KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7410 (20231701986) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Go

§ 121lg 2 p 3 järgi Harju Maakohtu 28.

jaanuari 2022.a otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Alar Neiland Süüdistatav Nikita Agejev, isikukood: 38304050333, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, elukoht: XXX, töökoht: X Teised apellatsioonimenetluse pooled abiprokurör Janno Reinkort RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari 2022.a otsus Nikita Agejevi süüteoasjas jätta muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1
4. Nikita Agejev oli antud kohtu alla süüdistatavana selles, et tema lõi 01.05.2019.a kella 05:42 ajal Tallinnas XXX asuva bensiinijaama X juures käega temale taksoteenust osutanud C näo piirkonda, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ning samuti selles, et tema, 04.09.2020 kella 02.00 paiku Tallinnas XXX asuva söögikoha X juures pakkus Q-le müügiks alkohoolset jooki. Peale pakkumisega nõustumist, Q võttis joogi ostmiseks aadressilt Nõmme tee 23A, Tallinn asuvast (Maxima kauplus) sularahaautomaadist välja sularaha summas 10 eurot. Ostu-müügi tehingu käigus tekkis kella 02:17 ajal N. Agejevi ja Q vahel sõnelus, mille tulemusel N. Agejev lõi ühe korra parema käe rusikaga Q vasakule poole suu piirkonda ning tõmbas teda juustest, mille tulemusena Q kukkus ja murdis vasaku käe neljanda sõrme sõrmeluu. Sellise tahtliku tegevusega kahjustas N. Agejev Q tervist ja põhjustas füüsilist valu. Oma tegevusega pani N. Agejev toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohus tunnistas 28. jaanuari 2022.a otsusega üldmenetluses Nikita Agejevi

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.01.2022.a. Menetluskuludena mõisteti N. Agejevilt välja riigituludesse sundraha 981 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 1418.40 eurot (kohtueelses menetluses 97.20 eurot ja kohtumenetluses 1321.20 eurot). Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2399.40 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus rahuldas kannatanu Q tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõistis N. Agejevilt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju 300 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arvelduskontole. Kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldas kohus osaliselt ja mõistis N. Agejevilt Q kasuks välja 155 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arvelduskontole. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 3. Kohtuistungil maakohtus N. Agejev ennast C löömises süüdi ei tunnistamud, leides, et tegemist oli üksnes tõukamisega. Kohus asus seisukohale, et hinnatud tõenditest tulenevalt ei saa süüdistatava käeliigutust kannatanu suunas nimetada tõukamiseks, sest videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli jõulise, intensiivse ja valu tekitava löögiga kannatanu näopiirkonda, mis põhjustas kannatanu pea pööramise ja tagasi astumise. Kohtu hinnangul täitis süüdistatava tegu

§ 121objektiivse koosseisu ja oli toime pandud kaudse tahtlusega.

N. Agejev eitas kohtuistungil ka Q löömist, juustest tirimist ja kannatanu kukkumist. Kohus asus seisukohale, et süüdistatav pani Q suhtes toime kõik talle inkrimineeritud vägivallateod. Kohtul ei tekkinud kahtlust selles, et selliste tegevuste tagajärjel tundub valu tundmine reaalne ka keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale. Kohus leidis, et süüdistatav pani vägivallateod kannatanu suhtes toime kavatsetult, sest löömine rusikaga ja juustest tirimine on eesmärgipärased tegevused. Tervisekahjustuste tekitamise suhtes tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et N. Agejev pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt ja tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 3 järgi.

N. Agejevi süü suuruse hindamisel arvestas kohus asjaolu, et süüteod pani N. Agejev toime korduvalt. Arvestades ründe intensiivsust ja kannatanutele löömisega põhjustatud tagajärgi, hindas kohus süü keskmiseks. Kohus pidas võimalikuks mõista karistus veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, tuleb karistuseks mõista vangistus, mille kandmiselt on isikut ja tema käitumist arvestades võimalik tingimuslikult vabastada. 2 Kohus pidas põhjendatuks rahuldada kannatanu Q tsiviilhagi varalise kahju nõude osas osaliselt ja mittevaralise kahju nõude osas täielikult. Kohus pidas põhjendatuks määrata väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja apellatsioon 4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja A. Neiland, vaidlustades otsuse osaliselt, s.o N. Agejevi süüdimõistmises Q kuriteoepisoodis. Kaitsja hinnangul kohaldas kohus otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust. Kaitsja palub süüdistatav

§ 121lg 2 p 3 järgi õigeks mõista ja teha uus otsus, tunnistades N.

Agejevi süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra, jättes mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata või alternatiivselt süüdimõistmisel

§ 121lg 2 p 3 järgi kergendada mõistetud karistust.

