KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14

) § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
2. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, milles on kokku lepitud viivisemääras 40,90% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäär on tühine. Maakohtu hinnangul on kokkulepitud viivisemäär kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja see pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel, millest tulenevalt rahuldas maakohus hageja viivise nõude osaliselt. Võlgnevuselt 1777,24 eurot alates
3. augustist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni
4. jaanuarini 2022 on hagejal õigus nõuda viivist 64,66 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist alates
5. jaanuarist 2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni on hagejal samuti õigus nõuda vaid seadusjärgses määras. 3 2-21-143991 Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 263,93 eurot ja põhinõudelt 1777,24 eurot alates
7. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas rahuldamata ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust vähendades kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse viivise määrani. Kuna seadusandja lubab VÕS §415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Vastustaja seisukoht
9. Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas

§ 657lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 40,90%.
2. Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
3. VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 40,90% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas 4 2-21-143991 lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 40,90% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
4. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 väljendatud seisukohad viivise määra piiramise kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
5. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 263,93 eurot) ja põhinõudelt 1777,24 eurot alates
6. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

1. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Menetluskulude jaotus
2. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5