KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1905 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlu

) § 4 sätestab õiguse saada riiklikku pensioni: 1) Eestis alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

§ 31

lg 1 alusel riikliku pensioni taotlemiseks esitab taotleja SKA-le pensioniavalduse. X on sündinud 20.06.1948 ja tal tekkis õigus vanaduspensionile 20.12.2008 (

§ 7lg 2).

Pensioniavalduse esitas kaebaja SKA-le 17.02.2017 ja 22.02.

1. Kaebaja kohta on rahvastikuregistris elukoha andmed kuni 11.02.2006 ja alates 17.02.
2. Enne
3. a ei esitanud kaebaja pensioniavaldust. Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32lg 2).

Varasemast tähtajast määratakse pension, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates.

ei näe ette vanaduspensioni tagasiulatuvat määramist kui avaldus on esitatud hiljem kui

§-s 32.

§ 28

lg 2 punkt 7 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühele vanematest väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

§ 28

lg 2 p 12 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühele vanematest kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Laste kasvatamise eest pensioniõigusliku staaži saamiseks tuleb isikul esitada avaldus. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus nr 59) § 11 lg 1 p 1 alusel väikelapse eest hoolitsemise aega tõendavaks dokumendiks on lapse sündi tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Määruse nr 59 § 15 lg 1 p 1 alusel on lapse kuni 8-aastaseks kasvatamise tõendavaks dokumendiks lapse sündi tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Määruse nr 59 § 15 lg 1 p 6 alusel lapse kasvatamise eest pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks peab vanem esitama omakäelise kinnituse, millega tõendab, et on kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat. Kaebaja taotles 17.02.2017 pensioniavaldusega lapse (sündinud 1978) kasvatamise eest 2 aastat pensionistaaži. Lisaks esitas teise vanema nõusoleku laste sündinud 1978 ja 1973 staaži arvestamiseks. 17.02.2017 esitatud avaldusega ei taotlenud kaebaja lapse (sündinud 1978) hoolitsemise eest pensionistaaži kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Rahvastikuregistris puudub kaebajal ja lapse isal seos lapsega (sündinud 1973), lapse eest pensionistaaži arvestamiseks oli vajalik esitada lapse sünnitunnistus, mida kaebaja ei teinud ja lapse (sündinud 1973) eest pensionistaaži ei arvestatud. 2

§ 25

lg 1 p 3).

-st ei tulene pensioni tagasiulatuv ümber arvutamine kui dokumente ei esitata õigeaegselt. Kaebajal on pensioniõiguslikku staaži tõendatud 32 aastat 9 kuud ja 26 päeva (

§ 27lg 1 p 1).

Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal Eestis omandatud pensionikindlustusstaaži 8 aastat, 2 kuud ja 27 päeva ehk 8,241 aastat. Pensionikindlustusstaaž võetakse aluseks pensionile õiguse tekkimise tuvastamisel. Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Pensioni suuruse arvutamisel on aluseks kindlustusosa ehk kindlustusosakute summa.

§ 12

lg 1 kohaselt liidetakse pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal kindlustusosakute summa 5,629. Pensioni suuruse arvutamine on sätestatud

§ 11

lg-s 1, mille kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega.

§ 29

lg 2 kohaselt ümardatakse pensioni suuruse arvutamisel vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastateks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata. Seega on kaebaja pensioniõiguslikku staaži ümardatult 33 aastat ja kindlustusosakute summa 5,629. Kaebaja pensioni suuruseks on 215,5148 (baasosa) + 33 (pensioniõiguslik staaž) x 7,104 + 5,629 (kindlustusosa) x 7,104 = 489,9352 eurot + 14,12 pensionilisa laste eest (2 last) = 504,1452 ümardatult 504,14 eurot. Kaebaja indekseeritud vanaduspensioni suurus 01.04.2021 on 535,29 eurot (

§ 26). 5.

