Obsah (10)

§ 168§ 477§ 429§ 150§ 172§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuasja menetlev kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2022 a., Tallinn Tsiviilasja number 2-22-

§ 168lg 5 alusel palub avaldaja jätta menetluskulud asjast puudutatud isiku kanda.

Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxx selgitusega: xxx, tsiviilasi 2-22-

2. Kohus edastas avaldaja taotluse puudutatud isikule, kes esitas 15.06.2022 kohtule vastuse. Puudutatud isik märgib, et tema kodus juhtus avarii seoses radiaatoritega. Ta pöördus järgmine päev kindlustusfirmasse, kus juhtum fikseeriti. Ta ootas teadet avaldajalt ning sai neilt nõude summas 1986 eurot. Avaldaja saatis selle teate kindlustusele, kust talle teatati, et ta ei pea ise enam midagi tegema ning raha läheb arvele kolme päeva jookisul. 31.05.2022 kandis kindlustus talle arvele 1796 eurot. Koheselt 01.06.2022 kandis puudutatud isik 1986 eurot Lietuvos Draudimasele. Rohkem ta ei ole midagi võlgu.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. 5.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 6. Kohus on seisukohal, et kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. Kohus leiab, et avaldaja taotlus avaldusest loobumiseks tuleb vastu võtta ning menetlus

§ 429lg 1 alusel lõpetada.

7. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 2 tagastab kohus hageja taotlusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot, seega tagastab kohus avaldajale sellest pool ehk 25 eurot avaldaja poolt välja toodud arvelduskontole. 8.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 2 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

1. Avaldaja esitas käesoleva avalduse kohtule 03.05.2022, puudutatud isik on avaldajale tema nõude rahuldanud 01.06.
2. Seega kuna puudutatud isik on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 4 alusel puudutatud isiku kanda.

10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 360 eurot ning riigilõiv 50 eurot. Avaldajal on kulunud nõude asjaolude ja materjaliga tutvumisele, tõendite kogumisele, 03.05.2022 avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 3 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu.
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuli käesoleva avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Kuna avaldaja saab loobumise tõttu pool riigilõivust tagasi, siis kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele riigilõiv summas 25 eurot. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-11514 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Kohus on avaldaja lepingulise esindaja kulu osas seisukohal, et see on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kuivõrd avaldus ei ole õiguslikult keerukas ning sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja esindaja tavapärane tegevus, siis on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (sh 2 tundi arvestusega 120 eurot tunnis).
2. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 265 eurot (240 + 25). Vastavalt avaldaja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 3