Kaitsja seisukohad maakohtu otsuse muutmiseks on alljärgnevad. 4.

1. Tunnistaja Y ütlusi, mille kohaselt kannatanu sai rusikaga näkku ja lööja oli isik, kes pakkus alkoholi, ei saa lugeda kohtukõlbulikuks, kuna kannatanu on vahetu tõendiallikana üle kuulatud. Kohtu seisukoht, et politseiametnik ei pöörduks „alusetu süüdistusega“ tundmatu isiku suhtes politsei poole, ei ole kaitsja hinnangul asjakohane. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei saa siduda näiliku rahulikkusega. 4.
2. Süüdistatav pöördus ise koheselt politsei poole seoses „agressiivsete naistega“, samas fikseeriti auto kahjustused alles hommikul. 4.
3. Järeldus, et süüdistatav tahtis kannatanu raha hõivata ei seondu süüdistusega ja on ilmselt oletuslik. 4.
4. Tuvastanud kannatanu ütlustest, et saadud löögi järel hakkas verd tulema, ei arvestanud kohus, et ka kannatanu ütluste kohaselt esines eelnevalt ka rüselus ja kannatanu kukkus, mis pigem tõendab ka kannatanu poolt füüsilise jõu kasutamist süüdistatava suhtes. 4.
5. Arvamus, et süüdistatava ütlused tema auto jalaga löömises ei ole usaldusväärsed, on põhistamata. 4.
6. Tunnistaja W kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kannatanu ülekuulamise ajal joobes ja keeldus joobe tuvastamisest, tunnistaja Y ei olnud võimalik üle kuulata, kuna ta oli joobes ja magas. 4.
7. Süüdistataval puudus eesmärk Q-le tervisekahjustuse tekitamiseks, rüseluse tekkimist ei osanud süüdistatav võimalikuks pidada. Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, kus süüdistatav oli kaine ja käitus adekvaatselt. Kannatanul puudus vajadus pärast tekkinud hinnavaidlust süüdistatavaga jätkuvaks suhtlemiseks. 4.
8. Kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks puudub alus.
9. Tallinna Ringkonnakohus määras
10. märtsi 2022.a määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
11. märtsini 2022.a. Määratud tähtajaks esitas ringkonnakohtule enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Vastus apellatsioonile
12. Prokuröri hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist vaid sõna-sõna vastu olukorraga ja lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et kannatanu ütlused haakuvad ka teiste kriminaalasjas hinnantud tõenditega, eelkõige tunnistaja Y ütlustega, samuti sularahaautomaadi fotosalvestiste ja turvakaamerate videosalvestiste vaatlusprotokollidega. Kohus tuvastas õigesti vastuolud süüdistatava ütlustes, seejures valetamist Häirekeskusele tehtud kõnes, mida süüdistatav ka tunnistas. Kohtus uuritud tõendite kohaselt tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi just vahetult enne kannatanu jõuga ristmikule toimetamist. N. Agejevi süü Q episoodis on tõendamist leidnud ning talle süüks arvatavad teod õigesti kvalifitseeritud. Kohtuotsusega mõistetud karistus vastab N. Agejevi süüteo raskusele. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 3
13. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja neile vastuseks esitatud prokuröri kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.
14. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust N. Agejevi õigeksmõistmiseks temale

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses Q kehalise väärkohtlemise episoodis 4.09.2020.a. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates N. Agejevi süüküsimuses erinevalt kaitsjast vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.

1. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohast, kohtukolleegiumi hinnangul kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses põhjendanud, miks ta N. Agejevi temale esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele kohus on vaidlustatud otsuses ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 31-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist enda otsuses vajalikuks. Kaitsja apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
2. Erinevalt kaitsja seisukohast on maakohus N. Agejevile süüks arvatud Q suhtes toime pandud tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise episoodi süüdimõistvas otsuses põhjalikult kirjeldanud ja selgitanud välja kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuistungil hinnatud tõenditele tuginedes on kohus kummutanud kaitsja tõstatatud kaitseversioonid sellest, et süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanut rusikaga näkku ei löönud ja hoopis kannatanu ähvardas ja ründas füüsiliselt süüdistatavat. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga selles, et maakohus on N. Agejevi tunnistanud süüdi kuriteos, mida süüdistatav toime pannud ei ole. Maakohtu otsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav otsuses põhistuste puudumisega. Maakohus on enda seisukohti süüdistatava süü küsimuses Q tervise kahjustamises ja kehalises väärkohtlemises põhjendanud ning süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult kannatanu ütluste põhjal, vaid hinnatud kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Kaitsja apellatsioonis taaskord esitatud versioon toimunust ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi N. Agejevi poolt Q kehalisest väärkohtlemisest, millega kahjustati kannatanu tervist.
3. Kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt on kohus otsuse lugejale arusaadavalt selgitanud, millistele tõenditele tuginedes on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et N. Agejev lõi 4.09.2020.a. kella 02:17 ajal tekkinud sõnavahetuse käigus ühel korral rusikaga Qile vasakule poole suu piirkonda ning tõmbas teda juustest, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ja murdis vasaku käe neljanda 4 sõrme sõrmeluu. Kannatanule tekitatud näovigastused ja isiku riietel verekahtlase määrdumise jälg on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis sündmuskohta teenindanud politseipatrulli poolt vahetult kell 03:42 peale süüdistatva poolt kannatanule näkku löömist (tõendid, tl 38-45) ja nende tekkemehhanismi tõendavad lisaks kannatanu ütlustele veel tunnistaja Y ütlused. Kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust toimunud sündmuse asjaoludest ja kannatanule süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustustest kinnitab lisaks veel kannatanu 4.09.2020.a patsiendikaart (tõendid, tl 84), mille kohaselt diagnoositi kannatanul huule ja suuõõne lahtine haav ja vasaku käe
4. sõrme dist lüli murd, mille raviks tuleb kanda sõrmeortoosi vähemalt kolm nädalat.
5. Asjakohatu on kaitsja seisukoht, et kohus jättis arvestamata kannatanu poolt füüsilise jõu kasutamise süüdistatava suhtes, kuivõrd kannatanu ütlustest nähtuvalt tekkis tal süüdistatavaga rüselus, süüdistava löögi tagajärjel hakkas tal huulest verd tulema ja löögi tagajärjel kukkus ta maha. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kinnita kaitsja sellekohast seisukohta ükski kohtus hinnatud tõend. Vaidlus puudub selles, et süüdistatava ja Q vahel tekkis verbaalne konflikt süüdistatava poolt müüdava alkoholi kõrge hinna üle. Samas nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollist ja kohtus uuritud Maxima kaupluse turvakaamera videosalvestiselt (tõendid, tl 54-62) süüdistatava ja kannatanu toimingud sularahaautomaadi ees ja trepil, kus kannatanu on rahulik, ei karju ega ähvarda kuidagi süüdistatavat, vaid just süüdistatav käitub rahulolematult, sirutades korduvalt kannatanu suunas kätt ning kell 02:17:45 hoiab süüdistatav paremat kätt kannatanu kaela piirkonnas ja liikudes edasi Nõmme tee suunas, teeb N. Agejev kell 02:18 Tedre tn ja Nõmme tee ristmikul kannatanu suhtes tõukamise liigutuse, misjärel jookseb kannatanu mööda Tedre tänavat ristmikule liikuvale sinist värvi sõidukile järele. Swedbank vastusest päringule lisatud fotod (tõendid, tl 70-75) tõendavad tõsikindlalt, et sularahaautomaadist 10 eurot välja võtmise ajal on kannatanu huul terve ja seljas oleval valgel džempril verekahtlane määrdumine puudub. Seega kinnitavad asitõendite vaatlusprotokollides kajastatud turvakaamerate salvestised vahetult enne konflikti süüdistatavaga kannatanul mistahes vigastuste puudumist. Kohtus uuritud asitõendi vaatlusprotokollist (tõendid, tl 46-50) ja videosalvestiselt nähtuv kinnitab kannatanu ütlusi tema löömisest süüdistatava poolt kohe peale seda, kui ta oli sularahaautomaadist raha välja võtnud ja asus alkoholi hinda alla kauplema. Kohus leidis kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et süüdistatava ütlused selles, et trepist alla minnes istus ta autosse ning blokeeris uksed, misjärel kannatanu tagus jalaga ja rusikaga vastu autot, tekitades sellele kahjustusi, peale mida tuli autost välja, kannatanu istus autosse juhi kohale, kust ta tiris kannatanu autost jõuga välja, ei ole eluliselt usutavad. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et tulenevalt turvakaamera salvestiselt nähtuva lühikese ajavahemiku, so 32 sekundi jooksul, ei ole võimalik neid toiminguid füüsiliselt läbi viia ja füüsiline kontakt kannatanuga toimus juba varem ehk ajal kui süüdistatav hoidis parema käega kinni kannatanu kaela piirkonnast ja tegi kell 02:18 Tedre tn ja Nõmme tee ristmikul kannatanu suhtes tõukamise liigutuse. Lisaks tõendab kannatanule süüdistatava löögist tekitatud vigastusi ka asitõendi vaatlusprotokollis (tõendid, tl 46-51) kajastatu, mille kohaselt tuleb kannatanu kell 02.20 Nõmme tee poolt ja korrastab juukseid ning istub Y juurde tagasi, kell 2:20:46 osundab kannatanu käega oma näole ja sõrmega ülemisele huulele ning kell 2:21:53 üritab telefoniga oma nägu vaadata. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et kannatanu saabumisel oli tal seljas olnud dšemper verine ja kannatanut oli löönud süüdistatav. Tunnistaja Y ütlused on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel ja nende usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.
6. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused, et tema Q ei löönud on ebausaldusväärsed. Eluliselt ei saa olla usutav, et üksnes kannatanu õlast tõukamisega on võimalik tekitada kannatanule tervisekahjustusi, huule lahtise haava ja sõrmeluu murru. 5 14.

