Obsah (6)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. juuni 2022 Tsiviilasja number 2-20

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt

§ 97p-le 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist 4 lähtudes.

§ 100

lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja tasus vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot alates 2020. a augustist kuni 8. septembrini 2021 (tl 5, 74–83). Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele

§ 101lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 2020. a aastast on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. Erandina võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna.

Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning hageja ei pea tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (tl 28) töötas kostja viimati keevitajana töölepingu alusel XXXXXXX OÜ-s kuni 24. septembrini 2020. Kostja väidete kohaselt ei tööta ta praegu Eestis. Kinnistusraamatus puuduvad andmed kostjale kuuluva kinnisvara kohta. Transpordiameti andmetel (tl 31) kuuluvad kostjale järgmised sõidukid: Toyota Avensis, registreerimismärk XXXXXXX, ehitusaasta 2007. a ja Renault Trafic, registreerimismärk XXXXXXX, ehitusaasta 2007. a. Kostja väidete kohaselt sõiduauto Toyota eeldatav väärtus on 1000 eurot ja sõiduauto Renault väärtus 2000 eurot. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta. Rahvastikuregistri andmetel (tl 26) on kostja abielus ja peale hageja on temal veel üks laps, X sündinud tütar D.D.. Sotsiaalkindlustusameti 24. septembri 2021. a vastuse (tl 53) kohaselt ei ole kostjale pensione ja/või toetusi määratud ja ei maksta. Eesti Töötukassa 21. septembri 2021 teatise (tl 43) kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 – 21. septembrini 2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 22. septembri 2021 teatisest (tl 47–48) nähtub, et ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 – 31. augustini 2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 8315 eurot 68 senti, väljamaksete tegijaks jaanuarist oktoobrini (k.

1. a)2020. a oli XXXXXXX OÜ. Kostja pangakonto väljavõtte (tl 74–82) kohaselt kandis kostja 7. mail 2021 kontole 2536 eurot 21 senti, sai XXXXXX-lt 9. augustil 2021 2130 eurot ja 7. septembril 2021 1390 eurot. Kostja konto väljavõtte kohaselt tegid füüsilised isikud kostjale pidevalt sissemakseid. AS-i Pensionikeskus 5. oktoobri 2021. a vastuse (tl 105) kohaselt on kostja 8. jaanuaril 2021 esitanud raha väljavõtmise avalduse, väljamakse teostati septembris. Kostja pensionikonto väljavõtte (tl 106) kohaselt oli kostjale välja makstud pension ja kompensatsioonimakse kokku 9759 eurot 93 senti (2. septembril 2021. a 9622 eurot 22 senti ja 28. septembril 2021. a 137 eurot 71 senti (tl 80 pöördel, 81 pöördel)). Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja abikaasa ootab last. Eeldatav sünnitamise kuupäev on 26. jaanuar 2022 (tl 84). 5 Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et Norras on elu kallim, kui Eestis, mistõttu on kostjal suured kulutused. Norras on ka palgad suuremad kui Eestis. Kostja omab head eriala (keevitaja) ning leidis endale tööd välismaal. Kostja peab tegema kõik, et tal oleks olemas küllaldane tulu kõikide oma laste ülalpidamiseks ja enda vajaduste katmiseks. Käsutuses olevaid rahalisi vahendeid peab kostja jagama oma ülalpeetavate vahel ühtlaselt. Maakohus arvestas ka sellega, et septembris 2021. a sai kostja AS-ilt Pensionikeskus kokku 9759 eurot 93 senti. Nimetatud summast piisab kostjal oma lastele ülalpidamise andmiseks seadusega ettenähtud suuruses. Kostja varaline olukord võimaldab tal täita hageja ülalpidamiskohustust taotletud ulatuses, seejuures kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja kostja teine laps ei sattu hageja nõutud suuruses elatist välja mõistes ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Käesoleval juhul, arvestades kostja majanduslikku seisu, ei ole põhjendatud elatise suuruse määramisel arvestada riiklike peretoetustega. Maakohus leidis, et hageja ema majandusliku seisundi kohta esitatud andmete põhjal saab järeldada, et hageja ema on võimeline ja rahuldab hageja igapäevased vajadused ning tagab hageja arenguks küllaldased vahendid samas suuruses nagu kostjalt välja mõistetakse. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 1. septembrist 2020 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus piisaval määral arvestanud kostja varalise olukorraga. Kogumispensionina saadud 9759 eurot 93 senti on ühekordne hüvitis, mitte kostja tulu ega sissetulek, mida saanuks elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kostja sissetulek ei ole stabiilne. Kostja keskmine sissetulek on 1000 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on kaks last ja üks laps sünnib 2022. aasta alguses. Maakohus leidis, et kostja netosissetulek 2020. a jaanuarist oktoobrini (k.
2. a)oli keskmiselt 832 eurot kuus. Seega kui kostja peab ülal pidama vähemalt kahte last, tagades mõlemale lapsele võrdset ülalpidamist 292 eurot, siis jääb kostjale enda ülalpidamiseks 248 eurot. Sellega kahjustaks kostja enda ülalpidamise võimalusi. Kostja töötab Norras. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata üldteada asjaoluga, et Norras on elu kallim kui Eestis. Maakohus jättis põhjendamatult arvestama riiklike peretoetustega. Maakohus jättis hageja kulud analüüsimata, leides, et hageja kulud on vajalikud ja mõistlikud. Kostja vaidleb hageja kuludele osaliselt vastu. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes kostja vastuväidetele hageja kulude kohta vastamata. Maakohus pidi arvestama alates 1. jaanuarist 2022 planeeritud

