lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja Albert Lillemetsa süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8,
lg 2 p 1,
lg 2 p 2 ja
veebruari 2022.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Albert Lillemetsa kaitsja Gregori Palm Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Albert Lillemets, isikukood: 39408310217; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 11.-13.11.2020 ja 08.09.04.
lg 1, § 65 lg 2 alusel, arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 27.12.2021, s.o 1 kuu 23 päeva, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust ning loeti 1 karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.02.2022.a. Tühistatud osas teha uus otsus:
lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust kaetuks mõistetud raskeima karistusega, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud kandmata karistust, s.o 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust eelmise
lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Mõistes lõplikuks liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 aastat 3 kuud 23 päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.12.2021.a. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Albert Lillemetsale on
lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistus kahes varguse episoodis, millised ta pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega. 1.2 Albert Lillemetsale esitatud süüdistus
lg 2 p 1 järgi Albert Lillemets lõhkus 11.08.2021 kella 23:14 paiku XXX teisel korrusel asuva korteri nr X rõduukse klaasi ja tungis korteri valdaja Q tahte vastaselt korterisse. Rõdu ukseklaasi lõhkumisega tekitas ta Q-le varalist kahju 150 eurot. 1.3 Albert Lillemetsa süüdistatakse
Albert Lillemets, olles Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud
§-de 184 lg 1 selle eest, et ta käitles 25.09.2020 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, sai 11.11.2020 kella 22:00 paiku XXX asuvate garaažide läheduses, kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata isiku käest 15 liitrit narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), mille peitis aadressil XXX asuvasse garaažiboksi. Kella 22:50 ajal pani ta eelpool nimetatud narkootilise aine sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr XXXXXX) pagasiruumi ning transportis seda, kuni kella 22:55 ajal politseiametnikud sõiduki sundpeatasid Rapla maakonnas Kehtna alevikus Hepa tankla lähedal, sõidukit juhtinud C eiras sundpeatamist, jätkas sõitu ning pööras Järvakandi maantee ja Viljandi mnt 2 ristumiskoha juurest vasakul pool asuvale põllule. Samal ajal ronis sõidukis kaasreisijana viibinud Albert Lillemets tagaistmele, avas parempoolse tagaukse ja kallas sõidu ajal kolmest 5-liitrisest plastikpudelist välja narkootilise aine GBL ning viskas plastikpudelid sõidukist välja. 12.11.2020 kella 00:20-00:50 ajal tehtud sündmuskoha vaatluse käigus leiti Rapla maakonnas Kehtna vallas Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja Koogimäe-Kukesoo tee vahelisel alal olevalt põllult kolm 5- liitrist kägardatud plastpudelit „Tip-Topp, 5-l“, milles oli narkootiline aine gammabutürolaktoon (GBL) massiga 9,35 grammi, massiga 12,65 grammi ja massiga 34,49 grammi, kokku 56,49 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Albert Lillemets omas ka narkootilist ainet amfetamiini soon-sulguriga kilekotis, mis leiti 13.11.2020 kella 21:47-21:58 ajal teostatud sündmuskoha, s.o Metsa kinnistu, Koogimäe küla, Kehtna vald, Rapla maakond vaatluse käigus, oli valkjas pulber massiga 0,99 g (16%lise amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 0,12 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini puhul 1,3 grammi, GBL-i suur kogus algab 16 grammist). Samuti süüdistatakse Albert Lillemetsa
lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes 25.09.2020 käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 11.11.2020 kella 22:00 paiku käitles suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) ja amfetamiin, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Albert Lillemetsa kinnipidamisel 10.11.2021 kella 11:20 ajal Rapla politseijaoskonnas leiti ning võeti tema valdusest ära plastikpudel, milles olev vedelik sisaldas suures koguses 22,4 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihape (GHB) ning mingripkott, milles olevas pulbris sisaldus 0,0086 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (GHB-i suur kogus algab 16 grammist). 1.4 Albert Lillemetsale esitatud süüdistus
