lg 1 järgi vangistusega 6 kuud (kandmata 5 kuud 28 päeva),
kuni 28.09.2022.a. Väärteokorras karistatud 2-l korral, s.h. 16.11.2020.a PPA Põhja prefektuuri otsusega LS § 224 lg 1 alusel (tegu 16.11.2020.a) rahatrahviga 300 eurot, karistus on täidetud 09.12.2021.a. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipidamine: 14.12.–16.12.2021.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada Aivo Aermann
2.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.12.–16.12.2021.a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.09.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4.
lg 1, 3 alusel asendada Aivo Aermannile mõistetud karistus, 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 415 (nelisada viisteist) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada Aivo Aermanni täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel Aivo Aermann kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - alluma alkoholivastasele ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 6. Määrata Aivo Aermann üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.06.2022.a. 8.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Aivo Aermannilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
kella 20:35 paiku Harjumaal, Tallinn, Männiku tee 7a maja juures suunaga Pärnu mnt poole sõiduautot Toyota Proace reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõttetulemus 0,86 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Aivo Aermann toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Aivo Aermann, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aivo Aermanni karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb karistust suurendada Harju Maakohtu 29.09.2021.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. Kohaldades
lg-t 1 tuleb asendada mõistetud vangistus 415 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks tuleb
lg 3 alusel määrata 18 kuud, mille jooksul tuleb allutada Aivo Aermann
Lisaks tuleb
lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel kohustada Aivo Aermanni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, alluma alkoholivastasele ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Lisakaristusena tuleb
lg 1 p 1 alusel võtta Aivo Aermannilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. 3 Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Aivo Aermannilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: määratud kaitsja tasud summas 124,80 eurot ja sundraha summas 981 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Aivo Aermanni süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Aivo Aermann tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad Aivo Aermannilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 124,80 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a 981 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.