Obsah (10)

§ 223§ 236§ 127§ 50§ 226§ 33§ 207§ 2§ 169§ 73

4-22-1005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a Tallinn Väärteoasja number 4-22-1005 (2302,22,000782) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 223lg 1 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Erki Aavik, ik: 36110150248, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Erki Aaviku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 09.03.2022 otsusele nr 2302,22,000782 Erki Aaviku karistamises

§ 223lg 1 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 223

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 09.03.2022 otsus nr 2302,22,000782 Erki Aaviku karistamises

§ 223lg 1 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 223

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. 3.

§ 223

lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. 4.

§ 236

lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 1 5. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Asitõend: sündmuskohalt kaasa võetud registreerimismärk nr XXXXXX, sõiduki detailid ja tükid, mis asuvad asitõendite hoidlas Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 22ATH16261), mis pärinevad Xle kuuluvalt ja Erki Aaviku kasutuses olnud sõidukilt Mazda 3 registreerimismärgiga XXXXXX, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad, kuivõrd sõiduki valdaja Erki Aavik neid tagasi ei soovinud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.06.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 18.07.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.07.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 09.03.2022 otsusega nr 2302,22,000782 karistati Erki Aavikut selles, et tema juhtis 30.11.2021 kella 00:44 ajal Kalaranna tänaval, SuurPatarei tänav 18/1 juures, Tallinna linnas, Harju maakonnas mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee- ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja ohutussaarele ja vastu liiklusmärki. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju X'le ja AS Signaal'le. Varaline kahju fikseeritud fototabelis. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 3 p 2, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime

§ 223

lg 1,

§ 226lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Sama otsusega karistati Erki Aavikut selles, et tema juhtis 16.01.2022 kella 14:07 ajal Lilleoru tee 4 juures, Laiakülas, Viimsi vald, Harju maakond, sooritades manöövrit paremale ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Subaru reg.märgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX AS'le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 33

lg 2 p 8, § 46 lg 3, § 73 lg 2 § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime

§ 223

lg 1,

§ 207lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Kuna

§ 207lg 1 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 223lg 1 järgi.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 09.03.2022 otsusega karistati mind kahe väärteo eest. Osalesin kahel korral, so 30.11.2021 ja 16.01.2022 liiklusõnnetuses Tallinna linnas. Tagantjärgi tarkusena olen mulle esitatud süüdistustega nõus ning minu ainus palve kohtule on muuta (kergendada) määratud karistusi. 2 Ma olen igapäevane autojuht juba aastast 1980 ning olen enda arvates lugupidav kõigi teiste liikluses osalejate suhtes. Minu ainsad liiklusrikkumised on varem olnud vaid kiiruseületamised. Viimati sain