X esitas 17.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 30.06.2021 otsuse nr 3005787-1 tühistamise ning SKA asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja leiab, et SKA 30.06.2021 otsus nr 3005787-1 on õigusvastane. Vastustaja on põhjendamatult jätnud kaebaja taotlused pensioni ümberarvutamiseks perioodil veebruar 2017detsember 2020 ning pensioni tagantjärgi maksmiseks perioodi eest 2009-2017, rahuldamata.
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 13.
3. Kaebaja 17.02.2017 esitatud pensioniavalduses taotleti üksnes ühe lapse (sündinud 1978) kasvatamise eest kahe aasta arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Lisaks esitas kaebaja teise vanema nõusoleku kahe lapse (sündinud 1978 ja 1973) kasvatamise eest nelja aasta arvamiseks kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, millel on SKA töötaja märge, et kaebajale on põhjendatud ning ta on teadlik, et 1973 aastal sündinud lapse kasvatamise eest ei arvata kahte aastat tema pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei taotlenud kaebaja 17.02.2017 avalduses lapse (sündinud 1978) eest hoolitsemise aja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni arvamist tema pensioniõigusliku staaži hulka. Rahvastikuregistris puudus kaebajal ja lapse isal seos
4. a sündinud lapsega, mistõttu lapse eest kahe aasta kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamiseks oli vaja esitada lapse sünnitunnistus, mida kaebaja ei teinud, kuigi talle seda selgitati. 13.
5. Kaebaja esitas 04.12.2020 avalduse taotlusega lisada pensioniõigusliku staaži hulka kahe lapse hooldamise aeg kuni laste 3-aastaseks saamiseni ja
6. a sündinud lapse kasvatamise eest täiendavad kaks aastat. Kaebaja esitas
7. a sündinud lapse sünnitunnistuse 12.01.
8. Kaebaja pension arvutati SKA 12.01.2021 otsusega nr 1 ümber avalduse esitamise päevast, s.o 04.12.
9. Kaebaja pension oleks tulnud ümber arvutada alates 01.01.2021 (vt

§ 25lg 3

§ 32

lg-ga 2 määrati kaebajale vanaduspension 22.02.2017 otsusega nr 10771 alates avalduse esitamise päevast 17.02.

1. 13.
2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal Eestis omandatud pensionikindlustusstaaži 8 aastat 2 kuud ja 27 päeva ehk 8,241 aastat. Alates 01.01.2021 kaebaja töötanud ei ole. Seega koosneb kaebaja pension kolmest osast: baasosast, staažiosast ja kindlustusosast (

§ 11). Baasosa ja staažiosa arvutamist kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kindlustusosa suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on 31.12.2020 seisuga kaebaja kindlustusosakute summa 5,629 (

§ 12lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tagantjärgi pensioni maksmisest perioodi 2009-2017 eest ning tagasiulatuvalt pensioni ümberarvutamisest seoses staažiga laste kasvatamise ja hooldamise eest.
3. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
4. Kohus nõustub SKA 30.06.2021 otsuses nr 3005787-1 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

ei jäta vastustajale kaalumist osas, kas maksata taotlejale vanaduspensioni tagantjärgi või millisest kuupäevast pension ümber arvutada. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et pension määratakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32

lg 2) ning varasemast tähtajast määratakse vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates (

§ 32lg 2 p 1).

Vaidlus puudub osas, et kaebajal tekkis õigus vanaduspensionile 20.12.2008 (

7 lg 2). Samuti puudub vaidlus osas, et kaebaja esitas avalduse pensioni saamiseks 17.02.2017 ja 22.02.2017 (dtl-d 43-47). Järelikult ei olnud täidetud ka

§ 32lg 2 p-s 1 sätestatud erandi eeldused.

Seetõttu on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebajale 30.06.2021 otsusega tagantjärgi pensioni maksmisest perioodi 2009-2017 eest. 12. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et puudus alus alates 17.02.2017 arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka kahe lapse (sündinud 1978 ja 1978) hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning lapse (sündinud 1973) kasvatamise eest täiendavad kaks aastat. Kehtiv õigus ei anna vastustajale diskretsiooni otsustada, millisest kuupäevast arvates pension ümber arvutada, vaid seadusandja on kehtestanud väga selge sellekohase regulatsiooni

s. Kohus nõustub SKA 30.06.2021 otsuses nr 3005787-1 toodud põhjendustega (dtl-d 9-10) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlus puudub osas, et 17.02.2017 pensioniavalduses ei olnud taotletud lapse (sündinud 1978) hoolitsemise eest kuni lapse 3aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staaži hulka arvamist (dtl 47). Samuti puudub vaidlus, et 17.02.2017 pensioniavalduses ei olnud taotletud lapse (sündinud 1973) hooldamise ega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staaži hulka arvamist (dtl 47). Ühtlasi nähtub asja materjalist, et kaebajale selgitati 17.02.2017 avalduse menetlemisel, miks ei lähe 1973. a sündinud lapse aastad arvesse (dtl 43). Asjaolule, et lapse (sündinud 1973) sünnitunnistust kaebaja koos 17.02.2017 avaldusega vastustajale ei esitanud, kaebaja vastu vaielnud ei ole ning 4

§ 25

lg 1 p-st 3 puudus õiguslik alus arvutada pension ümber laste staaži osas alates 17.02.

1. Kuivõrd kaebaja esitas nõuetekohase avalduse koos vastava dokumendiga (sünnitunnistus) alles 04.12.2020, siis ei saanud vastustaja arvutada pensionit ümber varasemast kuupäevast.
2. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 30.06.2021 otsus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
4. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5