Väärteoasi nr 4-19-5870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020.a. Kuressaare kohtumaja, Väärteoasja number 4-19-5870 (2740,19,001031) Kohtun

§-dest 224 lg 2; KarS §-dest 47, 56 lg 1 ja VTMS § 2, § 111, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta I.M kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vipp
3. Väärteoasi nr 4-19-5870 novembri 2019.a. otsus väärteoasjas nr 2740,19,001031, millega I.M karistati Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühikut, so. 1200,00 eurot riigituludesse.
4. Kohus kohustab I.M-i tasuma väärteootsusega määratud rahatrahvi arvates käesoleva otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuise maksega 100,00 eurot väärteootsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. Panga nimi Arvelduskonto number (IBAN) BIC ehk SWIFT kood SEB Pank AS EE891010220034796011 EEUHEE2X Tmäe 2, Tallinn, 15010 Swedbank AS EE932200221023778606 Panga aadress HABAEE2X Liivalaia 8,Tallinn, Estonia, 15040 tn 45, Tallinn, Estonia, 10145 Trahvi ja menetluskulu tasumise maksekorralduse selgitusse tuleb märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number. Luminor Bank EE701700017001577198 NDEAEE2X Liivalaia Trahvi määratud korras tasumata jätmise korral on võimalik sissenõudja taotlusel kaaluda tasumata trahviosa asendamist arestiga.
7. I.M menetluskulu jätta tema enda kanda. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada EV Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi (VTMS § 135 lg 9 ja VTMS 14 peatükk I jagu). VTMS § 22 lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Kuressaare kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav peale kassatsiooniteate saabumist kohtusse alates
8. veebruar 2020.a. Kohtu 12.02.2020.a. määruse alusel on motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise muudetud. VÄÄRTEO KIRJELDUS juhtis I.M 11.08.2019.a. kell 10:31 - 11.08.2019.a. kell 11:52 ajal Kuressaare linnas K tn 10 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,74 mg/l ± 0,05 mg/l. Rikkudes Liiklusseaduse (edaspidi

) § 69 lg 3 nõudeid, pani I.M toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse alusel määrati Väärteoasi nr 4-19-5870 I.M ’ ale karistuseks rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200,00. Menetleja otsuses põhjendatakse I.M-ile rahatrahvi mõistmist järgmiselt: Menetlusalune isik I.M pani tahtlikult toime üldohtliku iseloomuga väärteo kuna asus mootorsõidukit juhtima olles varasemalt tarvitanud alkoholi. Oma sellise tegevusega seadis I.M ohtu kaasliiklejate elud ja üldise liiklusturvalisuse. Olukorras kus põhiliseks raskete tagajärgedega lõppevate liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda äärmise tõsiduse ja rangusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 08.10.2019.a. koostati väärteoprotokoll I.M suhtes väärteoasjas nr 2740,19,001301, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et I.M juhtis 11.08.2019.a. kell 10:31 - 11.08.2019.a.kell 11.52 ajal Kuressaare linnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,74 mg/l ± 0,05 mg/l. Väärteoprotokolli kohaselt on I.M-i süü väärteos leidnud tõendamist: VtM tunnistaja A V ülekuulamisetel 11.08.2019.a. ja 08.10.2019.a. antud ütlustega, tõendusliku alkomeetri tulemi väljatrükiga, vallaasja hoiulevõtmise protokolliga, HM tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, HM indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, HM sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. 0810.2019.a. koostatud väärteoprotokollile märgitud menetlusaluse isiku I.M ütluste kohaselt võis süüks arvatud väärtegu aset leida 11.08.2019.a. , täpselt ei mäleta. Oli hommikune aeg, kella 09.00 ajal, kui ta hakkas oma sõiduautoga, , Kuressaarde sõitma. Oli kaine ja juhtis oma sõiduautot kainena. Seda, et keegi teine oleks tema sõiduautot jälitanud, seda ei pannud ta tähele. Sõidu ajal kukkus telefon sõiduauto toolide vahele. Ta hakkas telefoni üles võtma ja kui pilgu üles tõstis, siis oli auto kaldunud paremale tee äärde. Ta kohkus sellest ja tõmbas auto teele tagasi. Eitab joobes olemist. Edasi sõitis ta Kuressaare linna K tänavale ja parkis oma auto sinna, tuli autost välja ning suundus jalgsi C asuva i baari ette, kus pidi kokku saama tuttavatega. Seal võttis ta paar lonksu viina ja jõi peale ka õlut. Umbes 15 minuti jooksul tuli sinna politsei ja ütles, et teda kahtlustatakse purjus peaga sõitmises. Politsei tulemise hetkel oli temal veel käes õllepudel. Politsei võttis õllepudeli tema käest ja pani alkomeetrisse puhuma. Ta ütles politseile, et mis ta ikka puhub kui juba õllepudel tal käes ja ta on alkoholi tarvitanud. Sellest tuligi joove. Joove võis olla 0,69 mg/l aga see joove tekkis alles peale mootorsõiduki juhtimist. Väärteoprotokoll on allkirjastatud I.M-i poolt. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt 01.11.2019.a. väärteoasjas nr 2740,19,001031 tehtud üldmenetluse otsuse kohaselt I.M rikkudes Liiklusseaduse (edaspidi