1. aastal karistuseks 60 eurot selle eest, et kiirus oli vähem kui 20 km/h üle lubatu. Mitte kunagi ei ole olnud alkoholiga seotud rikkumisi, kunagi pole ma juhtinud sõidukit joobes ning üldse tarvitan alkohoolseid jooke harva. Olen üles kasvatanud mitu last, kokku kuuest lapsest on noorimad 1- ja 3-aastane, lisaks elavad meie peres ka kaks teismelist last. Püüan neile olla eeskujuks ning toeks nende eluteel. Mul ei ole õigustusi minu põhjustatud kahele liiklusõnnetusele, kuid soovin neid lühidalt selgitada ning paluda kohtult politsei määratud karistuse muutmist.
2. 30.11.2021 öösel sõitsin koju. Selja taga oli pikk päev, sealhulgas tööreis Perniösse Soomes. Suur-Patarei tänaval astus ootamatult teele jalakäija, kes oli vahetult enne seda ületanud tee jalakäijate ülekäigurajal minu sõidusuuna suhtes vasakult paremale. Sõitsin küll lubatud kiiruse piires ja arvatava libedusega arvestades aeglasemalt kui tavaolukorras, olin jalakäijale otsasõidu vältimiseks sunnitud tegema ootamatu pöörde (vasakule). Ohutussaar oli väga lähedal ning sõitsin saarele ning liikluskorralduse postidele otsa. Pärast liiklusmärgile otsasõitu väljusin olukorra hindamiseks autost. Teadsin ja tean, et Tallinnas on liiklusmärkide omanikuks ettevõte Signaal. Kuna oli öine aeg, siis ei hakanud otsima võimalust sinna helistamiseks. Tegin igaks juhuks kõne liiklusasjadega kursis olevale tuttavale, kes kuulas mu ära ning ütles, et selline õnnetus on liikluskindlustuse juhtum ning kahju hüvitab kindlustus. Vajalik on vaid mõlemapoolne avaldus kindlustusele, kusjuures oma avalduses tunnistan oma vastutust. Seetõttu sõitsin koju, et hommikul teatada Signaalile ja kindlustusele. Hiljem asjaosalisega rääkides selgus, et sain temast valesti aru. Tegu on küll kindlustusjuhtumiga, kuid oleksin ikkagi pidanud ka sündmuskohalt politseid informeerima, et juhtum registreerida. Olin juhtunust võrdlemisi häiritud või sai tema minu selgitustest valesti aru või koguni mõlemat, et käitusin küll heas usus, kuid seaduse mõttes siiski ekslikult. Hiljem sain loomulikult aru, mis ma valesti teinud olin. Viga sai minu poolt tehtud ning kahetsen seda. Norme õigesti tõlgendades oleksin kindlasti politseid informeerinud, kuid selline postile otsasõit tundus politsei tülitamiseks asjatu. Autorooli ei istu ma kunagi alkoholi tarvitanult, nii ka sel päeval. Kodus võtsin külma ilma tõttu Vana Tallinnat (endise elukutselise viiuldajana külmetavad mu käed väga kergesti ja kõvasti, nii ka sel õhtul), sest järgnenud politseimenetlusega ei osanud ma arvestada.
3. 16.01.2022 otsisin Pärnamäe kaubanduskeskuses parkimiseks sobivat kohta. Parkla on kitsukene. Kui lõpuks sobiva koha leidsin, mõistsin, et mul ei ole tegelikult aega poe külastuseks ja isegi mitte kavandatud lühikeseks visiidiks Randveres Mündi tänaval (kokkulepe selleks kohtumiseks Randveres oli paindlik – pidevalt kodus viibiv vanem härra oli palunud mul päeva jooksul kiireks infovahetuseks läbi astuda, seega ei olnud konkreetne kellaaeg oluline). Kell 15.00 pidin olema XXXXis nõupidamisel ning soovisin kohal olla pisut varem. Kui otsus oli tehtud, pöörasin parkimiskohast paremale, kuid seal ootasid üksteise järel mitu autot, mistõttu taandusin parkimiskohale ja sõitsin välja vasakule. Ma ei tajunud puudet teise sõidukiga. Kindlasti ei kiirustanud ma parklast välja sõites, sest see polnud asjaolude tõttu võimalik – kitsad olud ja rohkesti teisi sõidukeid – ega minu uue ajakava tõttu ka vajalik. Kui politsei võttis ühendust, siis mina ei leidnudki oma autolt nähtavaid kahjustusi. Kahetsen juhtunut ning kinnitan, et kui oleksin tajunud puutumust teise sõidukiga oleksin otsinud võimalust sõiduki omaniku või kasutajaga juhtunu asjakohaselt korraldada. Minu töö (tööandjaks XXXX) nõuab väga sagedast aktiivset liikumist, pere on suur ning väikelaste lasteaeda ja mujale jõudmine on suures osas minu vastutusel, kuna minu abikaasa ja laste ema kasutab sõidukiks peamiselt jalgratast. Lisaks on mu tervis pärast covid-19 väga rasket põdemist selline, et jalgsi ja ühistranspordiga on väga raske liikuda. 3 Ma mõistan oma rikkumisi, neist ükski ei olnud tahtlik ega sooviga kellelegi halba teha. Närviline aeg ja tihe ajagraafik on toonud kaasa eksimusi, mida kahetsen ja milliseid oskan edaspidi vältida. Politsei määratud karistus 3+6 kuud juhtimisõiguse äravõtmist teeb osa minu tööst võimatuks ning karistab eelkõige minu lapsi ja peret. Seetõttu palun varasemat puhast minevikku arvestades muuta minu karistust ja asendada see rahatrahviga. Soovin kohtuistungist osa võtta. Soovin ka kaitsjat istungile. Palun tühistada otsus nr 2302,22,000782 ja määrata karistuseks rahatrahv. Erki Aavik
4. märts 2022 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et ei vaidle ühegi episoodi osas vastu ja palub muuta juhilubade äravõtmist ja asendada see muu karistusega.
