1-22-2170/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2170 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Üllar Lepale täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Anu Madissoon Üllar Lepp isikukood: 38104096522; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Üllar Lepal alkoholi tarvitamise keelamiseks.
3. Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel Üllar Lepale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 03.05.
5. a otsusega tunnistati Üllar Lepp süüdi ning teda karistati KarS § 179 lg 1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et Ü. Lepal tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Ü. Lepp ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 19.05.
6. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.05.2022 ja lõpeb 03.11.
7. 1
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 22.06.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata Ü. Lepale katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest Ü. Lepp ei ilmunud 17.06.2022 alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. Ü. Lepa kriminaalhooldus algas 19.05.2022 ja ta pidi esimest korda kriminaalhooldusametnikuga kohtuma 25.05.2022, kuid ei ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda, sest oli alkoholijoobes. Selle rikkumise eest koostas ametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Järgmisel korral pidi Ü. Lepp kohtuma kriminaalhooldusametnikuga 27.05.2022, kuid ei ilmunud taas alkoholi tarvitamise pärast kohale, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Edasi täitis Ü. Lepp 30.
10. ja 09.06.2022 registreerimiskohustust, kuid jättis seejärel 17.06.2022 uuesti kriminaalhooldusosakonda ilmumata ja teatas ametnikule telefonitsi, et ta on alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik fikseeris samal kuupäeval Ü. Lepal alkoholijoobe. Kirjalikus selgituses märkis Ü. Lepp, et ta oli 17.06.2022 alkoholi tarvitanud ega jõudnud kriminaalhooldusosakonda. 2.
11. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt motiveerinud Ü. Leppa osalema riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid Ü. Lepp pole sellest huvitatud. Ta on veendunud, et ei kuritarvita alkoholi ja suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Ü. Lepp ei tööta, on Töötukassas töötuna arvel ega ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb Ü. Lepale määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks on vaja, et Ü. Lepp oleks kaine ja ilmuks määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda, kuid Ü. Lepp on alkoholi tarvitamise tõttu seda kohustust korduvalt rikkunud. Samuti on alkoholi tarvitamine Ü. Lepa puhul uute kuritegude riskitegur. Vangistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud ja Ü. Lepale võiks anda võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. Juhul, kui ta ei muuda oma käitumist ja jätkab kontrollnõuete rikkumist, saab vangistuse täitmisele pööramist kaaluda edaspidi.
13. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus keelata Ü. Lepal katseajaks alkoholi tarvitamine. Pärast erakorralise ettekande esitamist täitis Ü. Lepp 28.06.2022 registreerimiskohustust korrektselt ning 04.07.2022 teatas ta kriminaalhooldusametnikule, et registreeris end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule ja sai aja 12.08.
14. Kuigi Ü. Lepal on väga vaja läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, motiveeriks alkoholi tarvitamise keeld teda rohkem. Varasemate kokkupuudete pinnalt Ü. Lepaga on kriminaalhooldusametnik samas skeptiline, kas Ü. Lepp suudab alkoholikeeldu järgida.
15. Ü. Lepp kinnitas kohtuistungil, et tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige ning ta jättis 25.05., 27.
16. ja 17.06.2022 alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Ü. Lepp ei mäletanud, miks ta tarvitas maikuus alkoholi, kuid juunikuus tarvitas sellepärast, et 16.06.2022 oli sõbra sünnipäev. Ta jõi õlut, kuid ei osanud istungil öelda, kui palju. Pärast jaanipäeva pole Ü. Lepp alkoholi tarvitanud. Varem ta ei tarvitanud samuti väga tihti, nädalavahetustel. Ü. Lepp broneeris programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames aja vaimse tervise õe vastuvõtule ning vastuvõtu aeg määrati 12.08.
17. Ü. Lepp arvab, et plaanib programmis edasi osaleda. Ta ei soovi alkoholikeeldu, sest eelmine 2 kriminaalhooldus ebaõnnestus alkoholikeelu tõttu ja ta ei taha vanglasse naasta. Selleks, et edaspidi taolisi probleeme ei tekiks, ei tohi Ü. Lepp alkoholi tarvitada. Kohtu seisukoht
18. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
19. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka juhul, kui kriminaalhooldusametnik taotleb täiendava kohustuse määramist.
20. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja Ü. Lepa selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud Ü. Lepp 17.06.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 12). Erakorralises ettekandes märgitakse, et Ü. Lepp teatas samal kuupäeval kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et ta on alkoholijoobes. Ning nähtuvalt 17.06.
21. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist kontrolliti samal kuupäeval kell 12:00 Ü. Lepa elukohas tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja Ü. Lepa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,601 milligrammi alkoholi. Samuti tuli Ü. Lepa suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taaruv kõnnak) ning ta käitus ründavalt ja agressiivselt (vehkis kätega ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid) (tl 9-9 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis Ü. Lepp, et ta oli natuke võtnud ega jõudnud kohale (tl 12 pöördel). Kohtuistungil kinnitas Ü. Lepp, et kirjalikus selgituses märgitu on õige.
22. Kohtu hinnangul ei nähtu Ü. Lepa selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist. Muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Kuna Ü. Lepp teadis, et ta peab 17.06.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust tahtlikult.
23. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on Ü. Lepa kriminaalhooldus kestnud veidi vähem kui 2 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud Ü. Lepp
24. ja 27.05.2022 (s.o vähem kui 1 nädal pärast kriminaalhoolduse algust) alkoholi tarvitamise tõttu 2 korda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik 30.05.2022 kirjalikud hoiatused (tl 3 pöördel ja 10 pöördel). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt täitis Ü. Lepp seejärel 30.
25. ja 09.06.2022 registreerimiskohustust, kuid praeguses asjas selgus, et edasi jättis Ü. Lepp 17.06.2022 (s.o ca 2 nädalat pärast kirjalikke hoiatusi) taas alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et Ü. Lepp täitis 28.06.2022 3 registreerimiskohustust korrektselt ning 04.07.2022 teatas ta kriminaalhooldusametnikule, et registreeris end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule ja sai aja 12.08.
27. Kokkuvõtlikult on Ü. Lepp rikkunud märkimisväärselt lühikese aja jooksul alkoholi tarvitamise tõttu korduvalt registreerimiskohustust, kusjuures ta ei teinud vajalikke järeldusi ka kriminaalhooldusametniku kirjalikest hoiatusest, vaid jätkas alkoholi tarvitamist. Selline käitumine viitab alkoholi kuritarvitamisele. Kuigi Ü. Lepp avaldas kohtuistungil, et ta tarvitas enne jaanipäeva alkoholi nädalavahetustel, nähtub kohtule esitatud materjalist, et Ü. Lepp jättis alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata kolmapäeval (25.05.), reedel (27.05) ja neljapäeval (16.06). Eelnevast nähtuvalt pisendab Ü. Lepp oma alkoholiprobleemi. Igatahes ohustab samasuguse alkoholi tarvitamise jätkamine katseaja edukat läbimist ja kuna kriminaalhooldusametniku kirjalikud hoiatused pole piisavalt mõjunud, tuleb Ü. Lepa kolmandale rikkumisele reageerida rangemalt, s.o lisakohustuse määramisega.
28. Kuigi erakorralises ettekandes tehakse ettepanek keelata Ü. Lepal katseajaks alkoholi tarvitamine, siis kohus sellega ei nõustu. Nimelt kahtles ka kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, kas Ü. Lepp on võimeline alkoholikeeldu järgima ning Ü. Lepp selgitas samuti, et eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus just alkoholikeelu tõttu. Pidades silmas, et kriminaalhoolduse eesmärk on toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses ja et registreerimiskohustuse täitmiseks tuleb Ü. Lepal alkoholi tarvitamist piirata (mitte tingimata alkoholist täielikult loobuda), pole Ü. Lepal alkoholi tarvitamise keelamine õigustatud.
29. Ü. Lepp avaldas kohtuistungil, et ta broneeris riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames aja vaimse tervise õe vastuvõtule ning vastuvõtu aeg määrati 12.08.
30. Lisaks leidis ka kriminaalhooldusametnik, et Ü. Lepal on vaja selles programmis osaleda. Pidades silmas eelnevat, määrab kohus Ü. Lepale KarS § 69 lg 6 ja § 75 lg 2 p 8 alusel katseajaks täiendava kohustuse osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
31. Ü. Lepa katseaeg kestab kuni 03.11.2023 (s.o peaaegu 1 aasta ja 4 kuud) ning Ü. Lepal tuleb katseaja edukaks läbimiseks muuta märkimisväärselt oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja ilmuda edaspidi kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda kainena. Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames saab Ü. Lepp regulaarset abi ja tuge ning juhul, kui ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida, võib katseaeg kujuneda edukaks. Juhul, kui Ü. Lepp ei tee aga käesolevast määrusest õigeid järeldusi ja jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist, võib kohus pöörata talle karistuseks mõistetud 1 aasta ja 1 kuu ja 27 päevase vangistuse täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4