) § 69 lg 3 nõudeid, pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse alusel määrati I.M’ ale karistuseks rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200,00. Kohtuvälise menetleja 01.11.2019.a. otsuses põhjendatakse I.M-ile mõistmist järgmiselt: rahatrahvi Väärteoasi nr 4-19-5870 Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik I.M pani tahtlikult toime üldohtliku iseloomuga väärteo kuna asus mootorsõidukit juhtima olles varasemalt tarvitanud alkoholi. Oma sellise tegevusega seadis I.M ohtu kaasliiklejate elud ja üldise liiklusturvalisuse. Olukorras kus põhiliseks raskete tagajärgedega lõppevate liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda äärmise tõsiduse ja rangusega. Vastavalt

§ 224

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut so kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli

§ 91

lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Väärteoasi nr 4-19-5870 Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse m.h juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus.

§ 91

lg 2 p 2 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. I.M-i tegelikkuses sõiduki juhtimiselt ei kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks polnud ka alust, sest mootorsõiduki juhtimise ajal oli ta kaine. I.M tarvitas koos tuttavatega klubi Y ees alkoholi, kui politseitöötaja saabus. Märgitud asjaolu kohta teab anda ütlusi seltskonnas viibinud A R, kes I.M-i Kuressaarde kutsus. Lähtudes eeltoodust on menetletava juhtumi puhul selge, et ei ole tõendeid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et I.M pani toime talle inkrimineeritud väärteo, so koosseisupärase, õigusvastased ja süülise teo. Väärteoasjas on kogutud tõendid, millest nähtub, et I.M tarvitas klubi Y juures 11. augustil 2019 seltskonnaga alkoholi ja et tal tuvastati alkoholijoove. I.M-i poolt toimepandud tegu ei ole kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi. Vastavalt Karistusseadustik (Kar

S) § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Käesolevas asjas ei ole I.M süüdi talle inkrimineeritavas väärteos. I.M on

