasemalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ning seejuures on töökoha garantii, kuid töötasu suurusega alla töötasu alammäära, ja soov on saada suuremat sissetulekut, mis realiseerus varasemas eluperioodis läbi kuritegeliku tegevuse, on risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele kõrge. Kohus arvestab sedagi, et Sergei Fjodorovi osalise töövõime kaotuse põhjusel on võimalus võimalus saada riigi poolt pakutavat igakuist sissetulekut. Kohtule on avaldatud sedagi, et pere teenib üüritulu. Vaatamata ainsale ligi kaheaastasele ametlikule töötamisele enne kahtlustatavana kinnipidamist ja riigipoolsele töövõime kaotusest tulenevale toetusele, on Sergei Fjodorovi võlakohustuste suurus ligilähedaselt 4 100 eurot. Kuritegu pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisfondis olevad rahalised vahendid võimaldavad küll esmast toimetulekut ja olemas on nagu kohus viitas üüritulu, on parema tasemega materiaalse elu soovi olemasolul risk uute kurtegude toimepanemisel. Kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ei saa anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. Sergei Fjodorov on valmis elama viisil, kus rahalised vahendid on kergelt kättesaadavad ning on olnud varasemalt valmis teenima mittelegaalset tulu.
9. Seoses elukoha ja lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et elukoht ja toetavad lähedased olid Sergei Fjodorovile tagatud ka ajal, kui ta pani toime süüdimõistmise aluskeks olevad kuriteod. Nimetatud aga ei mõjutanud tema motivatsiooni leidmist käituda seaduskuulekalt. Kohus arvestab sedagi, et süüdimistmise aluseks olevad kuriteod pani Sergei Fjodorov toime temaga seotud kohtades. Narkoainet leiti ka kinnipeetava elukohas, kus elab ka tema alaealine laps. Sergei Fjodorovi tegutsemisviis oli selline, kus eksisteeris oht tema lapsele. Elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. Kuid seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Narkosüütegusid on võimalik toime panna kodust lahkumata. Seega ümbritseb kinnipeetavat vabanemise korral taas tuttav ümbruskond ning esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ja nagu kohus välja tõi, ei taganud seaduskuulekat elu ka lähedaste olemasolu. Kohus rõhutab, et narkootikumidega seotud kuritegusid on võimalik toime panna ka kodus elektroonilise järelevalve all viibides ning narkootiliste ainete käitlemiseks pole vaja isegi kodust lahkuda ehk elektroonilise valve ei taga uute narkokuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul.
10. Sergei Fjodorovi puhuselt probleem ei esine üksnes narkootikumidega seotud kuriteo korduva toimepanemise tõenäosuses. Iseloomustusest nähtuvalt risk ja ohtlikkus on Sergei Fjodorovi puhul täheldatud just hoiakutes, mõtlemises ja käitumises, suhetes ja elustiilis, töös ja majanduslikus toimetulekus. Sergei Fjodorovi mõtlemises ja hoiakutes on jooni, mida võib 6 1-18-8365 täheldada retsidiivsuse ohutegurina. Kuigi Sergei Fjodorov eitab vabaduses suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega, on iseloomustuses välja toodud kirjavahetuslehtedelt nähtuv, et kinnipeetav suhtleb tihedalt v nglakaristust kandvate isikute ja kuriteokaaslastega. Välja on toodud seegi, et töökohagarantii andnud tööandja on kriminaalkorras karistutud isikuks. Olukorras, kus on kahtlused, kas isik on oma soovidele järgnevates tegudes ikka järjepidev, s.o soov elada seaduskuulekalt versus varasem motivatsioon üldohtliku kuriteo toimepanemiseks ning tutvusringkond, ei ole võimalik Sergei Fjodorovi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Seda riski ei minimeeri ka elektroonilisele valvele allutamine. Elektrooniline valve fikseerib elukohta saabumise ja sealt lahkumise aja, kuid ei ole võimalik tuvastada millega isik tegeleb ja kelelga suhtleb. Kohtu seisukoha järgi on järelejäänud karistusaja kestel võimalik omandada täiendavaid teadmisi, kuidas vabanemise korral seaduskuulekalt toime tulla. Selliseks abiks on planeeritud tegevustena mh eesootavad programmid ja nõustamised, töö tegemine ja keelekursustel osalemine. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Sergei Fjodorovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Sergei Fjodorov ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Sergei Fjodorov valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem kuritegelik aktiivsus viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Sergei Fjodorovil avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Elektroonilise valve kohaldamine Sergei Fjodorovi suhtes ei hoia ära uue kuriteo toimepanemise riski.

§ 76

lg 4 kohaldamisel ei lähtuta atstarbekohasuse kriteeriumist, kas isiku karistuse kandmine on odavam vangistuse tingimustes või kriminaalhooldusel olles. Tegemist on siiski prognoosotsustusega isiku edaspidisele käitumisele. Sergei Fjodorovi puhuselt puudub kohult veendumus, et uusi kuritegusid kinnipeetav toime panema ei hakka. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud.

1. Nõustudes varasemas ennetähtaegse vabastamise menetluses ringkonnakohtu 02.07.2021 määruses toodud hinnanguga, et sisuliselt puuduvad käesolevalgi ajal süüdimõistetu vabanemistingimustes erinevused võrreldes vangistuseelse ajaga. Süüdimõistetu asub elama samale aadressile, kus ta elas enne vangistust ning milline elukoht on olnud seotud ka kuriteo toimepanemisega, kuigi seal elab ka väike laps. Arvestades süüdimõistetu oskamatust rahaliselt toime tulla ja asjaolu, et isik ka varasemalt töötas, kuid soovis elada paremat elu ning pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, on märkimisväärne risk uueks kuriteos. Ka ei ole võimalik järeldada, et isikul puudus lähedaste teotus. Ehk kuna need asjaolud ei hoidnud varasemalt ära uusi kuritegusid, ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul käesolevalt asuda seisukohale, et need maandaksid uue kuriteo riski. Lisaks on süüdimõistetu seisukohad heitlikud, väites kord, et kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et kirjavahetuslehtede järgi on isik suhelnud vangistuses viibivate isikutega ning ka kuriteokaaslastega.
2. Sergei Fjodorovil on edasise vangistuse käigus võimalik näidata, et ta ka reaalselt on võimeline oma käitumist muutma ning käituma juba vangistuses õiguskuulekalt. Nagu kohus viitas, on süüdimõistetul ka individuaalne täitmiskava veel läbimise järgus ning täitmiskava läbimisega on võimalik näidata, et isik suudab oma käitumist muuta. Täitmiskava eesmärgid ei ole täidetud. Isik keeldub pidevalt tööle asumast ning vestlused, eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid ning tagajärgi, ei anna samuti alust edulootuseks, et süüdimõistetu vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Tagasiside kohaselt on süüdimõistetu hinnang toimunule adekvaatne, tulevikuperspektiiv ebamäärane, analüüsib ja töötab kaasa. Vestlused jätkuvad. Sergei Fjodorov kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. Ka ei ole vangla näinud aluseid anda Sergei Fjodorovile võimalus kanda karistus avavangla tingimustes. Jääb vaid nentida, et Sergei Fjodorovi isikust lähtuvatel põhjustel ei 7 1-18-8365 ole realisuurunud võimalus kanda järelejäänud karistuse osa avavanglas pakutavatel, s.o leebematel tingimustel. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 8