← Eesti

2-21-12149/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12149 Tsiviilasi T V hagi R V, G V ja I V vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind Kostja I vastu esitatud nõude osas 1 215 eurot Kostja II vastu esitatud nõude osas 1 215 eurot Kostja III vastu esitatud nõude osas 1 215 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T V (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja I: R V (isikukood xxx) Kostja II: G V (isikukood xxx) Kostja III: I V (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja: E I (e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2022 Resolutsioon

  1. Rahuldada hagi osaliselt.
  2. Muuta Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-16971 määratud elatise suurust järgnevalt: 2.
  3. T V maksab R V tema ülalpidamiseks alates 03.08.2021 kuni 31.12.2021 igakuist elatisraha 126,76 eurot kuus; 2.
  4. T V maksab R V tema ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni 01.04.2022 igakuist elatisraha 40,09 eurot kuus; 2.
  5. T V maksab G V tema ülalpidamiseks alates 03.08.2021 kuni 31.12.2021 igakuist elatisraha 102,26 eurot kuus; 2.
  6. T V maksab G V tema ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni 01.04.2022 igakuist elatisraha 15,59 eurot kuus; 2.
  7. T V maksab I V tema ülalpidamiseks alates 03.08.2021 kuni 31.12.2021 igakuist elatisraha 117,46 eurot kuus; 2.
  8. T V maksab I V tema ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni 01.04.2022 igakuist elatisraha 30,79 eurot kuus.
  9. Jätta rahuldamata T V nõuded osas, milles on taotletud Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-16971 määratud elatise suuruse muutmist perioodil 02.04.2022 kuni R V, G V ja I V täisealiseks saamiseni, st 3.
  10. T V tuleb maksta R V tema ülalpidamiseks alates 02.04.2022 kuni R V täisealiseks saamiseni (so 24.12.2022) igakuist elatisraha 135 eurot kuus; 3.
  11. T V tuleb maksta G V tema ülalpidamiseks alates 02.04.2022 kuni G V täisealiseks saamiseni (so 09.05.2025) igakuist elatisraha 135 eurot kuus; 3.
  12. T V tuleb maksta I V tema ülalpidamiseks alates 02.04.2022 kuni I V täisealiseks saamiseni (so 07.04.2027) igakuist elatisraha 135 eurot kuus.
  13. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
  14. Hageja on kostjate isa. Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-16971 kinnitas kohus hageja ja kostjate vahelise kompromissi, mille kohaselt hageja peab maksma iga kostja ülalpidamiseks elatist 135 eurot kuus alates 01.07.
  15. Kompromiss sõlmiti lähtudes asjaolust, et kostjad olid kolinud koos oma emaga hageja juurest elama üürikorterisse. Alates 2018.a. septembrist kolisid kostjad koos emaga hageja juurde elama ja on sellest ajast hageja vahetul ülalpidamisel. Samuti on oluline osa kostjate vajadustest täidetud toetuste arvel. Hageja palub vähendada 13.06.2018 kohtumäärusega määratud kostjatele makstava elatise suurust 0 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostjate seisukohad
  16. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad möönavad, et kolisid 2018.a. tagasi hageja elupaika, kuid ühise perena koos ei elatud, hageja ja kostjad elasid eraldi tubades. Kostjate ülalpidamiskulud on toidu, riiete, huvialaringide, laste mobiilsidekulude, klassirahade, taskuraha, ravimite jne osas ainuüksi kostjate ema kanda. Hageja makstav elatis 135 eurot igale kostjale kuus ei kata reaalselt laste vajadusi. 2020.a augustis kolis hageja elama ja tööle Soome. Alates 2022.a aprillist elavad kostjad koos emaga xxx valla poolt eraldatud sotsiaalkorteris. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
  17. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 13.06.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-16971 (dtl 3-4) on kinnitatud hageja ja kostjate kompromiss, millega hageja kohustus tasuma igale kostjale elatist 2 alates 01.07.2018 kuni vastava kostja täisealiseks saamiseni 135 eurot kuus. Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
  18. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  19. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11).
  20. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostjad on kirjalikes seisukohtades välja toonud (dtl 124-125), et nende igakuised vajadused on järgmised: kostja I: eluasemekulud toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 59,50 179,40 64 4,60 21 23 15 43 66 475,50 kostja II: eluasemekulud toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 71,90 195 64 10 19,50 19 0 43 18,60 441 kostja III: eluasemekulud toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud 91,50 179,50 64 10 3 sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 20,25 19 25 43 24 476,15
  21. Pooled vaidlevad vajaduste põhjendatud ulatuse üle ning kas ja millises ulatuses on hageja lastele vahetult ülalpidamist andnud. Kohtuistungil selgitatu kohaselt (dtl 321-322) pooled ei vaidle, et hagi esitamise seisuga elasid lapsed koos emaga xxx asuvas elamus, kuid 01.04.2022 toimus majas tulekahju, seoses millega asus ema koos lastega alates 02.04.2022 elama sotsiaalkorterisse hagejast eraldi. Samuti ei vaidle pooled, et alates 2020.a. augustist läks hageja Soome tööle ning majas alaliselt ei elanud.
