← Eesti

2-21-123936/10

Obsah (8)§ 637§ 405§ 178§ 232§ 144§ 150§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-123936 T

) § 144 mõttes. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub võtta vastu kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, tunnistada tühiseks leppetrahvid ja jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väitis, et enne territooriumile sisenemist parkimistahvel puudus.
  2. augustil 2019 oli päev pilvine ja vihmane, asfalt oli märg, aga hageja esitatud pilt parkimistahvlist on tehtud päikesepaistelisel päeval. Tegemist ei olnud fotodega, vaid väljavõtetega Google Maps rakendusest, mistõttu hageja ei suutnud tõendada sel päeval parkimistrahvi olemasolu. Kostja ei ole ühtegi trahviteadet kätte saanud, vihm ja kerge tuuleiil võivad trahviteate ära viia. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (

§ 405lg 1 redaktsioon hagi esitamise ajal).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,52 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 2 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru hagi esitamise ajal, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja täidetud on

§ 178

lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p-d 17 ja 18). 3

(4)9. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu kindlaksmääratud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ei ületa 280 eurot (

§ 178lg 2 redaktsioon alates 1.

jaanuarist 2022). Apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest võib aru saada nii, et kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmist. 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. 10.

  1. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kuigi maakohus on sissenõudmiskulu väljamõistmise alusena märkinud

§ 144(menetluskulud), ei anna see alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. 10.

  1. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolt kahe asjaolu tuvastamist – parkimistahvli olemasolu ning leppetrahvinõudest teavitamine. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode) usaldusväärsuses. Maakohus on hageja esitatud fotosid hinnanud ja võrrelnud ning esitanud järeldused ammendavalt vaidlustatavas otsuses. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
  2. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul

§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

12. Veel märgib kolleegium järgmist. Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. 13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (

§ 638lg 4).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.