§ 121

koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kaitsja seisukohaga selles, et süüdistataval puudus eesmärk Qle tervisekahjustuse tekitamiseks ning et rüseluse tekkimist ei osanud süüdistatav võimalikuks pidada, mistõttu puuduvad N. Agejevi käitumises mõlemad

§-s 121 sätestatud koosseisutunnused ja ta tuleb esitatud süüdituses õigeks mõista, nõustuda ei saa. Maakohus on juba otsuses juhtinud kaitsja tähelepanu sellele, et süüdistatavale etteheidetava vägivallateoga põhjustatud tagajärg hõlmab mõlemat

§ 121lg 1 sätestatud koosseisualternatiivi.

Tulenevalt kannatanu ütlustest, et süüdistatava löögist hakkas tal huulest koheselt verd jooksma, juustest tiris süüdistatava teda nii tugevasti, et juuksed tulid peast välja ja ka näpp paistetas üles, ei saa olla kahtlust selles, et selliste tegevuste tagajärjel tundub valu tundmine reaalne ka keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega, et N. Agejev pani kehalise väärkohtlemise Q suhtes toime kavatsetult ja erinevalt kaitsja seisukohast, tuleb N. Agejev tunnistada süüdi

§ 121

lg 2 p 3, mitte

§ 121lg 1 järgi.

15. Puutuvalt N. Agejevile karistuse mõistmist märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtupraktika ohaselt peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-99-06 p 15.1 ja nr 3-1-1-113-12 p 9.1). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhistus karistuse mõistmise osas

§ 56

sätetele ega hälbi Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-77-11 p-s 11 ja nr 3-1-1-52-13 p-s 19 märgitud põhimõtetest süüdlase süü suurusele vastava karistusmäära arvestamisel. Kaitsja apellatsioonis esitatud alternatiivsest taotlusest N. Agejevile mõistetud karistuse kergendamiseks võib välja lugeda seda, et kaitsja siiski möönab süüdistatava käitumises

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu esinemist ja tulenevalt maakohtu hinnangust N. Agejevi keskmisest suuremale teosüüle, palub N. Agejevile

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdimõistmisel kergendada mõistetud karistust.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. N. Agejevile karistusena mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus, arvestades tema varasemat karistatust ja asjaolu, et tema süü suurust ilmestab peaasjalikult vägivallategude tegude korduvus ja küünilisus, vastab kohtukolleegiumi hinnangul süü suurusele ja on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd N. Agejevile etteheidetavast teost on möödunud juba 1,5 aastat ja uusi kuritegusid ei ole süüdistatav toime pannud, pidas kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes

§ 73

alusel vangistusest tingimuslikku vabastamist, määrates katseajaks 2 aastat 2 kuud, milline on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega karistuse individualiseerimise võimaliku viisiga (RKKK nr 3-1-1-18-11 p. 8.2) ja karistusest tingimisi vabastamisel määratava pikkusega. Mõistetud karistuse vähendamiseks ei näe kohtukolleegium alust. Mõistetud karistus peaks aitama ohjeldada süüdistatava agressiivsust teiste isikute suhtes.

1. Kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks seaduslik alus puudub. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Q tervisekahjustus on põhjuslikus seoses N. Agejevi tegevusega ja sellest tulenevalt peab süüdistatav hüvitama kannatanule tervisekahjustusest tekkinud varalise kahju. Et kannatanu ei esitanud hagiavalduse juurde ravimitele, sidemetele jm tervisekahjustusega seonduvatele kulutustele neid kinnitavaid tõendeid, rahuldas kohus põhjendatult kannatanu varalise kahju nõude 25 euro võrra väiksemas ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist ning tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule 6 mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kuigi kannatanu huule ja suuõõne lahtise haava ning sõrmeluu murru puhul haiglaravi ei vajanud, tundis ta süüdistatava löögi tagajärjel ja juustest tirimisel valu, samuti tekitas valu sõrmeluu murd. Arvestades kannatanu tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi on kannatanu mittevaralise kahju nõue 300 eurot mõistlik ja põhjendatud.
2. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud ringkonnakohus ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
3. jaanuari 2020.a otsuse N. Agejevi süüteoasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7