  22. Eluasemekulude arvestamisel on kostjad arvestanud mh ema poolt tasutud eluasemelaenu makseid (väljavõte ülekannetest dtl 93, 247-249). Riigikohus selgitanud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (3-2-1-69-13, p 19-20). Asjas väljatoodu kohaselt on xxx lapsevanemate kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades. Pooled ei vaidle, et laste poolt saadud kasutuseelise väärtus seoses xxx kasutamisega oli kokku 500 eurot kuus (dtl 322), so 166,67 eurot lapse kohta. Kumbki vanem on andnud igale lapsele vahetut ülalpidamist poole kasutuseelise väärtuse ulatuses.
  23. Kohtuistungil selgitatu kohaselt ei vaidle pooled mh selle üle, et perioodil alates hagi esitamisest on hageja maksnud seoses eluasemega vee ja elektri eest, laste ema maksis prügiveo teenuse eest. Hageja on esitanud 2021.a. septembri ja detsembri elektri- ja veearved (september dtl 116-117, 118, 119; detsember dtl 262-264, 261), millest nähtuvalt oli kulu elektrile septembris 129,83 eurot ja veele 129,98 eurot, detsembris elektrile 458,72 eurot ja veele 26,90 eurot, so kuus kulus elektrile keskmiselt 294,28 eurot ja veele 78,44 eurot, so 4 majaelaniku (ema ja 3 last) kohta arvestatuna vastavalt 73,57 eurot ning 19,61 eurot lapse kohta. Kahe kuu keskmisena arvestatud kulu prügiveole oli 5,01 eurot (ema konto väljavõte dtl 230, 25.10.21 makse 4.01 eur, 22.11.21 makse 6,01 eur), so 1,25 eurot lapse kohta. Kostjad on välja toonud ka, et ema kandis kulu seoses küttepuude soetamisega, 2019.a. küttepuude eest tasumise kohta on esitatud maksekorraldus (dtl 129) summas 550 eurot, 2022.a. 200 eurot (dtl 255), milliste andmete järgi kujuneb aasta keskmiseks kuluks 250 eurot, so 20,83 eurot kuus, millest ühe lapse kulu 5,21 eurot.
  24. Kohus tuvastab, et iga lapse vajadused seoses eluasemega olid 03.08.2021-01.04.2022 perioodil 266,31 eurot kuus (166,67 + 73,57 + 19,61 + 1,25 + 5,21), millest hageja kandis vahetult 176,52 eurot ((166,67:2) + 73,57 + 19,61).
  25. Kostja I on 17-aastane, kostja II on 15-aastane ja kostja III on 13-aastane. 2020.a. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu toidule 133 eurot lapse kohta (13-17aastaste laste vanusegrupis). Võttes arvesse üleüldist hinnatõusu on nimetatud kulu käesoleval ajal hinnanguliselt 150 eurot lapse kohta kuus. Kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust keskmisest suuremate kulutuste tegemiseks toidule, nt et mõnel kostjatest oleks toiduga seoses erivajadusi. Ainuüksi kulutuste tegemise fakt ei tähenda, et kulutused võrduksid vajadusega. Toit on kulu, millega seoses tekib mastaabisääst, 1 https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud 4 viidatud uuringus on mastaabisäästu kordajaks 13-17 aastaste vanusegrupis arvestatud 0,
  26. Kohus leiab, et kostja I vajadustele vastav toidukulu kuus on 150 eurot ning kostjatel II ja III mastaabisäästu arvestades 132 eurot kummalgi. Tavapärane kulu isiklikele hügieenitarvetele ei ületa kohtu hinnangul 15 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et iga kostja I vajadused seoses toidu ja hügieeniga kokku on 165 eurot kuus ning kostjatel II ja III vastavalt 147 eurot kummalgi. Hageja on välja toonud, et ta on osalenud toidukulude kandmises, kohtuistungil selgitas hageja, et ostis 2021.a. Eestis käies külmkapi süüa täis, Eestis käis 2021.a. 4-5 korda. Pooled vaidlevad, kas hageja ostis perele süüa või endale alkoholi ja snäkke. Hageja selgitas kohtuistungil, et kohus peaks kulutused söögile tuvastama konto väljavõtte alusel, kuid oma konto väljavõtet ei ole hageja kohtule tõendina esitanud, vaatamata sellele, et kohus selgitas 18.11.2021 e-kirjaga (dtl 122), et kostjal tuleb esitada tõendid kulude vahetu kandmise kohta. Kostja esitas 12.12.2021 mitte enda konto väljavõtte, vaid laste ema konto väljavõtte, märkides, et ema kontole laekuvad toetused, mille arvelt tuleb ka laste vajadusi täita. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud söögikulude vahetut kandmist.