5. novembril saabus naaberriigist viimase laevaga, käis isa autol järel, mille plaanis viia remonditöökotta, seejärel ülevaatusele ja võtta see auto kasutusele. Ilmaolud olid talvised, oli libe ja palju lund. Tal on 40 aastat sõidukogemust aga see olukord oli ootamatu, kui jalakäija kes oli varasemalt vöötraja ületanud uuesti tänavale astus. Kuna oli libe ja distantsid väikesed siis sõitis ohutussaarele, jalakäija kannatada ei saanud. Kuna teab, et postid on ettevõtte Signaal omad, arvas, et teeb kindlustusse teate. Ei olnud teadlik, et Signaalil on ööpäev töötav telefon, muidu oleks sinna helistanud. Seetõttu lahkus sündmuskohalt. Mõni aeg hiljem saabus tema elukohta politsei, kes õieti ei seletanud, miks nad seal on, viisid ta Kolde pst’le, kus tehti alkotest. Pärnamäe keskuse parklas toimunud juhtumi osas selgitas kaebuse esitaja, et talle jääb selgusetuks, kuidas see aset leidis, tema tõepoolest kokkupõrget ei märganud. Tema kasutatud sõidukil ei olnud näha mingeid kahjutusi, arvab, et tegemist on õnnetu juhtumiga. Ta ei märganud, et oleks millelegi otsa sõitnud. Kuna parkla on tihe ja kitsas, siis sageli ei saa ühelt ega teiselt poolt välja, otsis võimalust välja sõita, sest ajakava oli tihe, vaatas, et ei saa seal oma kavatsusi läbi viia ja sõitis XXXXsse nõupidamisele. Tagant järgi võib öelda jah, nii nagu tunnistaja väidab ja ka videosalvestiselt võis tuvastada teise auto liikumist. Ei vaidle tõenditele vastu. On kõik omaks võtnud, mõistab oma eksimusi ja kahetseb. Tal on suur pere, 4 last, kellest kaks on väikesed, 3 ja 1,5 aastased. Alates juuni kuust on uus töökoht xxx xxx vallas, kus on talle pakutud tööd aastaks ajaks. Kui xxxse ei saa autoga sõita peab töökohast loobuma, kuna ainuke ühendus sinna on rong Kehrasse. Võib olla saaks kasutada jalgratast aga siis oleks ikka liikluses, mis ei lähe karistuse mõttega kokku. Samuti on tal vaja sõidutada lapsi nende hoiukohta ja tagasi. Vabast ajast on abiks ka kahele Ukraina põgenike perele, kes elavad xxx, on sõidutanud neid asjatoimetustele Kehrasse, Rakverre ja Tallinnasse ja on kavatus neid edasi aidata. On olnud autoroolis üle 40 aasta, on aeg-ajalt kiirust ületanud aga muid rikkumisi ei ole toime pannud. Mõistab rikkumiste põhjusi, kahetseb, edaspidi on palju tähelepanelikum. Palub muuta karistust nii, et saaks oma pere ja töö asjus liikluses autot edasi kasutada. Kui märgile otsa sõitis, jäi seisma ja tuli ka autost välja. Nägi ainult, et auto esiosal on vigastuses, kuna auto liikus edasi-tagasi, siis otsustas, et päevavalgel ja tööpäeval klaarib seda asja edasi. Numbrimärk oli sinna maha jäänud aga seda avastas alles kodus, sest sel hetkel kui autost välja tuli oli see veel küljes aga ei oska seda kindlasti vanduda, sellest on pool aastat möödas. Tunnistab, et sel hetkel ei mõelnud nende asjade peale, mõtles ainult sellele, kuidas auto vigastused ta isa tuju rikuvad. Soomest tulles oli laeva peale minekut oodanud üsna kaua, sai külma ja autot aeda parkides oli läbi külmunud, seega tegi erandi ja võttis tee juurde päris korraliku klaasitäie alkohoolset jooki, tavaliselt ta seda ei tee. Isa autot pargib maja taga, kuna xxx tänaval ei ole mõeldud autode parkimise peale ja igapäevaselt kasutatav auto oli pargitud maja ette ja seal ei olnud ruumi. Teises episoodis kiirustas XXXXisse koosolekule,
6. jaanuar oli pühapäev, selle osas, miks koosolek pühapäeval toimus, leidis, et XXXXi töökorralduse kohta peaks küsima Kalle Laanetilt. Tunnistaja A. M. selgitas, et 16.01.20222 kella 14-15 ajal parkis auto Laiaküla Rimi sissepääsu vastas, viis lapse mängutuppa, mis on kohe seal kõrval, nurga taga on sissepääs. Kell 14.10 tuli tagasi, nägi D.t ja märkas, et ta auto on vigastatud. Tema sõiduk oli Subaru Outback, 4 halli värvi, XXX. Sõidukil taga paremal oli kahjustus, nägi punast värvi määrimist ja kriimustusi. Sõiduki viis läbi Ergo kindlustuse remonti, Marine Autosse. Sõiduk remonditi ära, läks maksma alla tuhande euro. Tunnistaja ise auto vigastamise hetke ei näinud, teda polnud kohal, sellest rääkis talle tunnistaja, keda kohtas auto juures ja kes nägi toimunut pealt. D.ga ei ole varasem tuttav, kohtusid seal kohapeal ja tuli välja, et ta viis oma lapse ka sinna mängutuppa. Ei ole temaga varem kokku puutunud. Tunnistaja D. H. selgitas, et 16.01.2022 oli tema jaoks tavaline pühapäev, viis lapse sünnipäevale, läks parklasse auto juurde telefoniga rääkima, kui nägi, et kahe auto vahel toimus liiklusõnnetus, üks auto kriipis teist ja siis lahkus sündmuskohalt. Esitas ka foto, mille tegi sõidukist, mis kriipis teist, tegi foto ka kannatanud autost. Autod parkisid Lilleoru tee poolses parkla osas, vastu kaubanduskeskust. Subaru parkis, Toyota sõitis talle sisse keerates alguses, parkis nö, alustas sõitmist Lilleoru tee poole, tagurdas, siis sõitis otse, siis keeras paremale ja rihtis nurga ära, jäi seisma, tagurdas ja siis keeras vasakule välja ja läks ringiga Pärnamäe teele. Tunnistaja tegi pildi siis kui sõiduk oli suunaga Pärnamäe tee poole liikumas. Jooksis järgi, et pilti teha, püüdis tähelepanu, võib olla ei teinud seda piisavalt hästi või juht ei tahtnud tähele panna. Kohtus ka Subaru omanikuga, kuna jäi sinna ootama ja tuli välja, et nad olid seal samadel asjaoludel, mõlema lapsed läksid sünnipäevale. Ei mäleta, kas ta liiklusõnnetusest politseid teatas, tol hetkel oli oluline, et ta ei unustaks mis sõidukiga tegu oli. Toimikus lk 46, 47, 48, 49 on tunnistaja tehtud pildid punasest autost ja Subarust. Punase auto juht sõitis minema. Ta ei soovinud minna Pärnamäe teele, sellepärast ei keeranud kohe vasakule vaid Lilleoru teele, tagurdas tagasi ja sõitis teiselt poolt välja. