(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 7) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 2 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt
lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 6.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised (dtl 5): eluasemekulud toit transpordikulud sidekulud tervishoiukulud hügieenitarvete kulud (juuksur üle kuu 10 eurot, tavahügieenivahendid) kulud seoses lasteaiaga (lasteaiatasu ja 10 eurot lasteaiaürituste tasu) riided ja jalanõud muud vältimatud püsikulud (üksikud suuremad kulud, nt turvatool sõidukisse 10 eurot; majapidamisvahendid, kodumasinad 20 eurot, arendavad mänguasjad 20 eurot, vaba aeg 25 eurot, sõprade sünnipäevadel käimisega kaasnevad kulud 40 eurot, hageja sünnipäevapidu 150 eurot) kokku 70 150 30 0 10 20 90 50 127,50 547,50
lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.
lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine
lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse 3 kasvatamises (p 13.1). Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanemal (p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele
Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse jagamiseks 4 vanemate vahel teisiti kui võrdselt. Lapsevanemad peavad osalema võrdselt mh lasteaiaga seotud kulude kandmises, st kummalegi vanemale langeva kohustuse ulatus on 45 eurot (90:2). Kohus asub seisukohale, et alates 2021.a. septembrist kuni 2022.a. märtsini osales kostja hageja ülalpidamiskulude kandmises seoses lasteaiaga, tehes rahalisi makseid vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Ülejäänud osas andis kostja hagejale nimetatud perioodil ülalpidamist vahetult. Kostja ei ole andnud piisavalt ülalpidamist alates 2022.a. aprillist, kuna lasteaiakulu jäi alates sellest ajast üksnes hageja ema kanda. 14. Hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud elatise välja mõistmist perioodi hagi esitamisest 13.07.2021 kuni 31.03.2021 eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.04.2022 summas 45 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 15.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 04.07.2021 – 12.07.2021 eest ühekordses summas 58 eurot. Kohtu hinnangul on tagasiulatuv nõue põhjendamatu, kuna hagejal oli mh nimetatud perioodil vahelduv elukoht ning kostja andis ülalpidamist vahetult. Pooled ei vaidle, et mh juulis 2021 maksis lasteaia eest kostja. Kostja ei ole seega viidatud perioodil ülalpidamiskohustust rikkunud ning nõue vastava perioodi eest elatise välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 16. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja ema kontole selgitusega „S Si elatis“ iga kuu 10. kuupäevaks. 17. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.