muudatustega. Elatise määramine vastavalt maakohtu otsusele oleks kostjale ülejõukäiv. Jooksev elatise suurus tuleb määrata alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

alusel. Enne 1. jaanuari 2022 kehtinud

redaktsiooni tuleb kohaldada asjaoludele, mis leidsid aset enne

1. jaanuari
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 6 TsMS § 631 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja hinnangul ei tugine esitatud kaebus TsMS § 631 lg-s 1 sätestatule ning kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Maakohus analüüsis küllaldasel määral kostja majanduslikku ja varalist olukorda. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus ajavahemikus
4. märtsist 2020 kuni
5. septembrini 2020 kostja kontole 6417 eurot 63 senti, s.o keskmiselt 1069 eurot 61 senti kuus. Samuti laekub kostja kontole lisaks töötasule sularaha, millest võib eeldada, et kostjal on lisasissetuleku allikas. Kostjal on olemas vara, mida võib võõrandada, et täita elatise maksmise kohustust. Kostja väide, et elamiskulud Norras on kõrgemad kui Eestis, ei ole millegagi tõendatud. Arvestades Norra elanike kõrgemat elatustaset ja suuremat sissetulekut, ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Lastetoetuse maksmine iseenesest ei ole aluseks alaealisele lapsele makstava elatise vähendamiseks, kuid seda võib arvesse võtta kui ühte elatusraha suurust mõjutavat faktorit. Praegusel juhul võimaldab kostja materiaalne olukord maksta alaealisele lapsele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Maakohus määras elatise suuruses, mis ei ületa alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakkava

redaktsiooniga kehtestatavat määra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates
2. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi
4. august 2020 –
5. märts 2022 eest kindla summana 3354 eurot 32 senti ning alates
6. aprillist 2022 igakuise elatise 225 eurot 64 senti (209 eurot 20 senti (baassumma seisuga
7. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
8. aprill 2022) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda
10. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses otsust elatise 142 eurot perioodi
12. augustist 2020 kuni
13. augustini 2020 eest väljamõistmise osas. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud.
14. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus ei vasta TsMS § 631 lg-s 1 sätestatule ning kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja pidas silmas ilmselt TsMS § 637 lg 1 p-i
15. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega.
16. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja laps ning kostja on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja väitel ei ole ta võimeline miinimummääras ülalpidamist andma, maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja majanduslikku olukorda, 7 maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hagejale makstavad toetused ning ei tuvastanud hageja vajadusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Seega ei pidanud maakohus hageja kulude suurust detailselt analüüsima. Kui kostja leidis, et hageja vajadused on väiksemad, kui hageja väidab, tuli kostjal enda väiteid tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
3. jaanuari 2022 kehtinud

§ 102

lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu.