1. oktoobril 2019 andnud väärteo menetlejale ka sellekohase seletuse. Seega on ta oma seisukohtade esitamisel olnud järjekindel. I.M esitab oma väidete õigsust kinnitavad tõendid luues sellega reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. I.M taotles kohtuistungil kuulata tunnistajatena üle järgmised isikud: A T, kes on I.M-i naaber, kes viibis I.M-iga koos
2. augusti 2019 hommikul kortermaja hoovis ja kes teab anda ütlusi selle kohta, millega I.M hommikul tegeles, kas ta oli alkoholi tarvitanud või mitte ja selle kohta, et ta asus mootorsõidukit juhtima kainena; A R, kes on I.M-i tuttav, kes tarvitas koos I.M-iga
3. augustil 2019 Kuressaares C5 juures alkoholi ja kes teab anda ütlusi selle kohta, et I.M oli kaine, kui ta ühines tema seltskonnaga ja et ta tarvitas koos tema ja tema seltskonnaga alkoholi. Samuti teab ta anda ütlusi selle kohta, millal saabus politseitöötaja ja millega I.M politseitöötaja saabumisel tegeles. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. VTMS § 132 lg 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kuna I.M-i käitumises väärteotunnused puuduvad, tuleb väärteomenetlus väärteoasjas nr 2740,19,001031 I.M-i suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb I.M-i poolt valitud kaitsjale makstud tasu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt I.M-i kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 3 palub kaebuse esitaja:
4. Rahuldada I.M-i (I.M), isikukood XXX, kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vippi
5. novembri 2019 otsusele väärteoasjas nr 2740,19,
7. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vippi
8. novembri 2019 otsus väärteoasjas nr 2740,19,001031 täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus.
9. Lõpetada väärteoasjas nr 2740,19,001031 väärteomenetlus I.M-i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteoasi nr 4-19-5870
10. Kuulata kohtuistungil tunnistajatena üle A T ja A R, kelle menetlusalune isik võtab kohtuistungile kaasa ise.
11. Mõista Eesti Vabariigilt I.M-i kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas (tl. 114-15): Kohtuväline menetleja ei nõustu otsuse tühistamisega ja palub jätta kaebuse rahuldamata, otsuse tühistamata. Kohtuväline menetleja leiab, et I.M-i poolt toimepandud tegu on tõendatud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et I.M-i poolt toimepandud tegu leidis aset 10.
12. Ekslikult on märgitud toimepanemise aja lõpuks väljakutse teenindamise lõpu kellaaeg, mis on andmebaasi tehniline eripära. I.M-i poolt toimepandud rikkumine leidis aset kell 10.
13. I.M-i süü väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist tunnistaja A S 11.08.2019.a. antud ütlustega selle kohta, et 11.08.2019.a. hommikusel ajal teel Kuressaarde oma sõiduautoga, siis Risti-Virtsu Kuivastu-Kuressaare maanteel sõitis nende auto ees tumedam sõiduauto, mis kaldus ootamatult paremale poole ja oleks äärepealt teelt välja sõitnud ja riivas tee ääres olevat helkurposti. Tunnistaja A. V helistas häirekeskusele ja andis selliselt käituvast juhist teada. Ise koos abikaasaga sõitsid nad selle sõidukile järgi. Sõiduk X sõitis Kuressaare linnas K maja number X ette ning sõidukist väljus keskealine meesterahvas, kiilaspäine, turskem. Tunnistaja A. V järgnes meesterahvale. Autot juhtimast tulnud meesterahvas siirdus jalgsi T tänava suunas kuni C asuva lubi Y ette. Tunnistaja jälitas isikut, olles temast 10-20 meetri kaugusel. Tunnistaja sõnade kohaselt oli autot juhtinud meesterahvas kogu aeg tema nägemisväljas. Alkoholipudelit mehel käes ei olnud ja midagi ta tema nähes ka ei joonud. Isik jõudis Y ette, kus oli mingi seltskond. See mees liitus seltskonnaga. Tunnistaja sõnul oli õues valge ja ta nägi hästi mida seal Y ees tehti. Isik, keda ta jälitas Y ees alkoholi ei tarvitanud, ta ei joonud seal üldse midagi – ei pudelist, ega klaasist ja seda kuni politsei patrulli saabumiseni. Kohale saabunud politseipatrull tuvastas I.M alkoholijoobe ning isik toimetati edasisteks menetlustoiminguteks politseijaoskonda. Antud juhul on tunnistaja A V öelnud, et nägi väga hästi kogu tegevust mis 11.
14. hommikul Y klubi ees toimus ja menetlejal puudub vajadus tunnistaja ütlustes kahelda. A V on kinnitanud, et ta ei tunne Jaan seppa. Tunnistajat on hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest. Menetleja on palunud kohtuistungile kutsuda tunnistajana A Vi. Menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et etteheidetava teo asjaolud ei ole otseste tõenditega tõendatud, kaudsete tõendite kasutamise lubatus on küsitav ja palub menetlus lõpetada ja jätta õigusabikulud riigi kanda. Põhjenduste osas jäi kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuses märgitu juurde. Nende seisukohta on kohtuistungil kinnitanud ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad A T ja A R. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leiab, et süütegu on tõendamist leidnud lisaks väärteoasja materjalidega ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A Vi ütlustega. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite Väärteoasi nr 4-19-5870 analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Vastavalt

