← Eesti

1-15-4959/118

Obsah (5)§ 184§ 65§ 68§ 871§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-4959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2022, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.07.2022) Kriminaalasja number 1-15-4959 Täi

§ 184

lg 2 p 2järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuus vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.09.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud vangistust võrra, mõistes Aleksei Durnevile liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.2015 ja lõppeb 02.08.2022. Tartu Vangla edastas kohtule Aleksei Durnevi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 1

(3)Aleksei Durnev selgitas kohtuistungil, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. Samuti selgitas kinnipeetav, et tal on plaanis vanglast vabanedes minna Soome tööle. Isikul töötab Soomes vend ja tal oleks võimalik ka sinna tööle asuda. Ta omandas vanglas keevitaja elukutse ja Soomes plaanibki keevitajana tööd saada. Isikul on olemas ka laevapilet Helsingisse, mille ostis talle tuttav. Süüdimõistetu selgitab, et kui ta ei saa Soome tööle minna, ei saa ta majanduslikult hakkama ja Eestis jääks talle sama tutvusringkond, kes tal oli enne vanglasse sattumist. Prokurör leidis, et trikid, millega üritatakse karistusjärgsest käitumiskontrollist pääseda muutuvad üha huvitavamaks. Kui arutatakse ennetähtaegset vanglast vabanemist on isikul elukoht olemas ja kui on tegemist karistusjärgse käitumiskontrolliga, siis elukoht kaob. Seega palub prokurör määrata Aleksei Durnevi karistusjärgsele käitumiskontrollile isiku ema elukohta, Loitsu 1-12 Tallinn. Prokuröri hinnangul tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 2 aastat koos lisakohustustega. KOHTU SEISUKOHT

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Aleksei Durnev kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Aleksei Durnev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta kolmandat vanglakaristust. Varasemalt on isikut karistatud kahel korral narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikulu käitlemise, mootorsõiduki joobes juhtimise, piinamise ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt kannab Aleksei Durnev karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegusid on isik toime pannud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. Peamiseks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemide lahendamise ja majandusliku toimetuleku oskus ja impulsiivsus. Kuriteoriskide maandamiseks on Aleksei Durnev käesoleva vangistuse ajal läbinud erinevaid sotisaalprogramme ja osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Isik on suunatud vangistuses olles ka vangla majandustöödele, kuid arsti poolt tuvastatud töövõimetuse tõttu ei ole isik vanglas olles töötanud. Vangistuses olles läbis kinnipeetav keevitaja kursuse ning omandas vastava kutse. Aleksei Durnev on omandanud riigikeele A2 tasemel. 2

(3)Aleksei Durnevi käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada pigem heaks. Ta on läbinud sõltuvusrehabilitatsioonile suunatud programme ja soovib nendega ka edaspidi jätkata. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on Aleksei Durnev remissioonis uimastisõltlasega. Süüdimõistetu ise leiab, et on toimunud muutused nii tema hoiakutes kui ka suhtumises oma sõltuvusse. Kinnipeetava ütlustega muutuste kohta on kooskõlas ka asjaolu, et ligi viie aasta jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kohtuistungil selgitatust, kohtule saadetud motivatsioonikirjast ja ka vangla iseloomustusest selgub, et Aleksei Durnev on viimase karistuse kandmise ajal valmistunud selleks, et vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Ta on omandanud eriala, väidetavalt leidnud sellele vastava töö Soomes ja teinud ettevalmistusi välisriiki tööle suundumiseks. Selleks on ta esitanud kohtule laevapileti koopia. Aleksei Durnev avaldas, et soovib tasuda võlgnevused ja jätkata poja toetamist rahaliselt. Selleks on aga vajalik töö ja sissetulek. Erinevalt prokurörist on kohus arvamusel, et süüdimõistetu selline käitumine kinnitab pigem soovi muutusteks. Vanglas läbitud kuriteoriske maandavad rehabiliteerivad tegevused ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks olla hetkel piisav, et aidata Aleksei Durnevi edasiselt jätkata oma elu õiguskuulekalt. Kohtuistungil avaldas isik, et tal vabanemisjärgne kindel elukoht puudub, kuigi varasemal ennetähtaega vabastamise istungil on ta elukohana nimetanud enda ema korteri, kus ta oleks saanud ajutiselt elada. Kohtul puudub teave selle kohta, kas käesolevalt oleks Aleksei Durnevil võimalik samasse elama asuda või mitte – käesoleva asja menetluse ajaks ei ole vangla elukoha olemasolu ja selle eluruumi omaniku nõusoleku kohta andmeid kogunud. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Samas ei pea kohus elukoha olemasolu käesolevalt ka määravaks, kuna Aleksei Durnevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole vältimatult vajalik. Arvestades, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine piirab intensiivselt isiku põhiõiguste kasutamist, peab selle kohaldamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Aleksei Durnevi varasem elukäik võiks selleks küll põhjust anda, kuid tema käitumine vangistuse jooksul, eelpool kirjeldatud resotsialiseerivad tegevused, programmid ja ettevalmistused edasiseks võimalikult seaduskuulekaks eluks täiendava kontrolli rakendamist ei toeta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Durnevile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.