2-20-18926/86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18926 Tsiviilasi A Ai hagi I A vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A A, isikukood XXX, elukoht XXX, Hageja lepinguline esindaja Vladimir Makarov, e-post: vladimir@hugo.legal; Kostja: I A, isikukood XXX; Kostja seaduslik esindaja: K A, isikukood XXX; RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Lugeda tuvastatuks alaealise lapse I A (isikukood XXX) põlvnemine A Aist (isikukood XXX) ja kanda A A isana lapse I Ai sünniakti.
2. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. 4.Jätta hageja kanda menetluskulud summas 211 eurot ja kostja kanda menetluskulud summas 18,70 eurot. Kohus mõistab kostjalt eraldi määrusega Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud summas 18,70 eurot.
3. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast jõustumist Haapsalu Linnavalitsusele rahavastikuregistri kannete tegemiseks. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi kohta Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus
4. 22.12.2020.a. esitas A A Harju maakohtule hagi põlvnemise tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada, et I A põlvneb hagejast. Kostja I A on sündinud xxx hageja ja kostja seadusliku esindaja K A kooselust. Hageja ja kostja seaduslik esindaja abiellusid xxx.a. Hageja on lapse bioloogiline vanem. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus kandma hagejat lapse sünniakti lapse isana. Hageja palub määrata DNA ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. Kohus kuulas hageja ära isiklikult 17.05.2021a. hageja avaldas, et tutvusid K. A 2012 aasta kevadel. Suhted muutusid lähedaseks ning hageja ja kostja seaduslik esindaja hakkasid koos elama 2013 aasta juunis. Koos otsustati, et abiellutakse pärast lapse sündi. Laps sündis xxx ja vanemad abiellusid xxx. Ajal, kui hageja ja kostja seaduslik esindaja olid abielus elati ka faktiliselt koos. Pärast lahutust
5. aastal näeb hageja last harva /tl 106-109/. Kostja seisukoht
6. Kohus kuulas kostja seadusliku esindaja K A ära 22.09.2021.a. K. A kinnitas, et hageja on lapse I A isa. Tuttavakas saadi hagejaga 15.06.2012.a. Laps on hageja poolt eostatud. K. A ei ole kunagi eitanud, et hageja on lapse bioloogiline vanem. Laps sündis xxx lõpus ja K. A abiellus hagejaga peale lapse sündi xxx. Koos elati periooditi kuni 2018.a. Siis kolis kostja seaduslik esindaja koos lapsega Haapsallu. Kostja seaduslik esindaja võttis hagi õigeks osas, et hageja on lapse bioloogiline vanem. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et A A hagi põlvnemise tuvastamiseks I A vastu kuulub rahuldamisele.
7. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole xxx.a. sündinud I A isana ühtegi meest kindlaks 2 tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad /tl 11 /. Lapse ema K A võttis õigeks, et I A isa on A A /tl 150/.
8. 18.03.2022.a. ekspertiisiaktist nr 21E-GE1023 nähtuvalt A Ai bioloogiline isadus I Ai suhtes ei ole välistatud. K A, I Ai ja A Ai DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 2,5x
9. Seega A A saab 99,99999997% tõenäosusega olla I Ai bioloogiline isa /tl 203-205/. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus esitatud hagi.
10. Hagihind vastavalt TsMS § 132 lg 1 on 3 500 eurot.
11. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 164 lg 1 1 teine lause. Kohus jätab kulud täielikult poolte endi kanda. Kostjaks on alaealine x aastane laps. Menetluskulude lapse kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna kulud jäävad mõlema poole enda kanda, siis jäävad kostja I A kanda tema seadusliku esindaja K A poolt põhjustatud menetluskulud, kuna K A ei kasutanud menetlusõigusi heauskselt, kui ei ilmunud korduvalt kohtu poolt määratud ärakuulamistele. Kostja kanda jäävad TsMS § 169 lg 1 alusel K. A sundtoomisega seotud kulud summas 18.70 eurot, mis kohus mõistab kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks eraldi määrusega. Rahaliselt on kantud kulusid hageja poolt riigilõivu näol summas 40 eurot, mis menetluskuluks TsMS § 138 tähenduses ja ekspertiisi kulud summas 171 eurot, mis on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p
12. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3