KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Harju Maakohus 04.06 2021.a, Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-21-1416 (2

§ 52

alusel võeti viimase valdusest hoiule 1 halli värvi raadiomakk, sest Tiit 5 E.J oma käitumisega rikkus kolmandate isikute öörahu ja oli oht, et rikkumine võinuks jätkuda (kohtutoimik tl 11). E.J suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millise andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on 16.07.2020.a karistatud KarS § 262 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut s.o summas 180.- eurot ning karistus täideti 30.09.2020.a. (kohtutoimik tl 13). 30.03.2021.a koostatud kohtualluvusse saatmise määrust, millisest nähtub, et E.J väärteoasi nr 2315,20,005774 määrati kohtuvälise menetleja poolt saata Harju Maakohtusse (kohtutoimik tl 16-18). 11.03.2021.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoasjade ühendamise määrust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kohtväline menetleja juhindudes VtMS § -dest 48 ja § 63 lg 1 määras ühendada väärteoasjad nr 2315,20,005774 ja väärteoasjad nr 2315,20,006552, nr 2315,20,006553, nr 2315,20,007112 ja nr 2315,21,000616 ühiseks menetluseks ning ühendatud väärteoasja numbriks loeti väärteoasi numbriga 2315,20,005774 (kohtutoimik tl 19). E.J suhtes 13.03.2021.a väärteoasja nr 2315,20,005774 menetluse raames koostatud väärteoprotokolli, mida kohus on varasemalt refereerinud. AA 20.09.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on kohtväline menetleja saanud avaldajalt saanud teate selle kohta, et avaldaja pidi järjekordselt 20.09.2020.a kella 04:00 ajal teavitama politseid, tegema avalduse, sest tema naaber E.J kuulab oma korteris kõvasti muusikat ja häirib öörahu. Avalduses märgitakse, et E.J on teinud seda mitu nädalat järjest ja igal korral ta ei ole väljakutset teinud. Esitatud avalduses AA kinnitab, et elamine ja magamine on tal korteris juba täiesti võimatu, sest üks inimene pidevalt rikub öörahu, ei võta kuulda keelamisi politsei poolt, kuulates muusikat kõvasti ka päevasel ajal (kohtutoimik tl 28). Politsei – ja Piirivalveameti Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. Tobi 16.11.2020.a koostatud ettekannet, millisest nähtub, et tema olles 16.11.2020.a patrullis koos patrullpolitseinik G. Leesiga said kell 01.03 väljakutse xxx xx-xx, xxx alevik. Kutse sisuks oli naaber kuulab valjusti muusikat, tegemist pideva probleemiga. Sündmuskohale saabudes kontrolliti avaldaja AA korterit ja tuvastati, et viimase magamistuppa kostub muusika väga hästi, samuti oli muusikat kosta koridori ja õue. Alguses korteri nr xx omanik ust ei avanud. Lõpuks, kui nad said korterisse, siis E.J ei saanud aru, et ta rikub teiste isikute öörahu, viimase sõnul pidi muusika mängima normaalselt ja ei pidanud segama kedagi. Muusikat oli kuulda igale poole. Kuna Tiit vestlusest aru ei saanud, siis võeti kaasa tema makk (kohtutoimik tl 35). Vallasasja hoiule võtmise protokolli, millisest nähtub, et 16.11.2020.a kell 01:50 ajal xxx xxxx, xxx alevikus oli menetlusele allutatud isikuks E.