§ 102lg 2 osas ei ole ka alates 1.

jaanuarist 2022 midagi põhimõtteliselt muutunud. 10. Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on lisaks hagejale veel X sündinud tütar D.D. (tl 100), s.o kostja ülalpidamisel kogu menetluse kestel on olnud vähemalt kaks last. Teise lapse olemasolu saaks olla hagejale alla seadusega kehtestatud miinimummäära elatise väljamõistmisel aluseks siis, kui teise lapse vajaduste rahuldamine satuks ohtu, kui kostja tasuks hagejale miinimummääras elatist. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja sissetulek võimaldab tal pidada üleval mõlemat last enda toimetulekut kahjustamata. Hageja nõudis elatist alates augustist 2020, s.t ajast, mis kostja otsustas vähendada makstavat elatist kuni 150 euroni kuus. Kostja sissetulek perioodil jaanuar – oktoober 2020 oli keskmiselt 962 eurot 50 senti (bruto) kuus (tl 48), s.o 842 eurot 28 senti (neto) kuus. Kostja maksis hagejale elatist 295 eurot kuus kuni juulini 2020 (k.

1. a)(tl 5). Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit selle kohta, et tema majanduslik olukord oleks augustist 2020 halvenenud ega võimaldaks enam kokkulepitud suuruses elatist maksta. Kostja väited töömahu vähenemise kohta on tõendamata. Kostja poolt esitatud XXXXXXX OÜ tõendi (tl 15) kohaselt oli kostja töötasu olnud alates maist 2020 kuni juulini 2020 sama. Kostja väited kostja abikaasal lapsehüvitise saamise õiguse lõppemise kohta ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd hageja ülalpidamiskohustus on kostjal, mitte kostja abikaasal. Kostja majanduslik olukord võimaldas seega olemasoleva sissetuleku juures maksta hagejale elatist 295 eurot kuus kahjustama nii enda, kui ka oma teise lapse ülalpidamiskohustust. Kostja kinnitusel pidi tal jaanuaris 2022. a sündima veel kolmas laps. Kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kolmanda lapse sünd alust vähendada hagejale väljamõistetavat elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Menetluse kestel asus kostja tööle Rootsi. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja sissetulek ebastabiilne ning keskmiselt vaid 1000 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 1. aprill – 1. oktoober 2021 kohta nähtub, et kostja oli saanud töötasu firmalt XXXXXX 27. aprillil 2021 800 Rootsi krooni, s.o 77 eurot 35 senti, 7. mail 2021 summas 26 000 Rootsi krooni, s.o 2536 eurot 21 senti (tl 74 pöördel, tl 81 pöördel) ning 13. juunil 2021 summas 26 000 Rootsi krooni, s.o 2532 eurot 51 senti (tl 75 pöördel, tl 81 pöördel). Alates augustist maksab kostjale töötasu XXXXXX, kellelt kostja sai töötasu juuli eest 9. augustil 2021 summas 2130 eurot (tl 79) ning augusti eest 8 7. septembril 2021 summas 1390 eurot (tl 80 pöördel). Seega oli kostja keskmine sissetulek aprill – august (k.
2. a)eest 1733 eurot 21 senti (neto) [(77,35+2536,21+2532,51+2130+1390)/5]. Kostja ei ole väitnud, et tal lõppeks töösuhe XXXXXX-ga. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt töötab ta endiselt välismaal. Kostja leiab vaid paljasõnaliselt, et kuivõrd elu on Rootsis kallim, siis tuli maakohtul sellega arvestada. Kostja ei ole esitanud enda kulutuste suurust Rootsis. Kostja kinnitusel maksab eluasemekulusid Rootsis kostja tööandja (tl 72 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab kostja nimetatud suuruses sissetulek pidada oma lapsi üleval vähemalt seadusega kehtestatud miinimummääras kahjustamata ka enda vajaduste rahuldamist. Lisaks töötasule on kostja saanud 7. septembril 2021 Rootsi maksude tagastust 900 eurot 91 senti (tl 80 pöördel), mis on küll ühekordne makse, kuid millega saab elatise suuruse määramisel arvestada. Lisaks tehakse kostja kontole sularaha sissemakseid. Kostja konto jääk 1. oktoobri 2021. a seisuga oli 10 664 eurot 21 senti (tl 81 pöördel). 11. Kostja leiab, et maakohus luges põhjendamatult kostjale väljamakstud pensionifondi osakutega elatise suuruse määramisel. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). AS-i Pensionikeskus väljamakse puhul on tegemist kostja varaga, mille arvelt ta peab oma ülalpidamiskohustust täitma juhul, kui tema muu sissetulek on ebapiisav. Kostjal on ka kaks sõiduautot (tl 31). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta vajab kahte sõiduautot, samuti ei teeni kostja sõiduvahendite abil sissetulekut. Seega on kostjal vara, mille arvelt ta saab ülalpidamiskohustust täita. 12. Kostja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hagejale makstava lapsetoetusega. Maakohus tegi otsuse 25. novembril 2021. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kuigi