§ 224

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut so kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli

§-s 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist. I.M ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses ennast väärteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et juhtis I.M 11.08.2019.a. hommikupoolsel ajal mootorsõidukit oma elukohast Z külast kuni Kuressaare linnas K tn ette. Vaidlust ei ole ka selles, et I.M väljus autost, lahkus auto juurest ning siirdus auto parkimiskohast mitte kaugel asuva C baari (Y baari) poole. Umbes 15 minuti pärast tulid politseitöötajad I.M-i juurde, kes seisis baari ees, teda pandi joobe tuvastamiseks mõõdikusse puhuma ja tuvastati temal alkohoolne joove. Politseitöötajate sõnul oli I.M K tänavale pargitud autot juhtinud alkoholijoobes. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas I.M oli mootorsõidukiga K maja ette autot parkides ja sõiduautost väljudes ning Y baari siirdudes kaine või mitte. Kaebuse esitaja väidetel oli ta kodust kuni Kuressaare linna K ette auto parkimiseni ja autost väljudes kaine. Kuna ta siirduski Y baari juurde sõbraga koos alkoholi tarvitama, siis baari juurde jõudes ta jõi seal nii valget viina kui õlut. Kuna politsei tuli alles kuskil 15 minutit hiljem tema juurde, siis oli ta alkoholi tarvitanud ja joobe mõõtmise tulemuseks saadigi 0,74 mg/l +/00,05 mg /l kohta, ehk 0, 69 mg/l kohta. Kaebuse esitaja I.M ei ole seda joobe mõõtmise tulemust eitanud, kuid kategooriliselt eitab mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. I.M-i väidete kohaselt istungil, koju tagasi Kõljalga oleks ta hiljem sõitnud liinibussiga ja jätnud auto K tänavale. Järgmisena analüüsib kohus kohtuistungil esitatud tõendeid: - - 11. augustil 2019.a. politsei poolt koostatud tõenduslikus alkomeetri kasutamise protokolli ja selle juurde lisatud mõõturi väljatrükist nähtub, et 11.08.2019.a. kell 10:42 allutati I.M joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetri kontrollile. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,74 mg/l alkoholi, arvestades laiendmääramatust +/- 0,05 on lõplik mõõte tulemus 0,69 mg/l (Väärteotoimik lk 6). nimetatud protokollist nähtub, et I.M on keeldunud koostatud protokollile allkirja andmast; Politsei poolt indikaatorvahendi kasutamise protokollist I.M suhtes 11.08.2019.a. kell 10:31 nähtub, et alkohoolse joobe mõõtmisel on indikaatorvahendi näit oli 0,74 mg/l, seega on mõõtmistulemus alkoholijoobele Jaan Väärteoasi nr 4-19-5870 - - I.M suhtes positiivne. I.M on keeldunud protokollile allkirja andmast (Väärteotoimik lk.7); 11.08.2019.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt I.M kõrvaldatud kell 10.31 mootorsõiduki X juhtimiselt, seoses ilmnenud alkoholijoobe kahtlusega, oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis. I.M on keeldunud nimetatud otsusele allkirja andmast (Väärteotoimik lk 7); 11.08.2019.a. vallasvara hoiulevõtmise protokollist nähtub, et I.M-ilt hoiule võetud sõiduk on paigutatud hoiule Kuressaare linnas Transvaali tn 58 (Väärteotoimik lk 8); Tunnistaja, endise politseitöötaja A V’ i ütluste kohaselt nii kohtueelses menetluses, kui kohtuistungil 11.08.2019.a. tulid nad koos abikaasaga sõiduautoga mööda Kuivastu- Kuressaare maanteed Kuressaarde. Tunnistaja istus kõrvalistmel, abikaasa juhtis