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et hr Aaviku karistust ei peaks kergendama, kuna lühikese aja jooksul on ta sattunud kahte liiklusõnnetusse, mille mõlema asjaolud on äärmiselt kummalised. Kaebaja ise selgitas, et sõitis koju isa juurest, nägi tee peal jalakäijat kummalisi asju tegemas ja sõitis otsa ohutussaarel olevale liiklusmärgi postile. Mingil põhjusel lahkus sündmuskohalt. Politsei sai informatsiooni inimeselt, kes ta järel sõitis ja andis politseile teada, kuhu ta liigub. Politsei andmetel isik sündmuskohal seisma ei jäänud ja sellele viitab ka sündmuskohale jäänud registreerimismärk. Autojuht, kes vähegi aru saab, mis on juhtunud, ei jätkas oma registreerimismärki sinna maha. Politsei tuvastas, et isik oli enda sõnul pärast liiklusõnnetust tarvitanud alkoholi. Sellega pani ta toime kolm rikkumist, põhjustas liiklusõnnetuse, jättis nõuetekohaselt liiklusõnnetusest teavitamata ja tarvitas alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Umbes kaks kuud hiljem proovis parkida oma sõidukit ja nagu videolt nähtus, on keeruline aru saada, mis juht teha soovib, kuna suutis sõiduki ära parkida, siis kohe lahkuda ja ei jäänud sinna. Sellega pani toime kaks rikkumist, põhjustas liiklusõnnetuse ja samuti jättis sellest nõuetekohaselt teavitamata. Kuigi ta pidi sel hetkel kindlasti aru saama, et teisele autole otsa sõitis, sellele viitab ka see, kuidas Subaru käitus kokkupõrke hetkel. Selline asi ei saa jääda juhile märkamata. Menetlus on ühendatud üheks menetluseks ja isikule on tehtud üks otsus. Vaadates isiku käitumist liikluses on selgelt arusaadav, et ta on oht teistele liiklejatele. Lühikese aja jooksul on toime pannud kaks liiklusõnnetust ja mõlemal juhul ei ole sellest politseid teavitanud ning ühel juhul tarvitanud ka alkoholi pärast liiklusõnnetust. Politsei seisukoht on, et sellised liiklejad tuleb kindlasti liiklusest eemaldada. Riigikohus on küll öelnud seda, et juhtimisõiguse äravõtmist peaks rakendama erijuhtudel, mitte igakord, enamasti piisab rahatrahvist, siis Erki Aavikut vaadates rahatrahv ei oleks selles asjas piisav. Talle peab andma signaali, et selline liiklusalane käitumine ei tohi jätkuda, isik peab oma käitumist muutma ja oluline on ka see, et ta on olnud suureks ohuks teistele liiklejatele. Leiab, et põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on õige karistusliik selles väärteoasjas. Selle osas, et kaebuse esitajale on tehtud tööpakkumine kohta, kuhu on keeruline jõuda ilma autota, ei saa kohtuväline menetleja midagi parata. Kindlasti on Erki Aavik korralik ja tubli oma töös aga isiku töö ei saa üles kaaluda seda, et tema liiklusalane tegevus ohustab teisi liiklejaid. Iga juht peab arvestama, et kui ta teeb midagi, mis on ohtlik ja kahjustab teisi liiklejaid, siis võib juhtuda, et ta peab mõneks ajaks auto juhtimise lõpetama, see on karistuse eesmärk. Leiab, et Erki Aaviku kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja palub otsus jätta muutmata. 5 Kaebuse esitaja repliigi korras nõustus, et mõned asjaolud episoodide juures on kummalised, kuid kindlasti vaidleb vastu sellele, et teine auto tugevalt rappus. Nõustub, et väga lühikese aja jooksul toimusid kaks teatud mõttes sarnast rikkumist tema poolt, milliste osas on oma selgitused andnud. Ühe puhul oli põhjuseks see, et oli veendunud, et kui inimesed ega elusolendid ei ole kahju kannatanud, siis ei pea sellest politseid sündmuskohal teavitama. On oma eksimusest aru saanud. Teisel juhul tema hinnangul video kinnitab, et ta ei pruukinud seda kokkupõrget tajuda. Nii videosalvestis on kummaline, kui see, et tema autolt ei tuvastatud ühte viga. Ei taha vaielda sisuliste asjaolude osas, kuid peatus neil repliikidel, kuna need välja toodi. Märgib, et pärast seda episoodi 4 kuu jooksul, nagu ka varasema 40 aasta jooksul, toime pannud mitte ühtegi rikkumist, mille puhul võiks rääkida tema tahtlusest. Rõhutab, et mõlemal korral ei olnud väiksematki kahtlust, et kahju oleks saanud liiklejaid, vaid kahju said sõiduk ja liikluspostid, ei ole olnud ohuks ühelegi liiklejale. Palub kohtul kaaluda, kas karistus täidab oma eesmärki ja leiab, et rahatrahv ei ole karistuse kergendamine vaid muutmine. Samuti palub arvestada asjaoludega, mis esitas, et saaks elukorraldust märkimisväärselt muutmata jätkata pere eest hoolitsemist. Kohtuväline menetleja tõi repliigi korras välja, et kui kaebuse esitaja ütles, et nelja kuu jooksul ei ole rikkumisi toime pannud, siis karistus sellisel kujul on mõju avaldanud. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusalusele isikule on koostatud kaks väärteoprotokolli, mis ühendati ühte menetlusse ning rikkumiste osas tehti üks otsus. Väärteoasja nr 2301,21,017006 väärteoprotokolli AB 1617043 ja vaidlustatud otsuse kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 30.11.2021 kuupäeval