§ 102

lg 2 kolmas lause ei välista, et elatise määramisel võib arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega, on siiski kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Maakohus tuvastas põhjendatult otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse järgi, et asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks elatise suuruse määramisel arvestada lapsetoetusega. Kostja sissetulek ja muu varaline olukord võimaldab tal tasuda elatist väljamõistetud ulatuses. Seega lähtus maakohus õigesti elatise väljamõistmisel kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud elatise miinimummäärast ning mõistis kostjalt elatise 292 eurot kuus.
2. Riigikohus selgitas
3. juuni
4. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 17.2., et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni
5. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena. 9 Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kuni
6. detsembrini 2021 väljamõistetud elatise suuruse osas, kuid selguse mõttes mõistab elatise kuni
7. detsembrini 2021 kindla summana välja. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates
8. augustist 2020, paludes mõista elatis augusti 2020 eest 142 eurot ning alates
9. septembrist 2020 kuni täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus. Seega on hageja elatise nõue august 2020 – detsember 2021 (k.a) eest kokku 4814 eurot (142+292*16). Perioodil
10. augustist 2020 kuni
11. oktoobrini 2021 on kostja hagejale tasunud elatist 2100 eurot (tl 93). seega tuleb menetluse kestel tasutud summa väljamõistetavast elatisest maha võtta. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis perioodi
12. august 2020 –
13. detsember 2021 eest summas 2714 eurot (4814–2100). Elatise vabatahtlikul tasumisel pärast
14. oktoobrit 2021 võib olla tähtsus kohtuotsuse täitmisel. Juhul, kui kostja on tasunud hagejale elatist, tuleb tehtud maksed elatise nõude täitmisel arvestada.
15. Kostja heidab maakohtule ette alates
16. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

uue redaktsiooniga arvestamata jätmist. Alates

1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
2. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Maakohus tegi asjas lahendi
5. novembril 2021, seega kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtinud seadusega, s.o kuni
6. detsembrini 2021 kehtinud

alusel. Ringkonnakohus peab aga alates

1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.
2. Alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. 10
4. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102

lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et kostja sissetulek ja majanduslik olukord võimaldavad tal maksta elatist kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus, kahjustamata enda ja oma teiste laste vajaduste rahuldamist. Kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks. Sellise mõjuva põhjuse olemasolu puudub ka alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102lg 1 redaktsiooni järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Puudub alus jätta maakohtu poolt väljamõistetud elatis 292 eurot alates
2. jaanuarist 2022 muutmata. Seega tuleb alates
3. jaanuarist 2022 mõista välja hagejale elatis alates
4. jaanuarist 2022 kehtima hakanud miinimummääras. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi.

Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot (tl 53), millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Seega tuleb perioodi

1. jaanuar –
2. märts
3. a eest mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 213 eurot 44 senti (243,44–30) kuus, s.o kokku 640 eurot 32 senti. Ringkonnakohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi
4. august 2020 –
5. märts 2022 eest kokku summas 3354 eurot 32 senti (2714+640,32). Statistikaameti andmete kohaselt on
6. aprilli
7. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
8. aprillist
9. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.
10. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates
11. aprillist 2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti (255,64–30).
12. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse ning tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub vajadus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtu menetluses (TsMS § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 11 (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 12 Triin Uusen-Nacke