4-20-5151/7

(10)trahviühikut ühe

(1)päeva arestiga. KarS § 69 alusel asendada D.V arest viie

(5)tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuue

(6)kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral võib pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressile tartukrho.info@just.ee. Määrus edastada D.V-le, kohtutäitur Janek Poolile, Tartu Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalevameti Lõuna Prefektuuri

1. detsembri
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,18,008909 karistati D.V KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt
3. jaanuariks
4. a. Otsus jõustus
5. jaanuaril
6. a.
7. detsembril
8. a saabus Tartu Maakohtusse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus D.V-le väärteoasjas nr 2780,18,008909 määratud karistuse asendamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on rahatrahvi sissenõudes alustatud täitemenetlust, kuna D.V ei tasunud rahatrahvi määratud tähtajal vabatahtlikult ära. Täitemenetlust alustati
9. aprillil
10. a ning täitmisteade toimetati D.V-le kätte
11. aprillil
12. a. Senini ei ole D.V rahatrahvi tasuma asunud, nõue on täielikult rahuldamata ning ka nõude sundtäitmine on tema suhtes võimatu. Kohtutäituri teate kohaselt ei ole D.V teadaolevat vara, mille arvel nõuet sundtäita või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §
13. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus D.V-le määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. D.V oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates
14. detsembrist
15. a. Seega pidi ta olema teadlik ka temale määratud rahatrahvist, selle tasumise kohustusest ja vabatahtliku tasumise tähtajast. Kuna sellest hoolimata ei tasunud D.V määratud tähtaja jooksul rahatrahvi vabatahtlikult ära, suunati rahatrahvi nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Ka täitemenetluse alustamine on D.V-le ametlikult teatavaks tehtud. Praeguseks on tal olnud võimalus rahatrahvi tasuda ligikaudu kahe aasta jooksul, kuid sellest hoolimata ei ole ta rahatrahvi tasuma asunud. Rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub D.V teadaolev vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega enda kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks veel aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. Samas on D.V andnud nõusoleku teha arestipäevade asemel üldkasulikku tööd. Arvestades tema nõusolekut ja väärteo toimepanemisest möödunud aega, peab kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga otstarbekaks, kuna üldkasuliku töö tegemise läbi karistust kandes annab süüdlane suurema panuse riigile kui aresti kandes. Kuna rahatrahv tuleb asendada ühe päeva arestiga, mis oleks üldkasuliku tööga asendades vähem kui viis tundi, aga KarS § 69 lg 1 kohaselt on üldkasuliku töö minimaalmäär viis tundi, tuleb D.V arestiga asendatud rahatrahv asendada viie tunni üldkasuliku tööga. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS §
16. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)