Obsah (10)

§ 442§ 405§ 444§ 637§ 230§ 231§ 459§ 173§ 164§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1491 Tsiviilasi V K hagi S K

§ 442lg 10).

Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lgle 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. V Kil (edaspidi hageja või isa) ja V Kil (edaspidi kostjate seaduslik esindaja või ema) on kaks ühist last S K ja S K (edaspidi vastavalt kostja I ja kostja II või laps).
2. Tsiviilasjas nr 2-21-102471 oli hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 2021 aastal 292 eurot kummalegi lapsele, mida laste isa on seni korrapäraselt tasunud (sh ka jaanuaris 2022).
3. 01.01.2022 on jõustunud uus Perekonnaseaduse (PKS) redaktsioon, mille kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, s.o enam ei ole elatise suurus seotud Eesti miinimumpalgaga, mis oli aluseks tsiviilasjas 2-21-102471 väljamõistetud elatise määramisel.
4. 05.01.2022 hageja on teinud kostjate seaduslikule esindajale kohtuvälise ettepaneku viia tasutavat elatise määra vastavusse uue seadusega (Lisa 2, 05.01.2022 kiri kostjate seaduslikule esindajale; Lisa 3, kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise ettepanek). Kostjate seaduslikule esindajale oli põhjalikult selgitatud pöördumise alus, toodud välja arvutuskäik ning tehtud konkreetne ettepanek elatise suuruse muutmiseks vastavalt 01.01.2022 jõustunud uuele Perekonnaseadusele.
5. Kostjate seaduslik esindaja vastas ettepanekule 26.01.2022 kirjaga, millega teatas, et ei soovi sõlmida kohtuvälist kokkulepet tingimustel, mille kohaselt lapsed saavad seaduses sätestatud elatise miinimummäära (Lisa 4, 26.01.2022.a kostjate vastus hageja kohtuvälisele kokkuleppe ettepanekule).
6. Hageja ei saa nõustuda kostjate seadusliku esindaja seisukohaga lapse kulude osas, mille tõttu pöördub hageja kohtu poole käesoleva hagiga elatise muutmise nõudes. Hageja väike 2 sissetulek ei võimalda hagejal maksta igakuiselt iga kostja eest elatist summast 292,00 eurot.
7. Hageja palub muuta kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-21-102471 selliselt, et alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 kuulub tasumisele elatis summas 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
8. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule. Kostjate vastus
9. S K (15 aastane) ja S K (8 aastane) on kostjate seadusliku esindaja ja hageja ühised lapsed. Kostjad, nende ema ja hagejaks olev isa elasid koos ühise perena kuni 31.01.2022 ja alates 01.02.2021 elavad kostjad oma ema juures.
10. Kostjate leibkonda kuulub alates 01.02.2021 kokku 3 inimest, need on kostjad 1 ja 2 ja nende seaduslik esindaja (laste ema). Lähtudes PKS § 99 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes ning võetakse arvesse õigustatud isikute kõiki eluvajadusi, s.h nende võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega kulutusi, esitavad hagejad alljärgnevas ülevaate tehtavatest igakuistest ligikaudsetest kulutustest.
11. 29.04.2021 Harju Maakohus kinnitas S Ki ja S Ki ning V Ki vahel tsiviilasjas nr 2-21102471 sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub V K lapse ülalpidamiseks igakuise elatisena 292,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
12. Kohus võib suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
13. Kostjate igapäevaste kulude kokkuvõtte (dtl 402): KULU S S Eluase 210,20 210,20 Toit 250,00 200,00 Telefon, internet, televiisor 27,79 19,32 Tervis 20,00 20,00 Hügieen 20,00 20,00 Koolikohustus 60,00 60,00 Riided ja jalanõud 100,00 80,00 3 Huviring 107,00 59,00 Vaba aeg 75,00 45,00 Majapidamistarbed, kodukeemia 10,00 10,00 Kodutehnika 10,00 10,00 KOKKU 889,99 733,32 1/2 kulust 444,99 366,66
14. Laste seaduslik esindaja märgib, et laste alaline elukoht on laste ema juures ning laste ema ostab peamiselt lastele riideid, tasub nende kommunaalkulud, huviringide arveid jms, see tähendab, et saab suuremal määral lapse kulusid kandev vanem lapsele elatist nõuda PKS § 102 lg 3 alusel. Kostjad märgivad, et seadusandluse muudatusega ei tähenda see, et laste isa peab koheselt lapsi ülal pidama väiksemas summas, kui nende vajadusteks igakuiselt tegelikult vaja läheb.
