← Eesti

1-21-7479/36

Obsah (8)§ 61§ 7§ 342§ 63§ 45§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7479 (21270000240) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

§ 61sisu ja mõte kohaselt.

Kohus on jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendatud, miks Ü. Zubovi ütlused on eluliselt ebausaldusväärsed. 7.

  1. Süüdistatava riided ei määrdunud kannatanu verega üksnes seetõttu, et kannatanu veri imendus tema jalas olnud dressipükstesse ja puudus vahetu kontakt kannatanu ja süüdistatava kehade vahel. Kannatanu oli tema noaga löömise hetkel voodis pikali, süüdistatav seisis löökide sooritamise hetkel voodi kõrval. 7.
  2. Süüdistatav lõi X noaga vahetult enne seda, kui kannatanu Häirekeskusesse helistas, sel ajal viibisid majas ainult süüdistatav ja kannatanu. Kaitseversioon, et X löödi noaga ajal, kui Ü. Zubov käis poest suitsu ostmas, on paljasõnaline, tõendamata ja vastuolus hinnatud tõendikogumiga. Maakohus jättis põhjendatult süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 3

(7)8. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kohtuasja materjalidega, apellatsioonides esitatud väidetega ning prokuratuuri kirjaliku seisukohaga, asub seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus vastab

§-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele ja hinnatud tõendikogumist tulenevalt ei esine süüdistuses kirjeldatud sündmuse osas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Olukord, kus apellant ei nõustu kohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud kohtu järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millele kaitsja apellatsioonis osundab ning mis tema hinnangul tõid omakorda kaasa Ü. Zubovi põhjendamatu süüdimõistmise, kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses ei esine. Süüdistatav pole enda apellatsioonis ühelegi

§-s 338 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alusele osundanud. Kohtukolleegium leiab, et alused kohtuotsuse tühistamiseks ja Ü. Zubovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks mõistmiseks apellatsioonides esitatud motiividel, puuduvad.

  1. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-10712 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 märgituga kõiki hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja nende kogumis hindamise tulemusena asunud otsuses põhjendatult seisukohale, et Ü. Zubov olles alkoholijoobes, lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas tahtlikult voodil pikali olevat X noaga kolm korda vasaku reie tagaküljele, tekitades kannatanule torke-lõikehaavad vasaku reie piirkonda koos vasaku reiekakspealihase ning arteri ja veeni vigastusega, mille tulemusel tekkis kannatanul verekaotusšokk. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks kui ka Ü. Zubovi käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik Ü. Zubovi süüküsimuses on otsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta Ü. Zubovi esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab.
  2. Et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires, ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub. Nõustudes vaidlustatud otsuses esitatud maakohtu põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 11. Kohtulikul uurimisel hinnatud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et Ü. Zubovi poolt X-le eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamine on tõendamata. 4

(7)

§ 63

lg 1 kohaselt on tõendiks nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistaja ütlused ning ekspertiisiakt. Ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0141 (kohtuköide, tl 35-39) esitatud arvamusest nähtuvalt võis X talle vasaku reie piirkonda torke-lõikehaavade tekitamise ajal olla kõhuli või lamada paremal küljel, mis riimub kannatanu ütlustega, et löömise ajal oli ta voodis pikali. Süüdistatava ütlused selles, et X istus pärast vigastuste saamist diivanil, on vastuolus sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga (kohtuköide, tl 14-17), millest nähtub, et kannatanu lamas kušetil paremal küljel, jalas verest läbi imbunud dressipüksid ning veri on imbunud kannatanu all olevatesse voodiriietesse, voodiriided rohke verega määrdunud. Kohus leidis põhjendatult, et kui kannatanu oleks talle peale vigastuste tekitamist olnud istuvas asendis, nagu süüdistatav väidab, pidanuks kannatanule tekitatud vigastusi ja nendest põhjustatud massiivsest verejooksu arvestades leiduma rohkelt kannatanu verd ka mujal kušetil. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli kannatanu politsei sündmuskohale saabudes voodis teki all ja ütles talle, et teda pussitas süüdistatav. Seega on leidnud eelnimetatuga tõendamist, et kannatanu lamas vigastuste tekitamise ajal kušetil ega muutnud oma kehaasendit kuni politsei saabumiseni.