autot. Kuskil enne Kuressaaret äratas tähelepanu ees sõitev sõiduauto X ja äratas tähelepanu sellega, et ei sõiduk ei tahtnud hästi teel püsida. Kõigepealt pidi auto peaaegu paremale poole teelt välja sõitma, siis sai tee peale tagasi ja mõne ajapärast kordus sama manööver ja sai helkurpostile vist isegi pihta. See pani mõtlema, et sõidukijuhiga on midagi lahti ning see tekitas kahtlust, et kas on juhil tervise rike, unine või tegeleb kõrvaliste asjadega - seda ei oska öelda aga sõidustiil oli ohtlik pehmelt öeldes. Tunnistaja helistas siis häirekeskusesse nr-le 112 ja andis sellisest sõidukist teada. Abikaasale ütles tunnistaja, et sõida natuke lähemale eessõitvale autole, et auto numbri ära näeks ja sõitsid siis lähemale, nähtud autonumbri ütles ta 112-le. Tunnistaja meelest oli tegu tumedama autoga. Häirekeskusest öeldi, et kas saame selle auto järel püsida, et vaadata kus sõiduk sõidab ja mis ta teeb. Tunnistaja vastas, et jah saab küll. Ta oli telefoniteel häirekeskusega ühenduses ja ütles et edastab info patrullile, aga patrull kohe ei saanud tulla. Jõudsime Kuressaarde linna välja ja, suundusid nad sellele autole järgi. Auto sõitis Tallinna tn pidi Kuressaare kesklinna poole, R tänavalt keeras alla ja juht parkis auto K tänavale. Selle info rääkis tunnistaja koguaeg häirekeskusele edasi. K tänaval, seal on korterelamu kuhu ette sõiduk pargiti. Häirekeskusest öeldi talle, et patrull peaks kohe jõudma sinna. Jälitatud auto pargiti K tänavale ära ja juht tuli autost välja, meie parkisime oma auto tema auto järele kohe. Autos kedagi teist ei olnud, juht siirdus T tänava poole ehk mööda K tänavat edasi, sel ajal oli T tänava üles kaevatud, mitte üleni terve T tänaval, vaid Tallinna tänavapoolne ots, ja läks üle tänava, läks X (läheduses asub ka Y baar) juurde, seal oli üks seltskond, umbes 4-5 inimest, oli mehi ja naisi ja tundusid olevat lõbusas tujus. Autost väljunud juht liitus selle seltskonnaga. Tunnistaja üle tänava ei läinud vaid jäi teisele poole teed seisma ning jälgis autojuhti, kelle suhtes oli alkoholijoobe kahtlus. Kahtlusalune juht seisis seal seltskonna juures ja ajas juttu inimestega ning siis jõudis kohale ka politseipatrull. Tunnistaja näitas politseipatrullidele meest, kes oli varem juhtinud sõidukit joobele kahtlases stiilis. Politsei läks ja kutsus juhi seltskonnast kõrvale ja hakkasid temaga tegelema. Tunnistaja kinnitab, et terve see aeg kuni politsei tulekuni oli temal silmside autojuhiga ja tema tegevustega. Põhjuseks, miks ta seda juhti kuni politsei tulekuni jälgis oli asjaolu, et olles varem pikalt töötanud politseis, ka patrullina, ta teadis, et esimene asi, kui inimene on enne sõidukit juhtima asumist tarvitanud alkoholi, siis esimene asi kui koheselt ei tabata roolist, et siis öeldakse, et võtsin alkoholi pärast. Sellepärast, et välistada seda, ta jälgis juhti ja ta kinnitab fakti, et tema nähes ei ole jälgitud sõidukijuht alkoholi suhu pannud. Sellest hetkest kui tema juhti jälgis ja politseipatrull tuli ning hakkaks temaga tegelema, ei ole juht alkoholi suhu pannud. Vähemalt vedeliku ta ei ole suust alla valanud. I.M on temale võõras. Küsimusele , miks ta kohe autojuhti kinni ei pidanud vastas Väärteoasi nr 4-19-5870 tunnistaja, et kuna patrull oli kohe saabumas ja endise politseinikuna oli talle õpetatud, et kui asi väga hull ei ole, siis