← Eesti

4-21-1416/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1416 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.06.
  3. a otsus K.V väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.V (ik: XXX, apellatsioonid e-post: xxx), RESOLUTSIOON Jätta K.V apellatsioonid Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-21-1416 läbi vaatamata ja tagastada need apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on VTMS § 17 lg 2 tulenevalt menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega väärteoasjas nr 4-21-1416 tunnistati K.V süüdi KarS § 262 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 5 päeva. Mõistetud arest pidi olema ära kantud täies ulatuses hiljemalt
  9. augustiks
  10. a.
  11. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebused K.V , kes nõuab apellatsioonides kokkuvõtvalt menetluse nr 4-21-1416 taastamist maakohtus ühes avaliku menetlusega, kuivõrd K.V hinnangul kohtumenetlus toimus salaja tema tagaselja ja kirjalikus menetluses, kohtuistungile teda ei kutsutud, mistõttu ei olnud temal võimalik esitada küsimusi tunnistajatele, samuti ei viidud läbi vastastamisi. K.V hinnangul on väärteoasja näol tegemist valedel põhinevate kaebuste ja tunnistustega. Tema raadio kõlarite helitugevust ei ole keegi kindlaks teinud ja raadiot ta oma korteris kuulata võib, kuid pole tõesed väited, et ta tegi seda valjusti, seega ei ole väärteotunnused täidetud. K.V kinnitusel ootab teda 5 aasta pikkune arest selle eest. Lisaks taotleb K.V, et maakohtus oleks talle asja menetlemisel tagatud ka kaitsja abi, s.o määratud riigi õigusabi korras kaitsja, kuivõrd tema 1

(3)sissetulek on vähene, aga maakohus taotluse vormi riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks talle ei võimaldanud. Lisaks lõhuti K.V kinnitusel antud menetluse raames tema ukselukud, välisuks ja sein, mille korda tegemiseks nõuab ta valede tunnistuste andjalt 700 eurot. Seetõttu palub K.V maakohtu vaidlustatava otsuse tühistamist ja kohustamist maakohut avaliku menetluse läbiviimiseks tema kaebuste alusel.
  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.09.
  2. a määrusega K.V kaebused käiguta ning andis K.V-le tähtaja kaebustes esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni
  3. septembrini
  4. a, sest apellatsioon ei vastanud VTMS § 139 nõuetele. Ringkonnakohus selgitas määruses, et kui K.V ei kõrvalda kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata.
  5. 25.09.
  6. a (ringkonnakohtus registreeritud 27.09.2021) esitas K.V kaebuse täienduse koos rohkete lisadega, milles väljendab pahameelt selle üle, et ringkonnakohus on kõiki tema vaideid käsitanud kaebustena, kuigi tegelikult oli kaebus ainult 31.08.
  7. a kaja. K.V toob ise välja ka selle, milliseid puuduseid kohustas ringkonnakohus teda kõrvaldama. Kokkuvõtvalt (taaskord äärmiselt laialivalgunud ja ebaselgest kaebuse täiendusest tulenevalt) taotleb isik vaidlustatava maakohtu määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist maakohtule menetlemiseks. K.V avaldab soovi osaleda kohtuistungil ringkonnakohtus ja samuti soovib ta kaitsja osalemist menetluses. Samuti nimetab K.V kõik isikud, kelle osalemist ta samuti ringkonnakohtu istungist soovib. K.V soovib ka õigustühiste nõudmiste tühistamist ning täiteasja tühistamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et K.V esitatud apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Nimelt K.V sai kaebuse käiguta jätmise määruse, milles anti tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise, kätte hiljemalt 21.09.
  9. a ja oli seega teadlik tema apellatsioonides esinenud puudustest VTMS § 139 mõttes. Sellele viitab ka asjaolu, et kohtu poolt antud tähtaja jooksul on isik osad ringkonnakohtu poolt välja toodud puudused ka kõrvaldanud. Nii on K.V välja toonud selle, et ta soovib osaleda kohtuistungil ja soovib ka kaitsja määramist. Ülejäänud kaebuses esinenud puudused, mis ringkonnakohus 17.09.