§ 223

lg-s 1, § 226 lg-s 1 ja

§ 236lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Samas, kuigi nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas on menetlusalusele isikule inkrimineeritud ka

§ 226

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist, siis väärteootsuses selle teo eest karistust määratud ei ole, s.t menetlusalune isik on

§ 226lg 1 ettenähtud väärteo eest jäänud karistamata.

Kohus seda puudust aga kaebemenetluses kõrvaldada ei saa. Väärteoasja nr 2302,22,000782 väärteoprotokolli AB 1453261 ja vaidlustatud otsuse kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 16.01.2022 kuupäeval

§ 223

lg-s 1, § 207 lg-s 1 ja

§ 236lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Puutuvalt menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt 6 on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 236

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Väärteoprotokoll AB 1617043

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 50

lg 3 p 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju liiklusmärgi posti ja liiklusmärgi omanikule AS Signaal. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Kalaranna tn-t, Suur-Patarei tn 18/1 juures, Tallinnas. Vaatlus toimib pimedal ajal, valgustus põleb, ilmastik pilvine, sõidutee libe, tasane ning lauge kurviga. Sündmuskohal sõiduteekattel lahtine lumi ning lubatud suurim sõidukiirus 40 km/h. Liiklus on kahesuunaline, kummaski sõidusuunas üks sõidurada. Suunavööndeid eraldab ohutussaar. Vaadeldud on kahjustatud liiklusmärgiposti koos LM 543, 544. Nullpunktist Kalasadama tn poole asub reg.nr XXXXXX, mis asub sõidutee paremast servast 4,2 m kaugusel. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused liiklusmärgi postil koos liiklusmärkidega 543, 544. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt liiklusmärgiposti ja liiklusmärkide asendamist. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Mazda 3 reg. märgiga XXXXXX. Menetlusaluse isiku Erki Aaviku ütluste kohaselt sõitis liiklusmärgi postile otsa tingitult libedatest teeoludest ja jalakäia ettearvamatu liikumise tõttu. Liiklusõnnetuse toimumise üle vaidlust ei ole ning kaebuse esitaja on liiklusõnnetuse põhjustamist tunnistanud. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki vaatlus toimus 30.11.2021 kell 01.10 xxx xx, Tallinnas, menetlusaluse isiku kodu hoovis. Sõiduki Mazda 3 reg.märgiga XXXXXX vaatlusega tuvastati, et nimetatud sõidukil on kahjustatud vasakpoolne esinurk (detailid eraldunud), eraldunud esimene registreerimisnumber, mille alus on kahjustatud ja vasakpoolne esituli osaliselt purunenud. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Erki Aavik juhtis sõidukit Mazda 3 reg. märgiga XXXXXX, millega sõitis otsa liiklusmärgi postile koos liiklusmärkidega. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1) nähtuvalt kuulus Mazda 3 reg.märgiga XXXXXX Xle, kes on Erki Aaviku isa, kelle sõidukiga Erki Aavik enda ütluste kohaselt sõitis, et viia see remonditöökotta. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti (tl 1) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli fotode (tl 2-7) järgi on tuvastatav liiklusmärgi posti ja liiklusmärkide kahjustused. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud nii liiklusmärgi posti ja liiklusmärkide omanikule AS Signaal kui ka sõiduki Mazda 3 omanikule X ja vaidlusalune sõiduk vajab ilmselgelt suhteliselt põhjalikku taastamisremonti. Seega tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