Albert Lillemets, olles varem, s.o 13.02.2019, 21.01.2020 ja 25.09.2020 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning olles selle eest süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega, juhtis 08.04.2021 kella 14:43 paiku Tallinnas, Tondi tn, Kotka tn ja Tondi tn 33/7 vahel suunaga Tondi tn 33/6 poole, mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier reg. märgiga XXXXXX, millega rikkus liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatut. MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2022 kohtuotsusega lühimenetluses mõisteti Albert Lillemets
Albert Lillemets tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsust toimepandud kuriteos ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvatai karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamine ajavahemikul 11.-13.2020.a, s.o 3 päeva ning kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, lugedes mõistetud vangistusega täielikult kaetuks Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkune vangistus. Süüdi tunnistati Albert Lillemets
lg 2 p 2 järgi peale Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsust toimepandud kuriteos ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistati Albert Lillemets
Süüdi tunnistada Albert Lillemets
¹ järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 arvati karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamine ajavahemikul 8.-9.04.2021.a ja eelvangistus alates 27.12.2021.a, s.o 1 kuu 23 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 2 kuud 7 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning mõista liitkaristuseks eest 5 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust. Albert Lillemetsale mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.02.2022.a. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON: 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Albert Lillemetsa kaitsja Gregori Palm. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 18.02.2022.a kohtuotsus osaliselt ning mõista Albert Lillemets õigeks
lg 2 p 2 järgi episoodis, mis leidis aset peale Pärnu Maakohtu 8.01.2021.a otsust (s.o GHB episood). Mõista Albert Lillemets õigeks
lg 2 p 2 järgi episoodis, mis leidis aset enne Pärnu Maakohtu 8.01.2021.a otsust (s.o GBL episood) osas, mis puudutab amfetamiini käitlemist ning jätta selle episoodi osas tehtud ekspertiisikulud riigi kanda. Vähendada Albert Lillemetsale mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Jätta menetluskulud riigi kanda. 3.1 Pärnu Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, et kas ja millise tähtsuse on kohus omistanud Albert Lillemetsa poolt amfetamiini käitlemisele. Kohtuotsuse lk-l 6 tuuakse see süüdistusena välja. Leheküljel 15 peatutakse põgusalt ka amfetamiini suhtes tehtud ekspertiisimäärusel. Samas hilisemalt ei nähtu kohtuotsusest, et mida on kohus sellest asjaolust arvanud. Süüdistusakt lubab arvata, et prokurör on soovinud Albert Lillemetsa käitumist GBL-i ja amfetamiini käitlemisel käsitleda ühtse (eelduslikult jätkuva) teona. Vähemalt nii prokuratuur kui kohus on Albert Lillemetsa käitumist iseloomustanud kaheepisoodilise teona, kus ühes episoodis heidetakse talle ette GBL-i ja amfetamiini käitlemist ning teises GHB käitlemist. Kaitsja hinnangul ei võimalda esitatud süüdistus asuda seisukohale, et Albert Lillemets käitles amfetamiini ja GBL-i ühe teoga. 3.2 Süüdistusaktis on toodud välja, et Albert Lillemets omandas täpsemalt tuvastamata isikult 15 liitrit GBL-i. Süüdistus ei räägi midagi selle kohta, nagu oleks Albert Lillemets koos GBLiga omandanud ka amfetamiini. Süüdistusaktist nähtuvalt oli tegemist juhuleiuga, mis leiti sündmuskoha vaatluse käigus. Selleks, et käsitleda kahte tegu jätkuvana, peab nende vahel esinema teatav ajalis-ruumiline seos, mis peab olema selline, et teod moodustaksid eluliselt ühe teo (RKKKo nr. 3-1-1-7-11, p 14). Praegusel juhul ei nähtu, et amfetamiini käitlemine oleks ajaliselt seotud GBL-i käitlemisega. Süüdistusaktist saab välja lugeda vaid seda, et kindlasti ei käidelnud Albert Lillemets mõlemat ainet ühel ja samal päeval (kuivõrd A. Lillemets peeti kinni GBL-i käitlemise päeval ning amfetamiin leiti hiljem). Ka ruumiliselt puudus mõlemal aine käitlemise vahel seos. Süüdistusaktis nähtub üheselt, et Albert Lillemets ei omandanud amfetamiini samast kohast, kust GBL-i. Ka aine hoiukoht oli erinev. Eelnev tähendab aga seda, et ebaõige on lugeda GBL-i ja amfetamiini käitlemist teoühtsuseks. 