  27. Kohus ei nõustu kostjatega, et transpordiga seotud vajaduste arvestamisel saaks arvesse võtta lapsevanema laenumakseid seoses auto soetamisega. Viidatud uuringu kohaselt on kostjate vanusegrupis keskmine kulu transpordile 38 eurot kuus, kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust keskmisest suuremate kulutuste tegemiseks. Võttes arvesse kütuse hindade tõusu, ei ületa lapse vajadus seoses transpordiga kohtu hinnangul 50 eurot kuus. Kuna eelduslikult on laste sõidud mh ka ühised, peab kohus põhjendatuks kostjate II ja III vajaduse hindamisel kohaldada mastaabisäästu kordajat 0,88, st kostja I vajadus seoses transpordiga on 50 eurot kuus ning kostjatel II ja III 44 eurot kuus kummalgi. Kostjate märgitud tervishoiukulud kuni 10 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlikud ja tavapärased. On üldtuntud, et aeg-ajalt lapsed haigestuvad, millega kaasnevad kulutused ravimitele.
  28. Sidekulude osas on hageja välja toonud, et tema maksis maja interneti eest (Telia arve september 2021 dtl 120-121, jaanuar 2022 dtl 265-266), kostjate seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et lapsed kasutavad mobiilset internetti, lapsed on emaga samas paketis. Nähtuvalt Telia arvetelt on telekommunikatsiooniteenuste paketi (internet, lauatelefon, tv) tasu kokku 29,97 eurot kuus, so 7,49 eurot lapse kohta. Ema konto väljavõttelt (dtl 316) nähtub 12.04.2022 makse Tele2 Eesti AS-ile summas 51,76 eurot, so 12,94 eurot lapse kohta. Kostjad on märkinud, et sidekulude osas tuleks arvestada ka mobiiltelefonide ostmise kuluga, mis on kajastatud ema konto väljavõttel Tele2 ja Euronicsi ostudena. Konto väljavõttelt nähtuvad mh järgmised maksed: 13.05.2021 Euronics 85,98 eurot (dtl 142), 05.05.2021 Tele2 199 eurot (dtl 159), 10.08.2021 Euronics 167,98 (dtl 184). Kui kulu ühe mobiiltelefoni soetamiseks on keskmiselt 151 eurot ning eelduslikult saab telefoni kasutada vähemalt 3 aastat, on kulu lapse kohta ühe kuu kohta arvestatuna 4,19 eurot kuus. Kohus tuvastab, et iga lapse vajadused seoses sidega olid 03.08.2021-01.04.2022 perioodil 24,62 eurot kuus, millest hageja kandis vahetult 7,49 eurot.
  29. Kostjad on välja toonud, et kostja I käib tantsuringis, millega seonduv kulu on 15 eurot kuus (dtl 313 MTÜ xxx) ning kostja III kunstikoolis tasuga 25 eurot kuus (dtl 313 xxx vallavalitsus). Viidatud uuringu kohaselt on kostjate vanusegrupis keskmine kulu haridusele 39 eurot kuus ning riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus, kostjate märgitud kulud seoses kooliga ning riietele ja jalanõudele jäävad alla nimetatud ulatuse. Hageja väide, et on maksnud 50 eurot seoses koolivihikutega on tõendamata. Kohus leiab, et lapse esmavajadusteks on mh mõistlikud kulud mänguasjadele, raamatutele, kulutused tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemisele, so kokkuvõtlikult meelelahutusele või vabale ajale. Kohtu hinnangul ei ületa sellised mõistlikud kulutused 30 eurot lapse kohta kuus. Vanem võib alati soovi korral teha ka suuremaid kulutusi, kuid tegemist ei ole esmavajadustega, mille täitmiseks võiks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. 5
  30. Kohus asub seisukohale, et kostjate igakuised vajadused ja ulatus, milles hageja on andnud ülalpidamist vahetult, on kokkuvõtlikult järgmine: kostja I: eluase toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 266,31 165 50 4,60 24,62 23 15 43 30 621,53 176,52 kostja II eluase toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 266,31 147 44 10 24,62 19 0 43 18,60 572,53 176,52 kostja III: eluase toit ja hügieen transpordikulud tervishoiukulud sidekulud koolikohustuse täitmise kulud huvitegevus riided ja jalanõud meelelahutus/taskuraha kokku 266,31 147 44 10 24,62 19 25 43 24 602,93 176,52 7,49 184,01 7,49 184,01 7,49 184,01
  31. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja ei ole välja toonud, et kostjate ema võime anda kostjatele ülalpidamist oleks parem kui hageja oma. Jagades ülalpidamiskohustuse lapsevanemate vahel võrdselt, on hagejale langeva kohustuse ulatus kostja I ülalpidamiseks 310,77 eurot kuus (so 621,53 : 2), kostja II ülalpidamiseks 286,27 eurot kuus (s.o 572,53 : 2) ja kostja III ülalpidamiseks 301,47 eurot kuus (s.o 602,93 : 2), millest hageja on iga kostja puhul kandnud vahetult 184,01 eurot, ülejääv osa on vastavalt kostja I ülalpidamiseks 126,76 eurot, kostja II ülalpidamiseks 102,26 eurot ning kostja III ülalpidamiseks 117,46 eurot.