15. Kui kohus on lapsele varem elatise välja mõistnud, siis tuleb vaadata uuesti kõiki selle juhtumi asjaolusid, et kindlaks teha, milline elatise summa uue õigusliku regulatsiooni valguses oleks konkreetsel juhul põhjendatud ja vastaks just selle lapse vajadustele.
16. Kostjad on valmis sõlmima kompromissi, et hageja tasub lapse ülalpidamiseks igakuise elatisena 292 eurot kui lapse täisealiseks saamiseni.
17. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et hageja varjab kohtu eest oma tegelikku sissetulekut. Lisaks tööle (xxx) töötab hageja alates 28.06.2021 ka xxx. Lisaks hageja saab tulu oma korteri asukohaga xxx üürimisest 300,00 eurot kuus (üür) ja lisaks kommunaal kulud (vt 01.04.2022 lisa 6). Hageja saab ka xxx toetust. Kohtu põhjendused
18. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist
3. a kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ teeb 292 eurot.
4. Vaidlus puudub, et kostjad on hageja lapsed. Tsiviilasjas nr 2-21-102471 kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt tasub V K lapse ülalpidamiseks igakuise elatisena 292,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5. Hagiavalduse kohaselt palub laste isa elatist vähendada 213,44 euroni kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
6. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.
7. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). 23. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

§ 459

lgt 1 arvestades on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (Riigikohtu

1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2017, § 459, lk 1231).
3. Kohus nõustub kostjatega, et üksnes uue perekonnaseaduse redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Elatise vähendamise alused on sätestatud PKS §-s
5. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-21-102471 29.04.2021 kohtulahendi (s.o kompromissi) tegemisel. 5
6. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17 p 11).
7. Tsiviilasjas nr 2-21-102471 (dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist) esitatud hagiavalduse kohaselt olid S Ki igakuised kulud 740 eurot järgnevad: eluasemekulud 110 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 95 eurot, raamatud ja meelelahutused 30 eurot, huviringid, keelekursus ja treeningud 300 eurot, kulutused hügieenile 20 eurot. S Ki igakuised kulud oli 585 eurot järgnevad: eluasemekulud 110 eurot, kulutused toidule 130 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, huviringid, lasteaed, eelkool 185 eurot ja kulutused hügieenile 20 eurot.
8. Edasi nähtub e-toimikust, et 07.04.2021 tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida tsiviilasjas kompromiss tingimusel, et kostja tasub laste ülalpidamiseks igakuise elatisena 292 eurot lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
9. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
10. jaanuari
11. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
12. aprilli
13. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
14. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist.
15. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et kostjate ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
16. Praeguses asjas ei ole kostjate ülalpidamiskulud vähenenud. Võrreldes varasemaga käib S K nüüd koolis, kuid see ei anna alust vähendada elatist lapse suhtes.
17. Kohus tutvudes kostjate esitatud kulunimekirjaga ja 22.02.2022 kostjate vastusele lisatud tõenditega, leiab, et laste kulud vastavad ka praegu ilmselgelt elatise määrale 292 eurot lapse kohta. Kostjate leibkonda kuulub alates 01.02.2021 kokku 3 inimest, need on kostjad 1 ja 2 ja nende seaduslik esindaja (laste ema). Rahvastikuregistri väljavõtte järgi elavad aadressil xxx kostja I, kostja II, samuti kostjate ema (dtl 411 rahvastikuregistri väljavõte). Seega tuleb kulud jagada leibkonnas elava 3 inimese vahel. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostjate leibkonda kuulub 5 inimest, seega on hageja arvutused 5 inimese leibkonnaga ebaõiged. 6
18. Kostjad on põhjendanud ja esitanud enda kulusid kinnitavad tõendid (dtl 49-67, 70-138): City24.ee kinnisvaraportaali väljavõtted tõendavad kasutuseelise väärtust; xxx arved tõendavad kommunaalkulusid; xxx arved tõendavad elektrikulusid; xxx arved tõendavad koduse interneti ja kaabeltelevisiooni kulusid; xxx arved tõendavad mobiilitelefonikulusid; xxx arved tõendavad xxx, xxx tõendab xxx, S osaleb xxx keele kursustel, mida tõendavad xxx keele kool xxx esitatud arved. S käib jalgpalli trennis ja osaleb arvutiõpetuses. xxx tõendab S jalgpalli trennikulu ning arvutiõpetuse kulu tõendab xxx arve nr xxx 23.12.
