Obsah (8)

§ 444§ 442§ 436§ 637§ 405§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 6.07.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-11977 Kohtuasi X hagi Y vastu

) § 405 lg-le 1 ja rakendas menetluses järgnevaid lihtsustusi: kohus arvestas menetluses tõendina ka poole selgitusi ja piirdus otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millele otsus tugineb (

§ 444lg 2).

3.

1. Hageja ja korteriomanike vahel 7.09.2015 sõlmitud kokkulepe vastab käsundilaadsele õigussuhtele. Vastavalt kokkuleppele kohustus korter nr 1 koristama ja elanikud tasuma iseseisvalt iga kuu viis eurot. Hageja kirjalike selgituste alusel tuvastas maakohus, et sisekoristuse osas lepiti kokku korteriomanike graafikus, kuid koosolekul kokkulepitu puudutas välikoristust. Tähtsust ei oma, kas hageja on korteriomanikuks või mitte. Allkirja andmisega nõustus iga koosolekul osalenud korteriomanik teenuse osutamise ja selle eest tasumise kohustuse tekkimisega. Hageja on tõendanud, et tema elukohaks on CCC, Tallinn. Protokollis ei ole märgitud, et koristamise eest peab tasu saama korteri nr C omanik. 3.
2. Maakohus tuvastas tunnistajate W ja L ütluste ning W, E ja L kirjalike selgituste alusel, et koosolekul esindas kostjat tema tütar S, kes sõlmis kostja nimel vaidlusaluse kokkuleppe. Kostja ise ei osalenud koosolekutel. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud seda, et S-l oli õigus teda koosolekutel esindada. Hageja esitas kohtule üldkoosoleku protokolli, millest nähtub asjaomane otsustus, ja allkirjalehe, kust nähtub, et korteri nr Q omanik on protokolli allkirjastanud, s.t nõustunud tasumise kohustuse kandmisega. Nii hageja ise kui ka W on selgitanud, et hageja on teenust osutanud. 3.
3. Poolte kokkuleppest nähtuvalt ei ole kokku lepitud lepingu kehtivuse tähtaega. Seega tuleb eeldada, et tegu oli tähtajatu lepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et oleks 7.09.2015 kokkuleppe 3 2-19-11977 üles öelnud või see oleks lõppenud või tasumise kohustus muul alusel ära langenud. Seega oli kostjal alates kokkuleppe sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kohustus seda täita. Hageja nõue 255 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustusi mingiski ulatuses täitnud. 3.
4. Hageja nõuded on osaliselt aegunud.
5. a eest tekkinud hageja nõuded (15 eurot) aegusid kolme aasta möödumisel ehk 31.12.
6. Hageja pöördus nõudega kohtusse 7.08.2019 ehk pärast
7. a tekkinud nõuete aegumistähtaja möödumist. Nõuded perioodi eest
8. a jaanuar –
9. a detsember ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud.
10. a eest tasumisele kuuluvad nõuded oleksid aegunud 31.12.
11. Aastate 2017–2019 eest tasumisele kuulunud nõuded veelgi hiljem. Koristamise tasu osas on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud hagiga. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154). 3.
12. Viivise nõudeõigus tekkis hagejal alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.t ajast, mil ta võis nõuda kohustuse täitmist. Hageja võis nõuda kohustuse täitmist alates kokkuleppe sõlmimisest. Maakohtu hinnangul rikkus kostja kohustust teadlikult ja tahtlikult, mistõttu puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Viivise summa ei ole objektiivselt väga suur (240 eurot) isegi pensionäri jaoks.
13. Kooskõlas

§ 442lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus võtta selle menetlusse, tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: - - maakohus tuvastas ebaõigesti tunnistajate W ja L ütluste alusel, et QQQ omanikku esindas koosolekul S; maakohus tuvastas ebaõigesti E kirjaliku selgituse alusel, et S esindas kostjat 7.09.2015 koosolekul kokkuleppe sõlmimisel; maakohus on eiranud kostja menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätnud ebaõigesti hindamata asja õigeks ja objektiivseks lahendamiseks vajalikud tõendid ja asjaolud; maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsusest arusaadav; hageja ei esitanud kohtule 7.09.2015 koosoleku protokolli originaali. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud; tunnistaja S kinnitas, et 7.09.2015 protokollis olev allkiri ei ole tema oma. Maakohus ei andnud S tunnistajana antud ütlustele hinnangut; kostja ei ole kokkulepet sõlminud, mistõttu ei ole tal kohustust seda täita; viivise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud; maakohtu otsus on vastuolus

§ 436lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata.

4 2-19-11977 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 255 eurot ja viivised 255 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue eelnevalt nimetatud piirmäära, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks. 10. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 2-17-13363, p 15).

1. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses käsitlenud tõendeid terviklikult, vaid on tsiteerinud tunnistajate üksikuid lauseid, mis ei muuda tõenditele kogumis maakohtu antud hinnangut.
2. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuses puuduvad menetluskulude kindlaksmääramist puudutavad väited, mistõttu ei takista maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist. 5 2-19-11977 13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 14. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa 6