4 Asjaolu, et tegemist on ainega, mis juhtumisi leiti sarnasel ajal GBL-iga, ei tähenda, et mõlema aine omandamine on käsitletav ühe teona. Puudub vaidlus selles, et Albert Lillemetsa poolt käideldav amfetamiini kogus ei ole iseseisvalt kuritegelikult suur, mistõttu pole täidetud ka
Talle heidetakse 0,12 grammi amfetamiini omamist ning suur kogus algab 1,3 grammist. Kaitsja leiab, et Albert Lillemets tuleb selles episoodis õigeks mõista. Kui kohus mõistab Albert Lillemetsa õigeks, siis palub kaitsja jätta ka amfetamiinile tehtud ekspertiisi maksumus riigi kanda. Vähemalt kaitsja hinnangul oleks amfetamiini osas olnud korrektne alustada väärteomenetlust ning lahendada see episood väärteomenetluse raames. Kui kohus sellega nõustub, siis pole õige nõuda A. Lillemetsalt sisse ekspertiisi kulusid, mis ei haaku selle kriminaalmenetluse esemega. 3.3 Albert Lillemetsale heidetakse ette 22,4 grammi GHB käitlemist. Eksperdi arvamuse kohaselt piisab sellest joobe tekitamiseks keskmiselt 14 inimesele. Kusjuures ekspertiisis on välja toodud seegi, et teatud juhtudel võib see number olla väiksem. Kaitsja esmane etteheide seondub viisiga, kuidas narkootilise aine määramise ekspertiis on läbi viidud. Nimelt nähtub eksperdi arvamusest, et ekspertiisi raames on kindlaks määratud narkootilise aine GHB hulk. Sellele hulgale tuginedes on ekspert kujundanud ka enda arvamuse aine joobeomaduste kohta. Kaitsja hinnangul pole selline lähenemine korrektne. GHB kohta ka elementaarseid teadmisi omav isik teab, et ebaseaduslikult käideldava GHB kangus on väga erinev. Tervise Arengu Instituut on üldsusele kättesaadaval lehel märkinud, et GHB kangus võib varieeruda koguni kuni 80% (Internetis kättesaadav: https://www.narko.ee/ained/ghb/). Kaitsja hinnangul saab pidada teadmist, et GHB kangus ei ole alati üks ja seesama, pidada vähemalt kriminaalmenetluses üldtuntuks. 3.4 Kuna GHB on sisuliselt muuhulgas veega töödeldud GBL (täpsemalt on seda protsessi kirjeldatud Riigikohtu 26.11.2014.a kohtuotsuses nr 3-1-1-80-14 p 8.1), siis on selge ka see, et GHB kangus sõltub selle tegemisel kasutatud vee ja muude ainete hulgast. Seega väär on GHB joobeomaduste tuvastamisel hindamata seda, mis on konkreetse aine kangus. Selliselt on kaitsja hinnangul tegemist materiaalõiguse olulise rikkumisega, kuna 22,4 grammi lahjat GHB-d omab samast hulgast kangest GHB-st selgelt erinevaid omadusi. Riigikohus on 25.11.2016.a lahendis nr 3-1-1-95-16 p-s 21 avaldanud seisukohta, et seguainete puhul tuleb eraldi tuvastada ka see, et millises kogus narkootilist ainet isik käitles. Siin on oluline vahe, et ei saa piirduda vaid käideldud seguaine tuvastamisega, vaid kontrollida tuleb käideldud narkootilise aine kogust. Seda praeguses kriminaalmenetluses tehtud ei ole. 3.5 GHB-d saab võrrelda alkoholiga. Pudel viina ja pudel õlut on mõlemad alkoholid, kuid nende joobeomadused on selgelt erinevad. Ebapiisav on sel juhul eksperdi arvamus, mis ütleb, et keskmiselt tekitab üks pudel alkoholi joovet inimeste hulgale, mis jääb õlle ja viina vahepeale. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus möönnud, et narkootilise aine tuvastamine ekspertiisi raames ei ole alati raudne kohustus. Selliselt on Riigikohus toonud välja, et juhul, mil ainet pole võimalik kontrollida, võib selle narkootilise aine sisaldust määrata ka muude tõendite kohaselt (nt tunnistaja ütlused). Praeguses menetluses aga on narkootilist ainet võimalik kontrollida ning puuduvad mistahes muud uuritud tõendid, mis kinnitaksid tõsikindlalt, et Albert Lillemetsa poolt käideldud GHB oli kange. Kuivõrd on olemas põhjendatud kahtlus, et Albert Lillemets võis käidelda vähekanget GHB-d, mis kõigi eelduste kohaselt oleks tekitanud joobe vähemale kui 10-le inimesele, siis palub kaitsja ta selles episoodis ka õigeks mõista. 