KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-22-3746 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Narva Kohtuasi V P hagi B M vastu üür

) § 420 lg 1 järgi võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632lg 1 alusel 1

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt riigilõiv.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 9.01.2022 sõlmitud suuline üürileping. Üürilepingu eesmärk oli kostjale aadressil XXX, asuva hageja korteriomandi üürimine. Leping on sõlmitud tähtajalisena kolmeks ööpäevaks, so 9.01.‒12.01.
2. Kostja esitas tellimuse korteriomandi üürimiseks telefonivestluses. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris. Sellega loeb hageja suulise lepingu sõlmituks. Hageja andis kostjale korteriomandi valduse üle 9.01.
3. Kostja andis hagejale korteri valduse tagasi 12.01.
4. Korteri valduse ülevõtmisel avastas hageja, et kostja on rikkunud korteriomandis olevat hageja vara, nimelt on kostja valduse ajal tekkinud WC-poti kaanele kahjustused, mida ei saa eemaldada, ning elutoas olev diivan on määrdunud. Hageja teavitas kostjat tekkinud kahjust ning kostja nõustus tekitatud kahjud korvama. Hageja edastas maakohtule fotod kostja tekitatud kahjudest. Hageja selgitas välja kostja tekitatud kahju suuruse ning esitas kostjale 12.01.2022 arve korteriomandi üüri ja tekitatud kahju eest kokku summas 400 eurot. Arvel on märgitud maksetähtajaks 14.01.
5. Seega on hageja enda lepingulised kohustused täitnud, kuid kostja on kahju jätnud hüvitamata.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 400 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 5,17 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.03.2022 iga maksetähtaega ületanud päeva eest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista riigilõiv 140 eurot ning õigusabikulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

4. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

§ 326lg 1 alusel postkasti panekuga 23. mail 2022. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 7. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 271 § 94, § 113 alusel. 9. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 10. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas 140 euro ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
2. Kooskõlas

§ 175

lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 250 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu (100 eurot), kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 390 eurot, s.h riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 250 eurot. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 3