  1. Vaidlus puudub selles, et eelnevalt tarvitasid süüdistatav ja kannatanu koos alkoholi, misjärel läks süüdistatav Q poodi suitsu ostma, kannatanu aga oma tuppa ja heitis magama, ärgates noaga löömise peale. Asjaolu, et kannatanu ei ole kohtueelsel uurimisel ega kohtus antud ütlustest nähtuvalt kinnitanud, et ta talle noavigastusi tekitanud isikut ära ei tundnud, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega dekriminaliseeri Ü. Zubovile etteheidetavat tegu. Kaitsja hüpoteetilist kaitseversiooni, mille kohaselt pidanuks kannatanu juhul kui teda oleks noaga rünnanud Ü. Zubov, viimase ka ära tundma või et ajal kui süüdistatav enda ütluste kohaselt viibis kuni kella 20:00 poe juures ja alevis, võis kannatanu tuppa tungida ja kannatanule kehavigastusi tekitada mõni teine isik, ei kinnita ükski kohtuistungil hinnatud tõend. Nii nähtub Häirekeskusele vahetult kannatanu poolt pärast enda noaga löömist tehtud kõne salvestisest (kohtuköide, tl 32-33), et teda lõi noaga Ü. Zubov kõrvalkorterist nr 2 ja kohtuistungil antud selgitusest, et keegi teine ei saanud see olla, sest maja uks on õhtuti võõraste jaoks suletud. On eluliselt usutav, et kannatanu, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, jäänud seejärel joobnuna magama, ei taju enda noaga löömise peale üles ärgates ümbritsevat ja tekkinud olukorda kuigi adekvaatselt ega suuda seetõttu detailselt enda ründajat ka ära tunda. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et kõnes Häirekeskusele rääkis kannatanu seda, mida ta ärgates vahetult tajus ja nägi, et teda lõi noaga Ü. Zubov. Asjaolu, et politsei sündmuskohale saabudes oli maja uks lukustatud ja majas viibisid ainult süüdistatav ja kannatanu, kinnitavad tunnistaja W ütlused. Vastuse küsimusele, miks kannatanu eelnevalt antud ütlustes on rääkinud, et ta ainult arvas, et noaga lõi teda Ü. Zubov, annavad vastuse kannatanu kohtuistungil antud ütlused, et ütlusi muutma mõjutas teda Ü. Zubov, kes talle vanglast tehtud telefonikõnes palus võtta süü enda peale ja rääkida, et ta valetas.
  2. Maakohus on otsuses põhistanud kannatanu ütluste usaldusväärsust ning süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Järeldused tõendi, s.o kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohus on analüüsinud ja hinnanud ristküsitluse tulemina saadud ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlused on järjepidevad, kas ütlustes on lahknevusi tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused on ennast õigustavad ega ole kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega, mistõttu tuleb need kohtuotsuse aluseks olevast tõendikogumist välja jätta. Kaitsja seisukohaga süüdistatava ütluste usaldusväärsusest, nende eluliselt usutavusest ja nendega otsuse tegemisel arvestamisest, kohtukolleegium ei nõustu. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid apellantide versiooni, et Ü. Zubov ei ole kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud ja igasugune 5

(7)füüsiline kontakt tal kannatanuga puudus, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
  1. Ekspertiisaktist nähtuvalt jõudis meditsiinibrigaad sündmuskohale kell 21:11, brigaadi saabudes oli kannatanu teadvuseta. Tunnistaja W ütlustest nähtub, politsei sündmuskohale jõudes oli X veel kontaktne ja vastas küsimustele. Seega tekkis kannatanu teadvushäire ja kujunes välja verekaotusšokk torke-lõikevigastuste tekitamise tagajärjel kümnete minutite jooksul, nagu on eksperdi arvamuses võimalikuks peetud. Eelviidatu lükkab taaskord ümber süüdistatava ütlused, et kella 20:00 paiku oli kannatanu diivanil istuvas asendis ja kannatanu veri sattus tema kätele seetõttu, et ta istus kannatanu kõrvale. Nõustudes maakohtu poolt tuvastatuga, et Ü. Zubov lõi X noaga vahetult enne seda, kui kannatanu Häirekeskusesse helistas, s.o vahetult enne kella 20:34, ei saa jätta tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-8-10 märgitut, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms ja sageli on erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Et Pärnu Maakohtu
  2. aprilli 2018 otsusega mõisteti Ü. Zubov süüdi ühise joomingu käigus kahele kannatanule noaga reie piirkonda löömise eest, sarnaneb Ü. Zubovile arutatavas asjas etteheidetav kuritegu „käekirjalt“ ühele ja samale isikule. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et maakohus tuvastas õigesti Ü. Zubov süü X tervist kahjustava süüteo tahtlikus toimepanemises süüdistuses märgitud ajal ja kohas.
  3. Maakohtu poolt Ü. Zubovile mõistetud karistust ei ole apellandid otsesõnu vaidlustanud. Kaitsja on üksnes märkinud, et tuvastatav ei ole selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks Ü. Zubovi süüditunnistamisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on Ü. Zubovile karistust mõistes esitanud otsuses selgelt ja arusaadavalt ning kohtupraktikaga kooskõlas olevalt põhjendused, miks peab kohus põhjendatuks mõista Ü. Zubovile karistuseks reaalse vangistuse 4 aastat 6 kuud. Kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Kaitsja on taotlenud apellatsioonis ka süüdistatavale kohaldatud tõkendi tühistamist ja Ü. Zubovi viivitamatult vahi alt vabastamist. Et kohtukolleegium jätab maakohtu süüdimõistva otsuse Ü. Zubovi suhtes muutmata, tuleb kaitsja taotlus süüdistatava viivitamatult vahi alt vabastamiseks jätta rahuldamata.
  4. Kaitsja L. Viil esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasutaotlusest nähtuvalt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi kokku 180 minutit, s.h kulus kaitsjal kohtuotsuse analüüsile ja nõustamisele 60 minutit ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit, tasuga vastavalt 54 eurot ja 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluse kulud on seega kokku 194,40 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud, vajalikus ulatuses ning kuulub rahuldamisele. Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb seega välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 194,40 (sh käibemaks 32,40) eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu 194,40 eurot jätta Ü. Zubovi enda kanda. 6

(7)17. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 24.

jaanuari 2022.a otsuse Ü. Zubovi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.