Obsah (13)

§ 168§ 163§ 367§ 657§ 654§ 651§ 456§ 162§ 429§ 424§ 171§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-120828 Ko

) § 168 lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja täitis hageja nõude.

1. Hageja selgitas, et hageja põhinõue oli 2000 eurot, millele lisandus hagi esitamise seisuga viivis 44,71 eurot ja hagi esitamise hetkest sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja kinnitas, et kostja tasus hagiavalduses esitatud nõude katteks 2000 eurot 27.09.
2. VÕS § 88 lg 8 järgi tuleb arvestada 27.09.2021 seisuga viivisvõlgnevuse suuruseks 46,03 eurot. Seega oli kostjal põhivõlgnevusest tasumata 46,03 eurot. Kostja viidatud

§ 168

lg 6 ei ole kohaldatav, sest hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja seejärel pöördus kohtusse. Kostja esitas pahatahtlikult maksekäsu menetluses vastuväited ja kustutas võlgnevuse alles hagimenetluses.

1. Maakohus tegi pooltele kompromissettepaneku, mille järgi oleks kostja tasunud hagejale kompromissina 215,74 eurot, sh põhinõue 46,03 eurot, viivis 44,71 eurot ja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot. 2 2-21-120828
2. Hageja ei nõustunud kohtu kompromissi ettepanekuga menetluskulude jaotuse osas. Hageja märkis, et on selles osas valmis läbirääkimisteks ja nõus osaliselt õigusabikulude hüvitamise nõudest loobuma.
3. Kostja nõustus kohtu pakutud kompromissiga. Maakohtu otsus
4. Maakohus rahuldas 18.02.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 46,03 eurot ja kuni 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 61,06 eurot ning tuleviku viivise. Menetluskuludest jättis maakohus riigilõivu 250 eurot kostja kanda ja muud kulud poolte endi kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 250 eurot ja viivise.
5. Maakohtu hinnangul ei olnud pooltel hagis toodud asjaolude üle vaidlust. Kostja tunnistas oma vastuses hageja nõuet ja selgitas, et on 27.09.2021 täitnud oma kohustuse 2000 euro ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostjal oli kohtuotsuse tegemise ajal täitmata põhikohustus 46,03 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (VÕS § 88 lg 8). Kohtuotsuse tegemise seisuga oli viivis kokku 61,06 eurot.
6. Kohus märkis, et vaatamata sellele, et kostja on kohustuse täitnud, ei ole hageja hagist osaliselt loobunud ega nõustunud ka kohtu pakutud kompromissiga. Kuna kohustus täideti osaliselt, ei saanud maakohus hagi rahuldada täies ulatuses, vaid üksnes täitmata osas, sest hageja õiguskaitse vajadus täidetud kohustuse osas on ära langenud.
7. Maakohus selgitas, et

§ 163

lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud poole kanda, kui hagi rahuldati osaliselt kohtu pakutud kompromissi ulatuses. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja tasutud riigilõiv 250 eurot ja viivis sellelt

§ 367alusel, kuna kohtumenetlus oli hagejale edukas.

Muus osas jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda, sest hageja ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Menetluskulude põhjendatuse analüüs ei olnud kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus jättis välja selgitamata hageja nõude suuruse. Hageja esitas 22.10.2021 seisukoha, milles avaldas selgelt, et kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 2000 eurot, on hageja põhinõude suuruseks 46,03 eurot, ja esitas asjakohase arvutuskäigu. Mõistlikult ei saanud kohtule jääda ebaselgeks, et hageja vähendas põhinõuet, sõltumata sellest, et hageja ei esitanud taotlust osaliseks loobumiseks hagist. Maakohus oli hiljemalt 16.11.2021 pooltele kirja saates teadlik, et hageja põhinõude suuruseks on 46,03 eurot, mitte hagiavalduses avaldatud 2000 eurot, kuid jättis sellele adekvaatselt reageerimata ning mistahes seisukohta kohus antud küsimuses enne otsuse tegemist ei võtnud.
3. Otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, milles on rõhutatud, et kohus peab enne otsuse tegemist selgitama välja poolte nõuded ning kohtuotsus ei tohi olla üllatuslik ega vastuoluline. Maakohus jättis 16.11.2021 kirjas mulje, et kohus menetleb hageja põhinõudena hageja 22.10.2021 seisukohas avaldatud nõuet, kuid sellest hoolimata tuleneb otsusest üllatuslikult, et kohus menetles jätkuvalt hagiavalduses esitatud põhinõuet tervikuna põhjusel, et hageja ei loobunud hagist osaliselt ega nõustunud ka kohtu pakutud kompromissiga. 3 2-21-120828
4. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 163

lg-t 2, mille kohaldamise eelduseks on poole poolt kompromissettepaneku tegemine. Kostja ei teinud hagejale kompromissettepanekut, ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tegi kohus. Sealjuures vastas hageja kohtu ettepanekule, et on nõus sõlmima kohtu pakutud kompromissi juhul, kui kostja nõustub osaliselt hüvitama hagejale ka advokaadikulud. 16. Kohtu kompromissettepanek on hageja hinnangul ka sisuliselt arusaamatu. Kohus tegi pooltele ettepaneku, millega kaasneks küll hageja nõude rahuldamine, kuid mistahes põhjendusteta oleks hageja pidanud loobuma advokaadikulude hüvitamise nõudest olukorras, kus kohtumenetluse tingis kostja pahatahtlik käitumine maksekäsu kiirmenetluse avaldusele sisutu vastuväite esitamisel. Kohus ei ole hageja väiteid hinnanud. Sealjuures tuleneb

§ 168

lg-test 4–6 põhimõte, et isegi, kui hageja oleks hagist juba maakohtu menetluses osaliselt loobunud, oleks kohus pidanud mõistma kostjalt välja hageja advokaadikulud, kuna kostja tasus osaliselt põhinõude alles pärast seda, kui hageja oli esitanud nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse.

1. Vaidlustatud kohtuotsus on menetluskulude jaotuse osas muu hulgas äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei ole mistahes viisil põhjendanud, et selline kulude jaotus on antud asjaolusid arvestades õiglane. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, riigilõivu kostja kanda ning mõistis riigilõiv 250 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus esitab käesolevas otsuses

§ 654lg-st 22 juhindudes resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

20. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud.

§ 456

lg 4 kolmas lause sätestab, et kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, siis maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks riigilõivu kui menetluskulu väljamõistmise osas kohtuotsus ei ole jõustunud vaatamata sellele, et hageja maakohtu otsust selles osas selgesõnaliselt vaidlustanud ei ole. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, peab maakohus pärast otsuse jõustumist uuesti menetluskulud kindlaks määrama ja välja mõistma. 4 2-21-120828 21. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. 22. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti

§ 163lg 2 järgi.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asja eripära arvestades ei olnud praeguses asjas õige jagada poolte menetluskulusid

§ 163lg 2 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud, v.a riigilõivu, poolte endi kanda, põhjendades sellist jaotust asjaoluga, et hageja ei nõustunud kohtu esitatud kompromissettepanekuga ega loobunud ka osaliselt nõudest, kuigi kostja oli hageja nõude osaliselt täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas

§ 163

lg-t 2 ebaõigesti ja selliselt põhjendades ei jõudnud maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel õiglasele lahendusele. 23. Hagimenetluse kulud kannab

§ 162lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

§ 163

lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud

§ 163

lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 24. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama ning

§ 163

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15; 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17). 25. Kohus võib

§ 163

lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral

§ 163

lgs 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust.

1. Praegusel juhul on asjaolud menetluskulude jaotuse otsustamisel erandlikud selle poolest, et kuigi maakohus rahuldas õigesti hagi osaliselt, saavutas hageja kohtus oma eesmärgi täielikult. Kostja tasus kohtumenetluse ajal pärast hagiavalduse kättesaamist enamuse võlast ja kohus rahuldas hagi marginaalses osas. See tähendab, et kostjat saab lugeda kohtuvaidluse kaotanud pooleks. Ringkonnakohus möönab, et menetluslikult oleks olnud korrektne, kui hageja oleks pärast kostja poolt võla osalist tasumist esitanud selles osas hagist loobumise taotluse või hagi osaliselt tagasi võtnud. Samas on hageja 22.10.2021 seisukohas selgelt välja toonud, millises ulatuses on võlg endiselt tasumata ja millise summa väljamõistmist kohtult palutakse. Seega on hageja sisuliselt esitanud kohtule tahteavalduse nõude vähendamiseks 2000 euro võrra.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja tasus menetluse ajal enamuse nõudest ja kompromissi ettepanek ei sisaldanud hageja õigusabikulude hüvitamist, keeldus hageja põhjendatult kohtu pakutud kompromissist ega venitanud sellega pahatahtlikult menetlust, mis andnuks aluse kaaluda menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Seejuures ei välistanud hageja kompromissi sõlmimist täielikult, vaid märkis vastuses kohtule, et ettepanek on ebaõiglane üksnes menetluskulude jaotuse osas. 5 2-21-120828
3. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõude vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud hagejale menetluslikku olukorda selgitama ja paluma täpsustada, kas sellises olukorras hageja soovib hagist osaliselt loobuda (

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtta (

§ 424

mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (Riigikohtu 23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). Kohtul oleks tulnud võtta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist. Maakohus seda ei teinud. 29. Vaatamata sellele, et hageja ei esitanud kohtule selget taotlust, on asjaolude pinnalt selge, et sisuliselt oli tegemist hagist osalise loobumise või tagasivõtmise olukorraga. Sõnaselge taotlus hagist osaliseks loobumiseks või hagi osaliselt tagasi võtmiseks võis jääda esitamata kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu.

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Nimetatud sätete kohaldamisel on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga oma eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13). 30. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kokkuvõttes sai hageja nõue rahuldatud 100%, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud analoogia korras kohaldada

§ 168lgd 4 ja 5 ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

31. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb

§ 171lg 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta kostja kanda.

32. Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus.

§ 177

lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6