5 3.6 Kaitsja palub vähendada Aalbert Lillemetsale mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Eelkõige palub kaitsja vähendada Albert Lillemetsale mõistetud karistust, mida kohus on käsitlenud enda kohtuotsuse punktis 15.6 (lk 22). Nimelt jääb ebaselgeks, et millele tuginedes on kohus pidanud õiglaseks Aalbert Lillemetsa karistamist 4 aasta 6 kuu pikkuse vanglakaristusega. Kohus on enda otsust põhjendanud sellega, et Albert Lillemetsa poolt käideldud narkootilise aine kogus ületab suure koguse määra oluliselt. Selline kohtu väide on küll tõsi, kuid kohtu poolt määratud karistus eirab olulisel määral seda tüüpi süütegude karistuspraktikat. Näiteks on Pärnu Maakohus kriminaalasjas nr 1-19-7792 mõistnud süüdi isikud, kes käitlesid GBL-i koguses, millest piisanuks 512 500 inimesele selliselt, et üks asjaosalistest sai karistuseks 4 aastat 6 kuud, kusjuures erinevalt Aalbert Lillemetsast esines temal veel täiendav kvalifikatsioon grupis tegutsemise kujul. Faktiliselt samas kriminaalasjas (sel puhul nr-ga 1-19-4987) on Tallinna Ringkonnakohus pidanud õiglaseks karistusi suurusjärgus 5–6 aastat. Taaskord väärib märkimist, et käideldud GBL-i koguse vahe on vähemalt kümnekordne. Albert Lillemetsa grammides mõõdetav kogus kahvatub 150 liitri ees, mis viidatud kriminaalasjas küsimuse all oli. Sealjuures ei tegutsenud Albert Lillemets grupis. 3.7 Kaitsja hinnangul on ebaõige see, et kohus on karistuse määramisel võtnud arvesse asjaolu (mille spekulatiivsust möönab kohus ka ise), et Albert Lillemets võis käidelda 15 liitrit GBL-i. Seda hoolimata asjaolust, et süüdistuses heidetakse talle ette ca 50 grammi käitlemist. Kaitsja hinnangul on Albert Lillemetsa karistuse põhjendamine selliste süüdistusakti väliste asjaoludega lubamatu ning ka spekulatiivne. Ka juhul kui pidada lubatavaks teatavat tuginemist tunnistaja väidetele, et Albert Lillemets kallas kanistritest midagi välja, siis tunnistaja hinnang, et kanister „tundus raske“ ei anna mingit võimalust järeldada, et küllap oli Albert Lillemetsal 15 liitrit GBL-i. Lillemets ise palub kohtul veel lisaks eelnevale karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta, et tal on ülalpeetavad, kelle heaolu sõltub temast. Samuti on ta vanglas adunud, et tal on probleeme sõltuvusega ning ta on valmis vabaduses sellega tegelema. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT:
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat I astme kuritegu, esimese neist pani ta toime 11.11.2020, s.o enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistmist. Teise,
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kuriteod
lg 2 p 1 ja
11.11.2020 käitles Albert Lillemets narkootilist ainet koguses, mis ületab suure koguse määra olulisel määral ning kohus hindas tema süüd keskmiseks. Kohus leidis, et antud episoodieest võib karistuse mõista oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. 10.11.2021 käitles Albert Lillemets narkootilist ainet koguses, millest piisas keskmiselt neljateistkümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, seega on tegemist suure koguse alumisel piiril oleva kogusega, mistõttu kohus leidis, et Albert Lillemetsa süü on pigem väike ning temale võib selle teo eest mõista karistuse sanktsiooni alammääras. Albert Lillemetsale mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades tema poolt toime pandud kuritegude rohkust ning seda, et 11.11.2020 aset leidnud narkootilise aine käitlemine ei olnud juhuslikku laadi, on Albert Lillemetsa karistus pigem leebe ning puudub alus Albert Lillemetsa karistuse vähendamiseks. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
Õiguslikus mõttes on Albert Lillemetsa käitumise puhul tegemist ühe teoga. 7.2 Apellant jätab tähelepanuta, et kui menetleja tuvastab, et isik on käidelnud nii väikeses koguses narkootilist ainet kui ka suures koguses narkootilist ainet, tuleb alustada kriminaalmenetlust, mitte väärteomenetlust, sest ilmnenud on kahtlus suure koguse aine ebaseaduslikus käitlemises, mis subsumeeritakse
Selliselt käitudes välditakse mitmekordse karistamise keelu rikkumist ja toimitakse
Seega apellandi seisukoht, et 0,12 grammi amfetamiini osas olnuks korrektne alustada väärteomenetlust, on väär.
9. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et süüdistatavale Albert Lillemetsale mõistetud karistus ei vasta toimepandule. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. 9.1 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat reaalset vangistust kooskõlas
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. 9.2
lg 2 p 2 näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Albert Lillemetsale mõistnud 11 vangistuse 4 aastat 6 kuud, mis on sanktsiooni alammäära lähedane ning 10.11.2021 toimepandu eest on maakohus mõistnud vangistuse 3 aastat, mis on sanktsiooni alammääras. Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks
lg 1 või
lg 2 p 1 järgi oluliselt väiksem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava Albert Lillemetsa karistamisel irdutud
Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste
9.3 Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingile erandlikule asjaolule, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine Albert Lillemetsa isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kergem karistus. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Albert Lillemetsa süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 9.4 Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolu, et süüdistataval on ülalpeetavad ning soov sõltuvussprobleemidega vabaduses tegeleda lugeda eripreventiivses mõttes karistusmäära vähendavaks asjaoluks, rääkimata karistust kergendavaks asjaoluks
Liiatigi tuleb märkida, et ülalpeetavad olid süüdistataval olemas ka varasemalt, seejuures teadmine, et eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus on kandmata, kuid need asjaolud ei takistanud Albert Lillemetsal kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Süüdistatava isikut iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. 10. Kolleegiumil tuleb märkida, et apellandi väited karistuste osas ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. Küll jätab apellant kahetsusväärselt täielikult tähelepanuta maakohtu poolt mõistetud liitkaristused
MS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Kolleegiumil tuleb väljaspool apellatsiooni piire märkida järgmist. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus kohaldas Albert Lillemetsale liitkaristuste mõistmisel ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes, s.o
10.1
lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Maakohus eksis selle, et ei moodustanud
lg 1, § 64 lg 1 alusel liitkaristust Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 4 kuud), vaid eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud ärakandmata karistusega (1 aasta 3 kuud 28 päeva). Seetõttu jäi osaliselt ärakantud karistus (2 päeva eelvangistust) liitkaristusest maha arvamata. Kolleegiumil tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning mõista uus liitkaristus
12 lg 1, § 64 lg 1 alusel (karistus kuriteo eest, mis pandi toime enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021. a otsuse kuulutamist).
lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust kaetuks mõistetud raskeima karistusega, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. 10.2 Maakohus jättis tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt sõltuvalt sellest, kas isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vahi all või mitte, saab
Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb
lg 1 kohaldamisel lugeda karistuse kandmise algusajaks isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päeva (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Juhul, kui isik on viibinud aga vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakandmisele kuuluvat vangistust vähendada. KrMS § 313 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada nii ärakandmiseks ettenähtud karistus kui ka karistuse kandmise algusaeg (vt RKKKo nr 3-1-180-14, p 15). Maakohus tegi õigesti kui arvas
lg 1 alusel karistusaja hulka Albert Lillemetsa eelvangistuses viibitud aja 8.04-9.04.2021. a, s.o 2 päeva. Seega kandmata karistus on 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Samas puudus maakohtul igasugune vajadus arvestada eelvangistus alates 27.12.2021 karistusaja hulka ning märkida karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.02.2022.a. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 27.12.2021, s.o 1 kuu 23 päeva, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust ning loeti karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.02.2022.a. ning teeb tühistatud osas uue otsuse. 10.3 Kuna maakohus eksis liitkaristuse moodustamisel
lg 1, § 64 lg 1 alusel, siis kandus nimetatud viga edasi ka uue liitkaristuse moodustamisel
lg 2 alusel, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Eelnevast tulenevalt oli Albert Lillemetsa lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva, mitte 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Seetõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse ka osas, mis puudutab
lg 2 alusel liitkaristuse hilisemat mõistmist ning teeb tühistatud osas uue otsuse.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud kandmata karistust, s.o 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust eelmise
lg 1, § 64 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Mõistes lõplikuks liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 aastat 3 kuud 23 päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Albert Lillemetsa eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.12.2021.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.