19. Võrreldes varasema kohtulahendiga, milles pooled leppisid kokku toidukulud 150 eurot kuus, siis ei ole põhjendatud vähendada toidukulusid 130-le eurole, arvestades toidukaupade hindade üldist tõusu. Laste igakuised vajadused ei ole vanemate kooselu hetkest muutunud, arvestades, et tänapäeval toidu ja eluasemekulu hinnad on märgatavalt tõusnud ja tõusu tendents jätkub (lapsed ei käinud täiendavates huviringides ega kandnud kallimaid kaubamärgiriideid). Esitatud tõendite põhjal võib järeldada ja arvestades kuludega, mida ei ole vaja tõendada (toit, tervishoid, haridus, riided/jalanõud) on kohtu hinnangul laste ülalpidamiskulud vähemalt 292 eurot kuus.
20. Järgnevalt hindab kohus, kas on alust vähendada elatist kostjate suhtes.
21. Hagiavalduses tugines hageja õigusliku olukorra muutumisele ja et tema varaline seisund on muutunud.
22. Hageja palub muuta kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-21-102471 selliselt, et alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 kuulub tasumisele elatis summas 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
23. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.
24. Alates
25. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
26. aasta
27. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
28. aasta
29. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
30. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
31. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
32. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
33. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 7 lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
34. Kohus leiab, et ainuüksi õigusliku olukorra muutmisega ei ole põhjendatud vähendada kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust, kuna kohus tuvastas, et kostjate vajalikud ülalpidamiskulud on vähemalt 292 eurot kuus.
35. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
36. Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13).
37. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
38. Kuivõrd kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama nagu ka kuni
39. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s 2, siis saab kohtu hinnangul lähtuda ka varasemast kohtupraktikast. PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (Riigikohtu
40. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
41. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ei ole kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et alates
42. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohus tuvastas, et kostjate tegelikud vajadused vastavad vähemalt 292 eurole kuus, mistõttu ei ole põhjendatud elatise vähendamine PKS § 101 alusel arvutatud summas.
43. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt. nt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-118-12, p.13). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks 8 piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt. ka nt Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-119-07, p.13, mai 2011 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-33-11, p.19).
44. Riigikohus rõhutab, et selleks, et muuta kohtu poolt juba varem määratud elatise suurust, on vaja alust. Ainuüksi elatise alammäära seadusandluse muudatus ei ole aluseks elatise väljamaksete suuruse vähendamiseks.
45. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et pärast kompromissi kokkuleppe sõlmimist 29.04.2021 on hageja sissetulek vähenenud.
46. 22.03.2022.a saatis kohus pooltele kirja, millega pakkus pooltele sõlmida kompromissi. Kompromissi mittesõlmimise korral kohustas kohus pooli esitada täiendavaid tõendeid. Muuhulgas kohustas kohus hagejat esitama enda kõikide sissetulekute (palgatõend, riiklikud toetused jne) ja andmed enda varalise olukorra kohta (kinnisvara, sõiduautod, äriühingud, aktsiad, paadid jne) ning esitama seisukoht kostja esitatud laste ülalpidamiskulude nimekirjale hiljemalt 07.04.2022.a.