  32. Hageja on välja toonud, et laste vajadused on olulises ulatuses täidetud lastele makstavate toetuste arvel. Riigikohus on leidnud kuni 31.12.2021 kehtinud seaduse osas, et ainuüksi 6 asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega, ei anna alust vanema ülalpidamiskohustuse vastavalt vähendamiseks (3-2-1-35-17, p 28.2).
  33. Kohus leiab, et perioodi alates hagi esitamisest 03.08.2021 kuni 31.12.2021 on põhjendatud hageja nõuete rahuldamine osaliselt ning vähendada tuleb kostjale I makstavat elatist nimetatud perioodi kohta 126,76 euroni, kostjale II makstavat elatist 102,26 euroni ning kostjale III makstavat elatist 117,46 euroni.
  34. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vaidlus puudub, et lastele makstakse kokku 520 eurot (lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 2 x 60 eurot ja 100 eurot). Kostja II on saanud ka puudetoetust, kuid sellega seoses ülalpidamiskohustuse vähendamist seadus ette ei näe. Puudetoetuse eesmärgiks on ka kohtu hinnangul aidata kanda üksnes kulusid seoses puudest tulenevate spetsiifiliste vajadustega, mis on toetust saama õigustatud isikul. Jagades lapsetoetused ja lasterikka pere toetuse kostjate vahel võrdselt, jagub iga lapse vajaduste katteks toetuste arvelt 173,33 eurot, st laste ülejäävad vajadused ning ülalpidamiskohustuse jaotus on järgmine: kostja I: vajadused kokku - täidetud toetuste arvelt = jääk : 2 = hageja 50% - hageja kandis vahetult = täitmata osa 621,53 173,33 448,2 224,1 184,01 40,09 kostja II vajadused kokku - täidetud toetuste arvelt = jääk : 2 = hageja 50% - hageja kandis vahetult = täitmata osa 572,53 173,33 399,2 199,6 184,01 15,59 kostja III: vajadused kokku - täidetud toetuste arvelt = jääk : 2 = hageja 50% - hageja kandis vahetult = täitmata osa 602,93 173,33 429,6 214,8 184,01 30,79
  35. Kohus leiab, et perioodi alates 01.01.2022 kuni 01.04.2022 on põhjendatud hageja nõuete rahuldamine osaliselt ning vähendada tuleb kostjale I makstavat elatist nimetatud perioodi kohta 40,09 euroni, kostjale II makstavat elatist 15,59 euroni ning kostjale III makstavat elatist 30,79 euroni.
  36. Alates 02.04.2022 hageja lastele vahetult ülalpidamist ei anna. Kohtuistungil ei toonud hageja välja täiendavaid asjaolusid, miks varasemast kohtulahendist tulenevat elatise maksmise kohustust tuleks vähendada pärast 02.04.
  37. Kostjate ema on välja toonud, et seoses toimunud tulekahjuga on kulud järsult suurenenud, kuna hävisid enamik laste asjadest ning 7 vald eraldas küll sotsiaalkorteri, kuid selles puudub kogu sisustus, v.a köögimööbel. Hageja nõuded jäävad rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud kohtulahendiga määratud elatise vähendamist perioodi eest 02.04.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
  38. Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda kohtuotsused tsiviilasjas 2-20-7485 (dtl 5-16, 288-305), 2018.a. maksete väljavõte (dtl 81-85), lapse muus menetluses esitatud seletus (dtl 86-87), süüteoteade (dtl 88-90), lapse joonistus (dtl 91), foto pangakaardi lepingust (dtl 92), vanemate e-kirjad seoses maja müügi ja haldamisega (dtl 108-110), saatekiri (dtl 246), pangaülekanded perioodist enne hagi esitamist (dtl 250-254). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Samuti ei hinda kohus hageja tõendeid vee- ja elektrikulude tasumise ning Telia arvete maksmise kohta (dtl 198-201), kuna vaidlus vastavas osas puudus.
  39. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.