  10. a määruses välja tõi, on küll kajastamist leidnud K.V poolt 25.09.
  11. a ringkonnakohtule esitatud kirjatükis, kuid sellele vaatamata ei ole ta pidanud neid vajalikuks kõrvaldada, leides ise, et tema poolt on asjaolud piisavalt konkreetselt ja selgelt välja toodud, millega ringkonnakohus jätkuvalt nõustuda ei saa. K.V ei ole jätkuvalt välja toonud, millises osas ta otsust vaidlustab ning milline on tema taotluse konkreetne sisu ja põhjendus. Sellele viitab üheselt ka asjaolu, et K.V on esitanud taaskord mahuka, ebaselge ning ebakonkreetse vastuse koos rohkete lisadega, mis valdavalt isegi antud menetlusse kuidagi otseselt ei puutu, kuid ei ole ikkagi välja toonud seda, millele viitas ringkonnakohus oma määruses. Nimelt ringkonnakohus tõi 17.09.
  12. a määruses välja, et isiku väited on läbi põimunud erinevate menetluste ja nõuetega, mis konkreetselt antud väärteoasjasse üldse ei puutu, kuid kaebusest ei nähtu asjaolusid selle kohta, mida tegi maakohus ikkagi valesti ja milliseid menetlusnorme rikkus, kui arutas väärteoasja K.V osavõtuta olukorras, kus isikule oli istungi aeg eelnevalt teatavaks tehtud, kuid istungile ta ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka ilmumise võimatusest, s.t mõjuva põhjuse olemasolust ilmumata jäämiseks. K.V põhiline soov on aga kaebusest lähtuvalt asja tagasi saatmine maakohtule, et ta saaks asja arutamisest osa võtta ja esitada omapoolsed seisukohad ning ka küsimused ja vastuväited tunnistajatele. Seega kaebusest tulenevalt on käeoleval juhul keskseks asjaoluks see, kas isiku sellisel taotlusel võib olla mingit alust, kuivõrd ainult see annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja väärteoasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks, kui maakohtul ei oleks olnud seaduslikku alust asja arutamiseks isiku 2
(3)osavõtuta ja maakohus oleks seega selles osas menetlusnorme oluliselt rikkunud. Selliseid asjaolusid ei toonud aga K.V välja ei esitatud kaebustes ega ka nüüd puuduste kõrvaldamisel, kuigi ringkonnakohus neile ometi konkreetselt oma määruses viitas. K.V ei ole seega jätkuvalt esitanud selgeid ja konkreetseid põhjendusi maakohtu määrusega mittenõustumise kohta. Sellele viitab tegelikult ka asjaolu, et 25.09.
  1. a K.V poolt edastatud kiri mitte ei täpsusta taotluse sisu ja põhjendusi, vaid muudab need veelgi ebaselgemaks, sest selles taotleb K.V lisaks õigustühiste nõudmiste tühistamist ja täiendavalt ka kohtutäituri täiteasja tühistamist ning lisaks erinevate vaiete edastamist maakohtule lahendamiseks. Seega selge ja täpse sisuga taotluse asemel esitab isik veelgi laialivalguvamad nõuded, mis on osaliselt seotud hoopis täitemenetlusega, mis otseselt ja vahetult konkreetsesse väärtoeasja üldse ei puutu. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osaliselt on K.V jätnud kaebustes esinenud puudused kõrvaldamata. Seetõttu tuleb K.V apellatsioonid jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab samuti vajalikuks märkida, et selgitas oma
  2. septembri
  3. a määruses, et kui apellant ei kõrvalda kohtu poolt märgitud puudusi tähtaja jooksul, jätab kohus apellatsiooni läbi vaatamata.
  4. VTMS § 142 lg 2 p 4 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsioonis esinenud puudusi. Kuivõrd K.V ei ole (suures osas) kõrvaldanud apellatsioonis esinenud puudusi ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul, jätab ringkonnakohus K.V apellatsiooni läbi vaatamata.
  5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 4 jätab ringkonnakohus K.V apellatsioonid Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-21-1416 läbi vaatamata ja tagastab need apellandile. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.