47. Hageja märgib oma 29.03.2022 vastuses punktis 2.15, et / … Hageja sissetulekuks on ainult töötasu, mida ta saab töötades bussijuhi ametikohal xxx-is. Hageja neto sissetulek on keskmiselt 1130 eurot kuus. (dtl 386, pangakonto väljavõte) …/. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu, et hageja eksitab kohut, kui märgib ainult ühe sissetuleku ehk xxx.
48. Kohus tuvastas, et hagejal on tegevusluba taksos töötamiseks alates 28.06.2021 (dtl 418 tegevusluba). Sellest võib järeldada, et hageja töötab ka taksojuhina, kus ta saab täiendavat sissetulekut. Eluliselt on ebausutav, et hageja saades tegevusluba juunis 2021, kasutab seda ainult kaks päeva aprillis
49. Kostjad on esitanud tõendina dokumendi (ekraanitõmmis fotost), et märtsis töötas hageja ka taksos (dtl 419).
50. aasta talvel tehtud fotodel hageja autost (dtl 475-478) on näha, et sõidukile xxx registrimärgiga xxx on kleebitud takso sümboolika. Sellelt fotolt saab järeldada, et hageja töötas ka talvel taksos. Samuti juhivad kostjad kohtu tähelepanu asjaolule, et kui kliendid tasuvad taksoteenuse eest pangaterminali kaudu, siis kantakse need rahalised vahendid taksojuhi kontole kord nädalas, igal esmaspäeval. Mis ei vasta hageja väidetele, et aprilli kuu eest kanti raha tema kontole ainult maikuus. Märtsis haigestus hageja koroonaviirusesse ja jäi haiguslehele, kuid hageja koroonaviirusega töötas taksos (dtl 479-480 Terviseametisse pöördumine). Sellest järeldub, et taksos töötamine on tulus, arvestades, et hageja on ühel töökohal haiguslehel (xxx) ja selle asemel, et ennast ravida, hageja töötas teisel töökohal taksos.
51. Kohus tuvastas, et lisaks saab hageja üüritulu. Kohtule esitatud üürileping (dtl 426) tõendab, et 15.05.2020 andis hageja üürile oma korteri asukohaga xxx hinnaga 300,00 euro kuus (üür) ja lisaks kommunaal kulud. Enda ülalpidamiseks saab hageja ka töövõimetuse toetust, mis on ligikaudu 200,00 eurot kuus. Hageja ei ela aadressil (xxx), mille ta kohtule märkis. Hageja elab praegu koos elukaaslasega aadressil xxx.
52. Eeltoodust järeldub, et hageja eksitab kohut tahtlikult, varjates oma tegelikku sissetulekut, et vältida vastutust ja mitte maksta lastele elatist sellises summas, millest nad tegelikult tarbivad. 9
53. Hageja märgib oma 29.03.2022 vastuses punktis 2.15, et hagejal on järgmine kinnisvara: 1) ½ korteriomandist aadressil xxx; 2) 1-toaline korteriomand aadressil xxx (hageja elukoht); 3) Sõiduauto xxx, xxx, 2015; 4) xx, xxx,
55. Siinkohal kostjad pööravad kohtu tähelepanu, et nende vanematel (ehk hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel) on kohtus hagiavaldus ühisvara jagamise nõudes (ts. asjas nr. 222-2529). Algatajaks ühisvara jagamisel kohtus on hageja. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole näidanud kohtule kogu oma vara, kuid ühisvara jagamise protsessis on hageja maininud kogu oma abielus omandatud vara. Hageja omab järgmist vara: 1) 1-toaline korteriomand aadressil xxx (hageja ainuomandis). 2) Kinnistu asukohaga xxx (registriosa number xxx) ½ osa. 3) Korteriomand asukohaga xxx (registriosa number xxx) ½ osa. 4) Kinnistu asukohaga xxx (registriosa number xxx) ½ osa. 5) Korteriomand asukohaga xxx (kinnistu nr xxx) ¼ osa. 6) Sõiduk xxx (registreerimismärgiga xxx) ½ osa. 7) Mootorratas xxx (registreerimismärk xxx) ½ osa. 8) Haagis xxx (registreerimismärk xxx) ½ osa. 9) Mopeed xxx (registreerimismärk xxx) ½ osa. 10) Sõiduauto xxx, 2015 (hageja ainuomandis).