ei tasu sekkuda. Kaitsja taotlusel kuula kohus kohtuistungil üle kaks tunnistajat: A Te ja A Ri. - Tunnistaja A T ütluste kohaselt on I.M tema naaber Zs. 11.08.2019.a. hommiku poole, täpsemalt kella üheksa paiku või sinna kanti, oli ta oma garaažis murutraktori juures. Ta nägi, et naabrimees I.M niitis muru oma maja taga. Ta läks naabrimehega jutustama. Nad jutustasid kuskil veerand tundi kuni Jaanile tuli telefonikõne. Mingi vestlus Jaanil oli. Millest jutt ta aru ei saanud. Seda ta kuulis kui I.M, ütles, et ta sõidab Kuressaarde. Tema aru ei saanud, et Jaan oleks alkoholi tarvitanud või oleks purjus olnud; - Tunnistaja A Ri ütluste kohaselt võis see olla 11.08.2019.a. kui ta kuskil 9.15 ajal helistas tuttavale I.M-ile ja kutsus teda linna, et koos napsu võtta. Ta otsis kambajõmmi ja I.M oli nõus temaga linnas koos napsu võtma. I.M tuli linna ja nad said kokku Kuressaares baari ees. Tema pakkus I.M-ile viina ja õlut. Jaan võttis viina ja jõi õlut peale. Jaan jõudis baari juurde kuskil peale kella 10:00 , täpset aega ei mäleta. Ta jõudis Jaaniga natuke napsi võtta (paar tiiru sai tehtud), kui tuli kohale politsei ja pani Jaani puhuma. Kui Jaan baari juurde tuli, siis temal alkoholi lõhna juures ei olnud. I.M-i tunneb juba kümme aastat, on olnud töökaaslased. - Menetlusaluse isiku I.M-i ütluste kohaselt läks ta 11.08.2019.a. hommikul kell 8.30 õue ja hakkasin vaikselt maja taga muru niitma, ja siis tuli tuttav A T, kes pakkus oma murutraktorit, et niida traktoriga muru ära. Siis helistas temale tuttav A. R, kes kutsus linna, et pole ammu napsu teinud koos. Ta oli nõus ja ütles, et mul läheb natuke aega. A R on poja sõber ja vahest satume tööl koos olema. A R käib XXXXXXXXXXX diskot tegemas ja tema käib Kuressaare XXXXXXXXXX turvameheks. Ta pani muruniiduki ära ja istus autosse ning sõitis linna. Reo sirgel telefon helises uuesti ja ta hakkas seda sealt võtma, et kinni panna. Aga telefon kukkus tooli vahele ja ta hakkas kookima telefoni ja siis kui silmad uuesti üles tõstis, siis olin teeääres seal ja siis ehmatades keeras tee peale tagasi ja sõitis edasi. Siis jõudis linna, parkis auto ära K tänavale ja läksin i ette, kus R teda juba ootas ja seal oli suurem seltskond tuttavaid nägusid. Seal jõudis ta tarvitada alkoholi-valget viina, millele jõi peale õlut. Umbes 15 minuti pärast tuli politsei ja ütles, et ta on juhtinud mootorsõidukit joobes ning pani puhuma. Ta ütles küll, et on just alkoholi tarvitanud, kuid siis lõpuks kuuletus politseile. Kuna ta oli baari ees alkoholi tarvitanud, siis mõõtmistulemust ta ei ole vaidlustanud. I.M eitab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, väidab, et alkoholi tarvitas alles pärast Kuressaarde jõudmist, kui oli juba autost lahkunud ja jõudnud baari juurde. Ajavahemik auto juurest lahkumisest kuni politsei tulekuni võis olla umbes 15 minuti ringis. Kohus uuritud tõendeid kogumis hinnates leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, I.M juhtis 11.08.2019.a. ajavahemikul kell 10:31-kell 11:52 ajal Kuressaare linnas K tn 10 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,74 mg/l ± 0,05 mg/l. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajana ülekuulatud A Vi ütlustes. I.M on A Vile võõras isik. 11.08.2019.a. sõites koos abikaasaga Kuressaare poole nägid nad enda sõiduki ees kahtlaselt liikunud sõidukit ja kuna tekkis kahtlus, et sõiduki juht võib purjus olla ning kujutada õhtus kaasliiklejatele helistas ta Häirekeskusse ja teatas sinna kahtlasest sõidukist. Väärteoasi nr 4-19-5870 Kuna teda paluti sõidukit ja selle juhti kuni politsei tulekuni jälgida, siis ta ka seda tegi. Olles ise pikka aega politseis töötanud, teadis ta, et juhul, kui juht jõuab autost lahkuda, siis väidetakse kohe, et tarvitas alkoholi peale autost lahkumist. A V kinnitas kohtus, et jälgis I.M-i peale seda kui ta oli autost lahkunud kuni politsei tulekuni, kes Jaan sepa kinni pidas ja tema ei näinud, et I.M oleks sellel perioodil alkoholi tarvitanud. Kohus loeb A Vi ütlused otseseks tõendiks, kuna tema jälgis I.M-i poolt juhitud sõidukit alates sellest hetkest kui sõiduk tegi ohtlikke manöövreid tiheda liiklusega Kuivastu-Kuressaare maanteel kuni hetkeni mil I.M jättis sõiduki seisma ja väljus autost juhi kohalt ning jälgis teda kuni selle hetkeni, mil politsei töötajad I.M-i kinni pidas. Kohus, seadmata kahtluse alla tunnistajate A Te ja A Ri ütluseid, leiab, et nende ütlustes kajastatu, ei välista seda, et I.M oli juba hommikul enne kodust lahkumist alkoholi tarvitanud. Tunnistaja A Te ütluste kohaselt tema jutuajamine I.M-iga hommikul ei kestnud pikalt, ta oli jutuajamise ajal I.M-ist kaugemal ja tunnistaja ütluste kohaselt niitis naabrimees juba õues muru. Seega arvestades võimalikust eelnevast alkoholitarvitamisest möödunud aega, ei pruukinudki naaber I.M-i suust alkoholi lõhna tunda. Tunnistaja A R on I.M-i kauaaegne tuttav ja andes ütluseid selle kohta, et 11.08.2019.a. kui ta kohtus I.M-iga Kuressaares baar i juures tarvitas I.M enne seda kui politsei ta kinni pidas alkoholi, võivad need ütlused olla mõjutatud soovist head tuttavat, napsikaaslast, I.M-i aidata väärteomenetluse korras määratud karistusest pääseda. Kohtule ei ole usutavad ka I.M-i enda väited selle kohta, et olles tulnud sõiduautoga linna alkoholi tarvitamise eesmärgil oleks tagasi koju läinud liinibussiga. Kohtule ei ole usutavad I.M-i väited selle kohta, et jõudes baari juurde ja seal umbes 15 minuti jooksul alkoholi tarvitades saavutas kriminaalsele joobele ligilähedase alkohoolse joobe. Isegi kui uskuda, et I.M jõudis baari juures alkoholi võtta ja oma joovet suurendada, siis arvestades

§ 224lg2 järgi kvalifitseeritava joobe piirmäärasid on väärteo kvalifikatsioon õige.

Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut süüdistatakse

§ 224

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem.

§ 2

p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Kohtu hinnangul on I.M oma käitumisega täitnud

§-s 224 lg2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Kohus ei tuvastanud ühtegi I.M-i poolt toimepandud teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Kohtu hinnangul on I.M-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi Väärteoasi nr 4-19-5870 hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. I.M on varem karistamata isik. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Seega, arvestades süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ning õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus ligemale ⅗ sanktsiooni maksimum määrast täielikult põhjendatud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja I.M enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik