← Eesti

2-21-141465/8

Obsah (9)§ 444§ 468§ 162§ 487§ 6§ 139§ 175§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-141465 Tsiviilasi Elisa Teleteen

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Hageja on tsiviilasja hinnaks märkinud 320 eurot 89 senti. Kohtu arvutuste kohaselt on tsiviilasja hind 322 eurot 55 senti. 2 MENETLUSKULUD 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud mõista kostjalt menetluskuluna välja 100 euro suuruse riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot.

§ 487

lg 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.12.2021. Hagihinnalt 322 eurot 55 senti senti tuli hagi esitamisel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 139

lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna on välja mõista riigilõiv 75 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb õigusabikulude hüvitamist tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik.

§ 144p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu.

Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 180 (75 + 20 + 85) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.