7

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Erki Aavik ei vähendanud kiirust ning vajaduse korral ei jäänud seisma, ei arvestanud teeoludega ja väidetava jalakäijaga ning sõitis otsa liiklusmärgi postile koos liiklusmärkidega. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 50

lg 3 p 2 sätestatud kohustust, s.t sõitmisel peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 50lg 3 p 2 kohustust, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h arvestama liiklusolude ja tingimustega ning vähendama vajadusel kiirust, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades Kalaranna tänava laiust ja Suur-Patarei tn 18/1 juures asuva ohutussaare piisavat valgustatust ning teeolusid leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi ja nähtavust arvestada võimalike jalakäijatega, ning võimalust valida tingimustele vastav sõidukiirus, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt ebaõige sõidukiirus ja liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik sõitis otsa ohutussaarel asuvale liiklusmärgi postile koos liiklusmärkidega on liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 3 p 2 kohustust ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt teadis menetlusalune isik, et liiklusmärkide postid on ettevõtte Signaal omad, arvas, et teeb kindlustusse teate, ei olnud teadlik, et Signaalil on ööpäev töötav telefon, muidu oleks sinna helistanud. Kuigi sai aru, et ta liiklusõnnetuse põhjustas, lahkus sündmuskohalt ja mõtles, et klaarib tekkinud olukorda tööpäeval ja valges, kuigi liiklusseaduse nõuete kohaselt pidanuks jääma sündmuskohale ja teavitama politseid.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud liiklusmärgi posti ja liiklusmärkide omanikule AS Signaal.

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, patrullpolitseinik Artur Zubjuki koostatud ettekande kohaselt said 30.11.2021 patrullpolitseinikud väljakutse, mille kohaselt teataja nägi, kuidas sõiduk reg.märgiga XXXXXX oli sõitnud ohutussaarest üle, sõites liiklusmärgid maha, sõiduki alt lendab sädemeid ja teataja ise sõidab järgi. Piirivalve patrulltoimkond leidis kirjeldusele vastava sõiduki xxx tn xx, Tallinn aadressil, mis asus maja taga ja sõidukil puudus eesmine registreerimismärk. 8

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli väidetavalt teada, et liikluskorraldusvahendite kahjustamisega tekitatakse kahju ASle Signaal, siis pidanuks ta sündmuskohalt ka kahju saanud isikule sellest teatama. Kuna aga menetlusalune isik ei teadnud, et kahju saajal töötab ööpäevaringne infotelefon, pidanuks ta teatama liiklusõnnetusest politseile. Menetlusaluse isik aga lahkus sündmuskohalt, millisest käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Seda kinnitab ka asjaolu, et sõiduki juht erinevalt enda väidetule pärast liiklusmärgi postile otsa sõitu seisma ei jäänud, kuivõrd ei märganud, et liiklusõnnetuse tulemusel eesmine registreerimismärk oli eraldunud ja liiklusõnnetuse kohale maha jäänud. Ka politseisse teataja väitis, et sõiduk sõitis liiklusmärgi maha, auto alt lendab sädemeid ja teataja sõidab sellele sõidukile järele. Seega ei vasta menetlusaluse isiku väide sõiduki peatamisest ja üle vaatamisest tõele. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta jäi korraks seisma, et sõiduki vigastusi hinnata, kuid liiklusõnnetust pealt näinud teataja selgitused seda ei kinnitada. Menetlusalune isik kaebuses ütles, et teadis, et Tallinnas on liiklusmärkide omanikuks ettevõte Signaal aga kuivõrd oli öine aeg, ei hakanud otsima võimalust sinna helistamiseks. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 9 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokoll AB 1453261

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 33

lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid ning sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikele A. M. ja XXX AS. Väärteotoimikus leiduvast asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Harju maakond, Laiaküla, Lilleoru 4 hoone kaamera salvestuse koopiat. Salvestuselt on näha, kuidas punast värvi mahtuniversaal kerega sõiduauto kontakteerub oma parempoolse küljega temast paremal pargitud sõiduauto reg.märk XXXXXX parempoolse tagaosaga. Kontaktist pargitud sõiduk kõigub. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõiduki vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Subaru Legacy (Outback) reg.märk XXXXXX paremal tagaosal. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki mõningast taastamisremonti. Tunnistaja D. H. selgituste kohaselt nägi ta antud liiklusõnnetust pealt, kuidas parklas manööverdades Toyota reg.märgiga XXXXXX riivas pargitud Subaru paremat tagumist nurka, peatus ja seejärel sõitis parklast ära. Tunnistaja H. tegi ka liiklusõnnetuse põhjustanud Toyotast pildid, millised edastas ka politseile, kust nähtub punast värvi sõiduauto Toyota reg.märgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on sõiduauto Toyota reg.märgiga XXXXXX omanikuks Erki Aavik. Menetlusaluse isiku Erki Aavik ei ole eitanud, et ta antud sõiduauto roolis oli ja viibis 16.01.2022 Pärnamäe Rimis, kus proovis sõidukit parkida. Liiklusõnnetuse toimumise üle vaidlust ei ole ning kaebuse esitaja võttis rikkumised omaks aga selgitas, et talle jääb selgusetuks, kuidas see aset leidis, kuivõrd tema kokkupõrget ei märganud ega tunnetanud. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki vaatlus toimus 11.02.2022 Rahumäe tee 6/1, Tallinnas, millisega ei tuvastatud Toyota reg.märk XXXXXX parempoolselt küljel nähtavaid vigastusi. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Erki Aavik juhtis sõidukit Toyota reg.märk XXXXXX, millega sõitis otsa Subaru sõidukile reg.märgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse aktist (tl 25) nähtuvalt kuulus sõiduk Toyota reg.märgiga XXXXXX Erki Aavikule. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti (tl 25) ja sõiduki Subaru reg.märk XXXXXX vaatlusprotkolli fotode (tl 32-38) järgi on tuvastatav sõiduki Subaru Legacy parema tagaosa kahjustused. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud Subaru Legacy (Outback) omanikule Swedbak Liising. Vaidlusaluse sõiduki kasutaja A. M. selgitas, et sõiduk remonditi ja remont läks maksma alla 1000 euro. Sellist summa suurust kinnitas ka Erki Aavik kohtuistungil, väites, et ta sai sellise nõude Ergo Kindlustuselt ja hüvitas selle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 10 Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest, sh videosalvestisest lähtuvalt Erki Aavik ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet ning sõitis otsa parklas parkinud Subarule. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 33

lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, s.t juht peab enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid ning sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 33

lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h arvestama manöövri ohutuse ja ohutu külgvahe hoidmisega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohus küll möönab, et Pärnamäe Rimi parklas ei ole ülemäära ruumi, on siiski parkla planeering sarnane teistele parklatele ning samuti suutis menetlusalune isik oma sõiduki ära parkida. Seega leiab kohus, et menetlusalusel isikul oli manöövreid sooritades piisavalt ruumi arvestada teiste parklas olevate sõidukitega ning ohutu külgvahega, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ei eiranud liiklusnõudeid ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 33

lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 kohustusi ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt jääb talle selgusetuks, kuidas see aset leidis, tema tõepoolest kokkupõrget ei märganud. Tema kasutatud sõidukil ei olnud näha mingeid kahjutusi, arvab, et tegemist on õnnetu juhtumiga. Ta ei märganud, et oleks millelegi otsa sõitnud aga tagant järgi võib öelda jah, nii nagu tunnistaja väidab ja ka videosalvestiselt võis tuvastada teise auto liikumist.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki Subaru Legacy omanikule XXX AS.

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Liiklusõnnetust nägi pealt tunnistaja H., kes proovis ka oma ütluste kohaselt menetlusaluse isiku tähelepanu püüda ning tegi liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukist pilte, millised edastas kannatada saanud sõiduki kasutajale A. M., kes omakorda edastas need politseile.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise 11 ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusalune isik on küll selgitanud, et tema ei tundnud mingit kokkupõrget ja enda teada teist sõidukit ei riivanud. Pärnamäe keskuse turvakaamera videosalvestusel on aga liiklusõnnetuse toimimine fikseeritud ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku käitumine parklas on kummaline ning ei ole arusaadav, mida isik täpselt soovis teha. Samuti nähtub turvakaamera salvestiselt selgelt, kuidas kahjustada saanud sõiduk Subaru kõigub ning kohtu hinnangul ei saa selline kahe auto kontakt jääda sõiduki juhile sõidukis viibides märkamata. Kui menetlusalune isik hakkas parkimiskohalt välja keerama, riivas ta kõrval seisvat sõidukit selliselt, et liigutas teist sõidukit parkimiskohalt välja ja kui kokkupuude lõppes, vajus teine sõiduk tagasi. Seega pidi menetlusalune isik saama aru, et tema pööramine ja edasi liikumine on takistatud ja juht pidi ka kokkupuudet kuulma. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei saanud aru, et teise sõidukiga kokku puutus, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kahju saanud isik, kellele andis liiklusõnnetusest teada kõrvaline ja juhuslikult sündmust näinud isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo.

12

§ 207

lg 1 Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 73

lg 2 nõuete rikkumises ja

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Sõiduki tasutakontrolli väljatrükist nähtub, et sõidukil Toyota Sienna reg.märgiga XXXXXX puudus 16.01.2022 seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuste andmete kohaselt teostati viimati korraline ülevaatus 17.09.2019, mis kehtis kuni 31.08.2021. Seega süüteo toimepanemise ajal, 16.01.2022, ei olnud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Seejuures ei olnud see sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud ka kaebuse kohtulikul arutamisel läbivaatamise päevaks.

§ 73

lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Arvestades seda, et kaebuse esitajale oli omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis oli kaebuse esitaja sellest kohustusest ka üheselt teadlik. Vastasel korral ei oleks ta eelnevalt sõidukit tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitanud. Antud juhul oli menetlusalusel isikul tehnonõuetele vastavuse kontroll aga läbimata ja menetlusalune isik oli sellest teadlik. Seega rikkus ta

§ 73

lg 2 nõuet ning kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 73

lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 207lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Erki Aaviku käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1,

§ 207

lg 1 ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime

§ 33

lg 2 p 8, § 50 lg 3 p 2, § 43 lg 3, § 169 lg 5, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 73 lg 2 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega

§ 223

lg 1,

§ 207

lg 1 ja

§ 236lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223lg 1 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). 13 Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (

§ 223

lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (

§ 236lg 2).