56. Eeltoodust võib taas järeldada, et hageja on esitanud kohtule puudulikke andmeid oma vara kohta varjates vara tegelikku suurust.
57. Hageja märgib oma vastuses, et /… Hagejal on sõiduauto xxx (registrimärk xxx, aasta 2019), panga omandis liisingulepingu alusel (Leping xxx) …/. Arvestades, et hagejal on juba sõiduk xxx xxx, 2015 ja see, et hageja ostis endale veel ühe auto (xxx), annab kinnitust tema jõukast elust.
58. Hageja märgib oma vastuses, et / … hageja sissetulek teeb üliraskeks ja võimatuks tasuda elatist endises ulatuses 2 x 292 eurot kuus, mis teeks hageja igakuiseid kulud kokku 1257 eurot …/. Kohus tuvastas vastavalt Transpordiameti väljavõttele, et antud auto (xxx) osteti 30.08.2021 (vt. 01.04.2022 lisa 7). Sellest järeldub, et hageja arvestas auto ostmise ajal, mil ta maksis lapsele elatist 292 eurot lapse kohta, oma sissetulekute ja väljaminekutega. Ostes endale teist autot arvutas hageja välja oma kulutuste tegemise võimalused, sh elatise tasumise laste vajaduste kohaselt 2 x 292 eurot.
59. Hageja märgib oma vastuses, et / … Hageja igakuised kohustused on järgmised: xxx-is xxx, mille maksed on 243,85 eurot kuus (Leping xxx). Eluasemekulud aadressil xxx asuva 1-toalise korteri eest keskmiselt summas 160 eurot kuus (kommunaalmaksed, energia, internet kokku) …/Kohus tuvastas, 10 et hageja ei kanna xxx asuva korteri kommunaalkulusid, kuna ta annab seda korterit üürile ja saab kasumit selle korteri välja üürimisest. Ka V K tasub kodulaenu 280 eurot kuus, mida kinnitab xxx pangakonto väljavõte (dtl 236).
60. Kohtu hinnangul hageja sissetulek võrreldes
61. aastaga ei ole sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on ise kinnitanud, et 2021 aastal tasus ta 292 eurot kummalegi lapsele, mida on seni korrapäraselt tasunud, sh ka jaanuaris 2022 a.
62. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
63. Kohus leiab, et ilmselt peab hagejal siiski olema piisavalt suur sissetulek, kuivõrd ta on korrapäraselt tasunud elatist. Laste isa varjab oma tegelikku sissetulekut ja on esitanud ebaõigeid andmeid oma varade kohta. Kohus tuvastas, et lisaks bussijuhi palgale 1130 eurot kuus, teenib hageja sissetulekut ka taksojuhina. Lisaks saab hageja üüritulu 300 eurot kuus. Hagejale kuulub mitu kinnisvara ja väärtuslikku vallasvara. Hageja ei ole välja toonud, et tema majanduslik seis oleks võrreldes 2021 aastaga oluliselt muutunud.
64. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka kostjate igakuised vajadused ja kulutused ei ole vähenenud võrreldes 2021 aastaga. Arvestades kostjate 23.02.2021 esitatud dokumendis välja toodud kostjate igakuiste kuludega vastavalt Sl suuruses 740 eurot ja Sl 585 eurot on kulud olnud ajas kasvavad ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole täidetud. Kostjad on esitanud igakuiste kulude tõendamiseks ka arveid ning maksekorraldusi. Hageja on osaliselt kulude suurusele vastuväiteid esitanud, kuid ei ole põhjendanud, miks hageja leiab, et kulu peaks hageja esitatud suuruses olema.
65. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Hageja ei ole välja toonud, et tema majanduslik seis oleks võrreldes 2021 aastaga oluliselt muutunud.
66. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga (s.o 2021), oleks käesoleval ajal asjaolud oluliselt muutunud. Seega leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 11
67. 14.06.2022 esitasid kostjad taotluse tõendite kogumiseks. Kohus on toimikus sisalduvate tõendite põhjal jõudnud seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 66.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 67.

§ 164

lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 12