§ 52

alusel võeti viimase valdusest hoiule Philips AQ5150 raadio, sest E.J kuulas oma raadioga kõvasti muusikat, segades sellega teiste öörahu, isik ise sellest aru ei saanud (kohtutoimik tl 36). AA 16.11.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja andnud teada, et 16.11.2020.a kella 00:40 ajal on ta naaber E.J häirinud jätkuvalt ta öörahu, kuulates valjult muusikat. Avaldaja annab teada, et see häirib ta ööund ja ta ei saa 6 magada s.t ta on pidanud mitmeid kuid magama teises toas, mitte oma voodis. Muusika on vali ja kostab ta korterisse (kohtutoimik tl 37). AA 02.12.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja andnud teada, et tema soovib esitada lisaavaldust eelnevale. Märgitud kuupäeval kella 01:40 ajal käis kohal patrull, ta vestles pikalt antud olukorrast ning viimased soovitasid teha lisaavalduse. Nad lubasid samuti infoks juurde märkida, et käisid kohal, aga sisse ei pääsenud. Süüteoteates märgitakse, et patrull käis ka tema juures toas kuulamas, kuidas muusika kostub ta korterisse. Samuti käisid nad naabri ukse taga ja aknale koputamas, aga ei pääsenud sisse, sest tema naaber E.J arvatavasti magas (kohtutoimik tl 43). Valdusesse sisenemise protokolli, millisest nähtub, et 23.02.2021.a kella 02:02 ajal KorS§ 50 alusel siseneti Politsei – ja Piirivalveameti Ida – Harju politseijaoskonna ametnike poolt xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vallas, Harju maakonnas asuvasse, E.J-ile kuuluvasse eluruumi kuna korterist mängis öörahu ajal valjusti muusika, mis oluliselt häiris teist majaelanikku. Korterisse sissetungimiseks kasutati Päästeameti abi, teostatud menetlustoimingu käigus lõhuti ukselukk, korteris viibis E.J (kohtutoimik tl 45). Vallasasja hoiule võtmise protokolli, millisest nähtub, et 23.02.2021.a kell 02:18 ajal xxx xxxx, xxx alevikus oli menetlusele allutatud isikuks E.

§ 52

alusel võeti viimase valdusest hoiule Philips, sest E.J tekitas müra, mis oluliselt häiris naabreid ja nimelt E.J kuulas öörahu ajal kõvasti muusikat (kohtutoimik tl 46). Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. E. Jahu 23.02.2021.a koostatud ettekannet selle kohta, millises on kirjeldatud, kuidas 23.02.21.a kella 00:12 ajal saadi väljakutse aadressile xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vald, Harjumaale ning seda teataja põhjendusel, et naaber kuulab valjult muusikat, tõenäoliselt on joobes ja see on pidev probleem. Kohale jõudes kella 00:50 ajal kuulas politseipatrull korteri xx ukse ta valju muusikat, see kosutus koridori. Koputati uksele ning akendele, aga keegi ust ei avanud. Avaldaja AA kinnitas sündmuskohal, et tegemist on pideva probleemiga ning antud olukord mõjutab tema igapäevast und, kuna tal on vaja vara ärgata ja tööle minna ning naabri pidevad öised muusikakuulamised rikuvad ta öörahu. Korrarikkumist ei olnud märgitud päeval muudmoodi kõrvaldada, kui kohale kutsuti Päästeamet, kes ukseluku lõhkumise teel sisenes korterisse. Korteris oli alkoholijoobes meesterahvas – E.J , kes magas ning, kes äratati ülesse. Isikule selgitati, et tema raadio mängimine segab naabri öörahu. Kuna oli alust arvata, et korrarikkumine võib jätkuda, siis otsustati kaasa võtta raadio Philips (kohtutoimik tl 47). AA 22.02.2021.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja andnud teada, et 22.02.2021.a kella 23:10 ajal on ta naaber E.J korteris nr xx järjekordselt kuulanud valjult muusikat. Viimane ei kuula, kui talle öeldakse, et võtku vaiksemalt. Algas see umbes kella 7-8 ajal õhtul. Politsei on välja kutsutud. See on pidev probleem ning märgitud käitumine rikub tema unekvaliteeti (kohtutoimik tl 48). Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et E.J-i süü temale etteheidetud väärtegudes on tõendamist leidnud, tuvastatud on viimase tahtlus, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule süüks arvatavad väärteod on aset leidnud ja toime pandud. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalust isikut E.J-i rahalise karistusega karistada ei ole mõttekas, sest see teda ei mõjutaks ning viimast tuleks toimepandu eest karistada 5 päeva pikkuse arestiga (kohtutoimik tl 71 pöördel). 7 Kohtus viimast sõna E.J-ile ei olnud võimalik anda, kuna viimane ei ilmunud 03.06.2021.a kell 12:00 kohtusse ja oma mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli menetlusalune isik teadlik, kinnitades märgitud teadmist omakäelise allkirjaga (kohtutoimik tl 61, 70-71) Kohtuotsuse põhjendused Karistusõiguslik vastutus oluliselt häiriva müra tekitamise eest on sätestatud KarS §-is 262 (avaliku korra rikkumine), mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-is 55 või §-is 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-is

1. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kohus leiab, et KarS § 262 hõlmab nii KorS § 56 lg 1 kui ka lg 2 kirjeldatud nõudeid. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. Kohus hinnates tõendeid kogumis leiab, et menetlusaluse isiku E.J-i süü temale inkrimineerituid väärtegudes on tõendamist leidnud ning seda vaatamata sellele, et kohtus üle kuulatud tunnistaja AA ei osanud detailselt enam välja tuua kuupäevi ja kellaaegu, millal E.J tema öörahu on rikkunud. Nimelt on tunnistaja AA kohtus kinnitanud, et ta tõepoolest ei mäleta, mis kuupäevadel ta politsei korrarikkumise tõkestamiseks kutsus, kuna E.J rikub tema öörahu pidevalt. Samas on tunnistaja kinnitanud, et need korrad, mil ta süüteoteate tegi või politsei kohal käis, siis E.J poolt muusika valjusti kuulamine hilisõhtusel või öisel ajal ka aset leidis. Kohus peab tunnistaja AA poolt kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks ja eluliselt usutavaks ning haakuvateks teiste kohtus uuritud tõenditega, eelkõige kohtus tunnistajate Sergei Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Podjaštšuk kohtus antud ütlustega, samuti AA väärteomenetluse käigus esitatud süüteoteadetes sisalduva infoga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kahtluse alla seatud fakti, et E.J elab aadressil xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vald, Harjumaa ning et sellel aadressil asuv korter on ka väärteo toimepanemise kohaks. Seda fakti on kinnitanud tunnistajatena ülekuulatud AA, Sergei Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Podjaštšuk (kohtutoimik tl 59 pöördel, 70-71). Märgitud fakti kinnitavad ka kirjalikud tõendid, nimelt 23.02.2021 ja 28.02.2021.a E.J suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokollid, valdusesse sisenemise protokollid ning 23.02.2021.a koostatud ettekandes - sisalduv teave ja nimelt antud väärteoasja menetluse raames kohtuvälise menetleja ametnikud käinud korduval eelpool märgitud aadressil ning tuvastanud, et xxx xxxx, xxx alevikus, xxx vallas, Harjumaal asuvas eluruumis viibib ja viibis E.J (kohtutoimik tl 8, 10, 45, 47). Märgitut arvesse võttes loeb kohus tõendatuks väärteo toimepanemise koha. E.J-ile heitetakse ette KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemist 20.09.2020.a. kella 04:00 ajal, 13.10.2020.a kella 04:15 ajal, 16.11.2020.a kella 00:41, 8 02.12.2020.a kella 22:36 ajal kuni 03.12.2020.a kella 02:00 ajal, 22.02.2021.a kella 23:12 ajal ja 28.02.2021.a kella 03:
2. Juba eelnevalt on märgitud, et tunnistaja AA ei suutnud ülekuulamisel meenutada täpseid kuupäevi ja kellaaegu, mil menetlusalune isik tema öörahu on rikkunud. Kohtu hinnangul ei saa antud asjaolu pidada tavapäratuks. Tunnistaja AA kohtus antud ütluste alusel on võimalik asuda seisukohale, et tema jaoks on E.J-ile väärteoprotokollides etteheidetud süüline käitumine niivõrd tavapärane, igapäevane, et kuupäevade ja kellaaegade ülitäpne meenutamine on võimatu. Vaatamata sellele on tunnistaja välja tuua omapoolse selgituse, et kõik sai alguse juba eelmise aasta kevadest, mil ta hakkas teavitama toimunust ka politseid ning täpsemad kuupäevad tulevad välja tema politseile esitatud avaldustest. Võttes arvesse kohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust loeb kohus tuvastatuks selle, et E.J kuulas valjult st AA öörahu häirival viisil muusikat 20.09.2020.a kella 04:00 ajal, sest märgitud fakti kohta on AA esitanud politseile süüteoteate, millises toob välja detailelt aset leidnud asjaolud, millised kinnitavad E.J-i poolt kella 04:00 ajal toime pandud avaliku korra rikkumist (kohtutoimik tl 28). Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et nii 20.09.2020.a kui politsei sündmuskohal käis, siis viimased on tulnud ta korterisse samuti kuulama, kuidas muusika valjult mängib (kohtutoimik tl 60). Käesolevas väärteoasjas on tunnistajatena kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud tunnistajad Sergei Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Podjaštšuk on sündmusele reageerinud politseinikud, kes sõitsid AA avalduste peale E.J poolt toime pandud avaliku korra rikkumist tõkestama. Kuna politseiametnikud puutuvad igapäevaselt kokku paljude erinevate õigusrikkujatega, siis ei saa pidada tavapäratuks, et ka nemad väga detailselt kõiki sündmusi kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ei mäleta. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et E.J-i poolt toimepandud avaliku korra rikkumist - valju muusika kuulamist öisel ajal, käis 13.10.2020.a kella 04:15 ajal sündmuskohal Gitte Lees, samuti on ta kinnitanud, et käis sündmuskohal ka novembrikuus. Väärteoprotokolli kohaselt 16.11.2020.a kell 00:
3. Tunnistaja Gitte Lees selgitas kohtus, et ta ei välista, et võis käia ka avaldaja korteris kuulamas, kuidas muusika kostab, aga ta kinnitab, seda et muusikat oli kosta trepikotta ning sai vesteldud isikuga, kes muusikat valjult kuulas ning isik pani peale pikka vaidlust muusika vaiksemaks. Tunnistaja sellekohaseid ütlusi toetab ka 16.11.2020.a sündmuskohal kaasas olnud teise politseiametniku J. Tobi koostatud ettekandes sisalduv teave selle kohta, et 16.11.2020.a kella 01:03 ajal läksid nad xxx xx-xx, xxx alevik. Sündmuskohal tuvastati, et avaldaja AA magamistuppa kostis väga hästi kõva muusika, see tuli korterist nr xx, muusikat oli kuulda ka koridori ja õue. Korteris oli kohal E.J, kes ei saanud aru, et ta rikub teiste öörahu. Tunnistaja Gitte Lees kohtus antud ütlused toimunud sündmuse osas toetab veel 16.11.2020.a vallasasja hoiulevõtmise protokollis sisalduv teave ja nimelt, et 16.11.2020.a kella 01:50 võeti hoiule menetlusaluselt isikult raadio ning seda põhjusel, et viimane kuulas valjult muusikat, segades selliselt teiste öörahu. Tähelepanuta ei saa jätta teadmist, et märgitud väärteo aset leidmise fakti on 16.11.2020.a kinnitanud Ka AA, kes on polisteile esitanud süüteoteate selle kohta, et tema naaber E.J jätkuvalt häirib tema öörahu kuulates valju muusikat selliselt, et ta ei saa öösel magada. Teade on politseile esitatud 16.11.2020.a kella 00:40 ajal toimunud sündmuse kohta. (kohtutoimik tl 36, 37). Käesolevas väärteoasjas kuulati tunnistajana üle Sergei Karotam, kes kinnitas, et ka tema on korduvalt käinud E.J elukohas xxx xx-xx ning seda seoses sellega, et viimane rikub valju muusika kuulamisega naabri öörahu. Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et sündmuskohal käis ta 02-03.12.2020.a siis kui oli öises vahetuses tööl (kohtutoimik tl 70) ning ta tõdes, et tõepoolest sündmuskohal oli kuulda, kuidas avaldaja kõrval korteris kostus kõvasti töötav raadio, kuulasid nad seda avaldaja kaminatoas ning tunnistaja julges väita, et ka teda oleks 9 selline heli seganud. Kinnitab ta seda, et nad koputasid ka õigusrikkuja korteriuksele ja akendele, aga keegi neid ei avanud. Tunnistaja ütlused haakuvad AA poolt 02.12.2020.a kell 01:40 aset leidnu kohta esitatud süüteoteatega (kohtutoimik tl 43). Avalduses välja toodud asjaolud toetavad tunnistaja Sergei Karotame ütlusi selles, et sündmuskohal käis patrull, kes ei pääsenud sisse, patrull käis ka AA korteris kuulamas, kuidas muusika ta korterisse kostub, politsei käis õigusrikkuja ukse ja akna taga koputamas, kuid korterisse sisse ei pääsenud. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas oleva AA 22.02.2021.a esitatud süüteoteatega ning 23.02.2021.a Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. E Jahu ettekandes sisalduva teabega saab tuvastatuks lugeda, et E.J 22.02.2021.a kella 23:10 ajal kuulas järjekordselt valjult muusikat. Kohtu hinnangul avaldaja süüteoteate sisu ja ettekandes sisalduv teave on omavahel kattuv ja nimelt, et väärteo – häirival viisil valju muusika kuulamine – oli toime pandud E.J poolt. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõendites ja nimelt 23.02.2021.a koostaud vallasasja hoiule võtmise protokollist ning samal kuupäeval koostatud valdusesse sisenemise protokollist nähtub, et õigusrikkumist – öörahu ajal valju muusika kuulamist - tõkestati öiselt ajal ning, et õigusrikkumise toimepanijaks oli sündmuskohal viibinud E.J. Kohus ei näe põhjust kahelda eelpool märgitud menetluslike tõendite s.t tõendites sisalduva teabe tõepärasuse õigsuses, sest valdusesse sisenemise protokollis ning vallasasja hoiulevõtmise protokollis sisalduv info haakub nii tunnistaja AA kohtus antud ütlustega kui ka tema süüteoteates märgitud teabega, selles kohta, et just E.J on selleks isikuks, kes järjepidevalt oma ükskõikse suhtumisega – öörahu ajal valjult muusika kuulamisega rikub avalikku korda. E.J-ile etteheidetud väärteo 28.02.2021.a kella 03:30 ajal loeb kohus tõendatuks kohtus ülekuulatud tunnistaja Stanislav Podjaštšuki antud ütlustega. Nii on tunnistaja 03.06.2021.a kohtus kinnitanud, et tema isiklikult E.J-i ei tunne, kuid 28.02.21 käis ta xxx xx-xx sündmuskohal, kuhu tuli väljakutse seoses öörahu rikkumisega. Kinnitab ta seda, et kui sündmuskohale jõudsid, siis kohal oli avaldaja, kes selgitas, et öörahu rikkumine E.J-ini poolt toimub mitmes kord. Kinnitab ta ka seda, et sündmuskohal oli kuulda naaberkorterist, kõrval trepikojast kõva muusikat, mis oli nii kõva, et magada ei saanud, ka teda oleks see muusika häirinud. Õigusrikkumine tõkestati päästjate abil, E.J-i korterisse saadi sisse, viimane oli alkoholi joobes ja magas. Kohtu hinnangul tunnistaja kohtus antud ütluste usaldusväärsust toetab 28.02.2021.a kella 03:03 ajal E.J suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll, antud tõendist saab ühese järelduse selle kohta, et menetlusalune isik peeti õigusrikkumise toimepanemise s.o KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõkestamiseks kinni varahommikul s.o öörahu ajal ning viimane oli alkoholijoobes – kinnitab märgitut sellekohane indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kohtutoimik tl 8-9). Samuti kinnitab tunnistaja Stanislav Podjaštšuki kohtus antud ütluste usaldusväärsust valdusesse sisenemise protokollis sisalduv teave selle kohta, et tõepoolest õigusrikkumise – valju muusika kuulamise, milline häiris kolmandate isikute rahu tõkestamiseks 28.02.2021.a kella 02.58 ajal sisenes E.J-i elukohta päästeamet ning E.J-ilt võeti ära raadiomakk Philips, kinnitab märgitut vallasasja hoiule võtmise protokoll 28.02.2021.a (kohtutoimik tl 10-11) Ülekuulamisel kohtus kinnitas menetlusalune isik E.J , et ta kuulab küll raadiost muusikat, kuid teeb seda enda hinnangul selliselt, et see ei saa rikkuda teiste rahu. E.J-i selgituste kohaselt kuulab ta raadiot normaalse helitugevusega ja ta võib seda teha (kohtutoimik tl 59-60). Kohtu hinnangul ei vasta E.J-i ütlused muusika kuulamise helitugevuse osas tõele ning ei haaku teiste tõenditega, menetlusalune isik ei tunnista õigusrikkumiste toimepanemist. 10 Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et E.J-ile on mitmete kuude kestel olnud tavapärane oma naabri AA öörahu rikkumine xxx xx majas öörahu ajal raadiost valju muusika kuulamise teel. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik E.J on oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning öisel ajal raadiost muusika valjult kuulamisega häirinud korduvalt kõrvaltrepikojas, korteris nr xx elava AA öörahu. Menetlusalune isik on sellise tegevusega rikkunud avalikku korda, on läinud vastuollu ühiskonnas omaks võetud üldtunnustatud käitumistavade ja heade kommetega ning rikkunud sellega korrakaitseseaduse 56 lg 2 keeldu. Kohus leiab, et juhul kui kortermajas kuulatakse valjult muusikat ja selle käigus tekkiv müra häirib teise kortermajas viibiva isiku rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Seega on väärteoprotokollis kirjeldatud ja väärteomenetluses tuvastatud kõik faktilised asjaolud, mis täidavad KorS § 56 lg 2 ja seega ka KarS § 262 eeldusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et E.J-i käitumises sisaldub KorS § 56 lg 2 sätestatud keelu rikkumine ning E.J on mujal kui avalikus kohas käitumise üldnõuetes kehtestatud keeldu rikkudes tekitanud kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra, mis seisnes teise inimese häirimises – kuulas valjult muusikat väärteoprotokollides välja toodud kuupäevadel ja kellaaegadel enda korteris, mis kostus nii naabri korterisse, õue kui ka maja koridori.. Seetõttu on E.J-i poolt toime pandud süüteod õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona. Arvestades E.J-ile etteheidetud süütegude toimepanemise asjaolusid, korduvaid väljakutseid politseile ja politseiametnike korduvaid külastuskäike menetlusaluse isiku eluruumi ning eluruumi ukse taha, millest E.J on olnud teadlik, leiab kohus, et ta on kõik süüteo episoodid toime pannud teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist otsese tahtlusega toimepandud süütegudega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et E.J on rikkunud korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätestatud keeldu ja pannud sellega toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteod s.o avaliku korra rikkumise. Karistuse mõistmine KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku karistusandmetest. Kohtule on teada, et E.J-i on ka varasemalt karistatud KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, trahv on küll tasutud, kuid karistus ei ole olnud piisavaks mõjutamaks isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest (kohtutoimik tl 13). Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isik süü suurusest ning sellest, et tegusid on toime pandud korduvalt. E.J kohus toimepandu osas kahetsust avaldanud ei ole, vaid on pigem õigustanud oma käitumist, asunud seisukohale, et tema võibki talle sobival viisil ja 11 ajal raadiost muusikat kuulata ning ta enda hinnangul selline teguviis ei saa kellegi teise rahu rikkuda. Kohtuliku arutamise käigus E.J on avaldanud, et ta ei tööta, on pensionär (kohtutoimik tk 59). Seega on tema igakuiseks sissetulekuks pension, millest ei pruugi rahatrahvi tasumiseks jätkuda, kui arvestada isiku igakuiseid tavapäraseid kulusid nt korteri ülalpidamise kulud, võimalikud kulutused toidu ja ravimitele jne. Seega võib rahatrahv kui karistusliik osutuda menetlusalusele isikule ülejõukäivaks ja mõistetav karistus ei oleks täidetav ning märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et E.J suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis tuleks karistus määrata kas vastavalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval hetkel ei ole ühtegi karistust kergendavat või raskendavat asjaolu tuvastatud. Väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et E.J on toime pannud 6 süüteo episoodi. Seega karistuse mõistmisel peaks lähtuma toimepandud süütegude arvust ning avaliku korra rikkumise intensiivsusest. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on elumajaga, kus majaelanikud soovivad öösel magada, ennast välja puhata ning oma tavapärast elu rahulikult elada. Kohus arvestades E.J et viimase süü ei ole väga suur, võttes arvesse menetlusaluse isiku vanust, teadmist, et viimane on pensionär, samuti, et E.J-i karistatakse esimest korda arestiga, siis peab kohus võimalikuks mõista E.J-ile karistuseks aresti sanktsiooni keskmisest madalamas määras s.o 5 päeva. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 12