) § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 näeb ette, et hagimenetluses võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 6 sätestab erisusena, et hagita menetluses võivad menetlusosalised sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 4 kohaselt püüab kohus juurdepääsutee määramise asjas suunata asjaosalisi kokkulepet sõlmima. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid juurdepääsutee asjas kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab avaldaja, AS-i A&P Mets, ja puudutatud isiku, R. K. , vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Tulenevalt
lg-st 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
§-ile 6185 näeb aga juurdepääsutee määramise asjades erisusena, ette, et asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
lg 1 kohaselt võib hagimenetluses esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse.
lg 3 näeb erisusena ette, et hagita menetluses võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse vaid isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 sätestab, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjas võib esitada määruse peale määruskaebuse avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Antud juhul kinnitab kohus avaldaja ja puudutatud isiku, R. K. , vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab sel alusel asja menetluse. Kohus ei lahenda asja sisuliselt ega rahulda ega jäta rahuldamata avaldust juurdepääsu määramiseks ning kompromissi kinnitamine ei kitsenda 4 teiste menetlusosaliste õigusi. Seega on kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale õigus esitada määruskaebus üksnes avaldajal ja R. K. . Tulenevalt
lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on avaldaja ja R. K. kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada.
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja, AS-i A&P Mets, ja puudutatud isik, R. K. , on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise korral jäävad kummagi menetluskulud tema enda kanda ning kui keegi R. K. ettepanekul kaasatud puudutatud isikutest esitab taotluse menetluskulude hüvitamiseks, siis selle menetlusosalise menetluskulud kannab R. K. . Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt kompromissiga kokkulepitule. Kohtule ei ole teada, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud tsiviilasja menetlusega seoses menetluskulusid, mille hüvitamist oleks neil õigus nõuda. Seega ei määra kohus kindlaks R. K. poolt hüvitatavate menetluskulude suurust, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool avalduselt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud avalduses esitatud nõuetelt riigilõivu kokku 100 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on avaldaja sõlminud puudutatud isikuga kompromissi, siis on
lg 2 p 1 alusel põhjendatud avaldajale pool riigilõivust, s.o 50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.