KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-1548 Haldusasi X kaebus Transpordiameti vastu amet

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja nõue on fikseeritud Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2022 määruse punktis 9 märgiti nõude määratlemise kontekstis, et halduskohus on seotud kaebuse nõude ja alusega, et neid piire ei või ületada ning et neid on (oli) järgitud. 3

1. Kohtu hinnangul tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest käesolevaks ajaks on kaebajal võimaldatud registreeruda juhtimisõiguse saamiseks (taastamiseks) vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning need on ka sooritatud. Mis puutub kaebuse muutmisele suunatud vahepealsetesse (võimalikesse) taotlustesse, siis ei oleks need olnud kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekad ega kooskõlas HKMS § 49 lg-s 1 sätestatuga. Kaebaja ei saanud eeldada juhtimisõiguse saamist (taastamist) ning juhulibade väljastamist ilmtingimata enne 08.04.2022, sest see oleks sõltunud eksami tulemustest. Küsimus oli eksamitele lubamises ehk kõigepealt nendele registreerimise (arvestades järjekordasid) võimaldamises, millest vastustaja alguses keeldus. Juhtimisõiguse andmise kohustamise nõue, peale seda kui eksamid on sooritatud, oleks olnud etteulatuv ja tingimuslik, mis ei ole põhinõude puhul lubatav (HKMS § 46 lg 2 kohaselt peaks eelnema keeldumine) ning oleks olnud ühtlasi ka ebavajalik, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja kavatses kaebajat peale eksamite edukat sooritamist juhtimisõigusest ilma jätta. Lubade väljastamise kuupäeva ei saa aga kaebaja vastustajale nii-öelda ette kirjutada. 09.06.2022 menetlusdokumendis ei ole siiski kaebuse muutmist enam mainitud. Seega kohus eelnevalt nimetatud kaebuse muutmise või võimaliku muutmise temaatikat määruse resolutsioonis ei kajasta. See ei ole tarvilik ka seetõttu, et haldusasja menetluse lõpetamise korral on varasemalt esitatud taotlused või võimalikud taotlused sellest ühtlasi hõlmatud ning nendel ei ole enam sisulist tähendust.
2. Käesoleval juhul on oluline kas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel võiks takistada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu ehk küsimus sellest kas teatava toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamine võiks olla vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul ei saa seda vajalikuks pidada. Kaebaja on põhjendanud toimingute õigusvastasuse tuvastamise tarvidust vajadusega vältida sarnaseid olukordasid tulevikus. Taolise liikluseeskirjade rikkumise jätkamise kavatsuse või eelduse pinnalt ei ole see aktsepteeritav. Situatsioonis, kus tekib küsimus juhtimisõiguse taastamisest, on selge, et vastav vaidlus (kui see üldse aset leidis) ammendus ja rikkumine on toimunud. Õiguste kaitse vajadus peaks põhinema eeldusel, et käitumine oli õiguspärane, aga mitte vastupidiselt. Ei saa hüpoteetiliselt eeldada, et pannakse toime õigusrikkumine, mille tulemusena minetatakse juhtimisõigus ja et vastustaja ei järgi juhtimisõiguse taastamise puhul eksamitele registreerimisel asjassepuutuvate õigusaktide (regulatsioonid võivad vahepeal ka muutuda) nõudeid. 21.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul on eksamitele registreerimine toimunud kaebuse ja selle järgselt esitatud õiguskaitse taotluse lahendamise tõttu. Selles ei saa olla sisulist vaidlust. Asjaolu, et ringkonnakohus kohaldas õiguskaitset tingimuslikult, nimetatud seisukohta ei muuda. Olenemata sellest, et esialgsel pöördumisel Transpordiameti vastavasse teenindusbüroosse oleks juhtimisõiguse võimaliku taastamise hetkeni ligikaudu 10 kuud, ei muuda registreerimisest keeldumist õiguspäraseks. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest kas vastustaja ametniku esialgset keeldumist võib käsitada n-ö ametlikuna, siis olukorras, kus kaebuse menetlusse võtmise järgselt ilmnes, et vastustaja positsioon ongi selline, ei ole sellel aspektil enam sisulist tähendust. Vastustajaga ei saa nõustuda ka selles, et kaebaja soovis taastada juhtimisõiguse viivituseta ning (ilmtingimata) enne 08.04.2022. Olenemata teatud ajahetkel väljendatust või selle tõlgendusest, ei saanud kaebaja juhtimisõiguse viivitamatut taastamist eeldada, sest see oleks olenenud eksamile registreerimise järjekorrast, eksami tulemusest ja teatavatest regulatsioonidest, mida juhtimisõiguse taastamisel arvestatakse. Seega on menetluskulu vastustajalt väljamõistmise taotluse esimene eelduslik tingimus täidetud. Küll aga tuleb vastustajaga nõustuda selles, et taotletud ulatuses ei ole menetluskulu põhjendatud. 4 22.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 2430 eurot, millest 2400 eurot on õigusabikulu. Vastustaja taotletud õigusabikulu suurusega ei nõustu tuues seejuures välja mitmeid aspekte nii seonduvalt kaebuse koostamise ajakulu-, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulunud aja arvestusse lülitamise- ja ka tunnitasu suuruse põhjendatusega. Mis puutub tunnitasu suurusesse, siis on halduskohtumenetluses aktsepteeritud üsna erinevaid tunnitasu suuruseid. Pigem on oluline kulude vajalikkus ja põhjendatus. Olukorras, kus kaebaja õiguskaitse taotlus oli sisuliselt rahuldatud ja menetluse tulemus mõnes mõttes isegi ette ära otsustatud, tõusetus (koheselt) menetluse lõpetamise küsimus vastavalt

§ 152lg 1 p 4.

Kaebaja kahju hüvitamise nõudele üle minna ei soovinud ning pidas vajalikuks menetluse jätkamist tuvastamisnõudega, mida ei saa aga põhjendatuks pidada. Seega peab Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 ja 05.05.2022 määrustele vastamise ning sellele järgnevalt tekkinud õigusabikulude vajalikkusesse ning põhjendatusesse mõnevõrra kriitiliselt suhtuma, sest paljuski ei seostunud see kulu enam mitte niivõrd kaebaja konkreetse eesmärgi saavutamise ning sellega seonduvate õiguste tagamise vajadusega, vaid pigem huvipakkuvate õigusteoreetiliste küsimustga. Osaliselt põhjendatud on ka vastustaja viide (sisuliselt) kolmeleheküljelise esialgse kaebuse koostamisega seonduvale kulule. Menetluskulu küsimus jääb taolistel juhtudel alati mingil määral hinnanguliseks ja vaieldavaks, kuid arvestades haldusasja keerukust ja mahtu, peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 1615 eurot, millest 15 eurot on õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub aga tagastamisele. 23. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega kaebuselt tasutud 15 euro suurust riigilõivu vastustajalt välja ei mõisteta. See tagastatakse kaebajale käesoleva määruse jõustumise järgselt. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5