Antud juhul on menetlusalune isik 16.01.2022 kuupäeval toime pannud nii

§ 223

lg 1 kui § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine

§ 223

lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Seejuures pani menetlusalune isik

§ 223

lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod toime nii 30.11.2021 kui ka 16.01.2022 ning lisaks 16.01.2022 ka

§ 207lg 1 ettenähtud väärteo. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Erki Aaviku süü suurust

§ 223

lg 1 sätestatud väärtegude puhul on süü hinnatav üle keskmise, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, kuid menetlusalune isik põhjustas kahel erineval päeval kaks liiklusõnnetust. Tunnistaja A. M. sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates küll olulised, kuid küll põhjustas sõiduki taastamine olukorra, kus tunnistaja ei saanud mõnda aega sõidukit aeganõudva remonttöö tõttu kasutada. Lisaks sellele põhjustas aga kaebuse esitaja kaks liiklusõnnetust vaid ligi pooleteise kuuse vahega, s.o 30.11.2021 ja 16.01.2022. Seejuures juhtis menetlusalune isik sõidukit, milline ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega osales menetlusalune isik viimase liiklusõnnetuse põhjustamisel liikluses sõidukiga, mille vastavust tehnonõuetele ei olnud kohustuslikus korras kontrollitud ning põhjustas kaks liiklusõnnetust, milledega põhjustas mõlemal juhul varalist kahju. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd

§ 223lg 1 sätestatud väärtegude kogumis hinnata suureks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. 14 Menetlusalune isik on esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub sellesse mõningase kriitikaga, kuivõrd isik on läbi menetluse tegelenud enese õigustamisega. Puutuvalt

§ 236

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik pani samalaadsed rikkumised toime lühikese aja jooksul kahel korral. Seetõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmisest suurema süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Menetlusalune isik on esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kahetsust avaldanud kuid kohus suhtub sellesse mõningase kriitikaga, kuivõrd isik on läbi menetluse tegelenud enese õigustamisega. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud samalaadsete väärtegude korduvale toimepanemisele ja sellest tulenevalt suurele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele

§ 223

lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistused ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seejuures on kohtuväline menetleja vaatamata süü tuvastamisele jätnud

§ 226

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusaluse isiku sootuks karistamata, kuigi süüteokoosseis oli tuvastatud ja süüteo toimepanemine tõendatud ning

§ 226

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Seega jäeti menetlusalune isik ühe süüteo eest karistamata ning selle süüteo eest pidanuks menetluslust isikut samuti karistama, kusjuures selle süüteo eest on ette nähtud suhteliselt ranged karistused, s.h juhtimisõiguse äravõtmine. Kuivõrd

§ 226

lg 1 ettenähtud süütegu oli 30.11.2021 toime pandud pärast

§ 223

lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemist, tulnuks menetlusalust isikut karistada veel eraldi karistusega. Seega on menetlusaluse isiku süü väärtegude kogumis veelgi suurem, kuid väärteootsuses on karistus jäetud määramata. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust tulenevalt oma tööülesannetest, kahe väikelapse sõidutamiseks ning samuti on isikul endal tervis pärast COVID-19 rasket põdemist selline, et jalgsi ja ühistranspordiga on väga raske liikuda. Samuti selgitas kaebuse esitaja kohus, et ta abistab kahte Ukraina põgenike perekonda, kellede asjatoimetuste jaoks ta neid sõidutab. Kohtuistungil selgitas veel menetlusalune isik, et talle on tehtud tööpakkumine xxx, kuhu on ilma autota raske pääseda, mistõttu juhtimisõigusest ilma jäämise korral peaks antud tööpakkumisest loobuma. Kohus leiab, et inimlikust aspektist on see arusaadav, kuid see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Lisaks sellele kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustustega, perekonnaliikmete sõidutamise või muude tegevuste täitmisega. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, 15 mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Menetlusalune isik oli enne liiklusõnnetuse põhjustamist teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus töökohustuste täitmiseks ning laste sõidutamiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud see tulla üllatusena ja ootamatult ning pärast väärteootsusest teada saamist. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta kahel korral liiklusõnnetuse põhjustas, liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis kui ka siis kui ta asus juhtima sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärtegude toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased juhtimisõiguse äravõtmise kui põhikaristuse kohaldamiseks iga menetlusalusele inkrimineeritud süüteo eest. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse asendamist rahatrahviga, kuid kohtu arvates ei kannaks selline karistusliik ka eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegude iseloom, rohkus ja asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusaluse isiku teadmistes on tõsised vajakajäämised liiklusseaduses sätestatud juhi kohustuste osas. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16