Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 35§ 36§ 43§ 44§ 85§ 87§ 23§ 146§ 150§ 11

Tsiviilasi nr 2-22-3303 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.06.2022, Viljandi kohtumaja Tsivi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Määrata kindlaks avaldaja, Themis Õigusbüroo OÜ, menetluskulud summas 1650 eurot.
3. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tasuda Themis Õigusbüroo OÜ-le pankrotivarast vastavalt

§-le

2. Määrata Mxxxxx Üxxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 504 eurot, sh käibemaks 84 eurot.
3. Ajutise halduri tasu maksta välja Themis Õigusbüroo poolt 29.03.2022 tasutud deposiidist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (konto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Avaldaja esitas 04.03.2022 kohtule avalduse Mxxxxx Üxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 18.12.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-122153 kohustades võlgnikku tasuma Era Liisingu Inkassoteenused AS-le põhinõude summas 1040,83 eurot, intressid summas 132,28 eurot, viivised perioodi 11.01.2018 kuni 19.04.2018 kohta summas 306 eurot, riigilõivu summas 45 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. Era Liisingu Inkassoteenused AS loovutas nõudeõiguse võlgniku vastu nõude avaldajale 28.05.
4. Nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud ning võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlus 14.01.2018 kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel (täiteasi nr 084/2018/183). Täitmisele anti nõue summas 1544,11 eurot. Kohtutäituri andmetel on nõude jääk 944,33 eurot. Nõude katteks on viimased laekumised toimunud
5. aastal arvelduskonto arestiga. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 08.11.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-127298 kohustades võlgnikku tasuma AS-le PlusPlus Capital põhinõude summas 912,85 eurot, viivised perioodi 26.06.2017 kuni 26.09.2019 kohta summas 450,22 eurot, sissenõudekulud summas 50 eurot, viivised perioodi 27.09.2019 kuni 08.11.2019 kohta summas 23,55 eurot, jooksvad viivised 0,06% päevas alates 09.11.2019 kuni põhinõude tasumiseni (tingimusel, et kõrvalnõuded kogumise ei ületa põhinõuet), riigilõivu summas 48,39 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi ka 08.11.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-127301 kohustades võlgnikku tasuma AS-le PlusPlus Capital põhinõude summas 282,92 eurot, viivised perioodi 14.03.2018 kuni 26.09.2019 kohta summas 71,30 eurot, sissenõudekulud summas 30 eurot, viivised perioodi 27.09.2019 kuni 08.11.2019 kohta summas 6,56 eurot, jooksvad viivised 0,0539% päevas alates 09.11.2019 kuni põhinõude tasumiseni (tingimusel, et kõrvalnõuded kogumise ei ületa põhinõuet), riigilõivu summas 45 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. AS PlusPlus Capital loovutas nõudeõigused võlgniku vastu avaldajale 08.11.
6. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlused 15.11.2019 kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel. Täitmisele anti nõuded summas 456,54 eurot + viivis (tsiviilasi nr 2-19-127301, täiteasi nr 084/2019/5522, nõude katteks laekumised puuduvad) ja 1507,75 eurot + viivis (tsiviilasi nr 219-127298, täiteasi nr 084/2019/5523, nõude katteks laekumised puuduvad). Kohtutäituri kirja kohaselt on tema menetluses täiteasi 084/2018/183 võlgniku osas esimesel järjekohal (eespool olev nõuesummas 184,31 eurot, mis on lõplik jääk) ning täiteasjad 084/2019/5522 ja 084/2019/5523 vastavalt kuuendal ja seitsmendal järjekohal. Esimesel järjekohal oleva nõude katteks on aprillis 2021 toimunud laekumine võlgniku töötasust, võlgnik ise nõuete tasumiseks initsiatiivi üles näidanud ei ole. Lisaks on võlgniku osas teise kohtutäituri menetluses 4 täitemenetlust, millest 2 on algatatud enne täiteasja 084/2018/183 täitemenetlust ja kolm enne täiteasjade 084/2019/5522 ja 084/2019/5523 täitemenetlusi. Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses võlgniku osas olevad nõuded on suurusjärgus 9500 eurot + viivised. Võlgniku Mxxxxx Üxxxxx osas ei ole nõude täitmine tõenäoliselt täitemenetluses perspektiivikas. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 2636,90 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtumäärustest ning pole vaieldavad. Praeguseks hetkeks on täitmisavaldustest möödunud enam kui 4 aastat (084/2018/183) ja enam kui 2 aastat (084/2019/5522 ja 084/2019/5523), kuid osaliselt on laekumised toimunud vaid esimese nõude katteks. Nõuete täitmine täitemenetlustes on olnud edutu. Avaldaja hinnangul on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 15.03.2022.a määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma deposiiti 1000 eurot. Avaldaja tasus deposiidi 29.03.
7. Kohus määras 10.05.2022 ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Võlgnikul on kaks kontot SEB Pangas, milles üks on arvelduskonto (jääk 1,22 eurot, kontol kohtutäiturite arestid summas 2772,14 eurot) ja teine on kogumishoius (jääk 0,43 eurot, kontol kohtutäiturite arestid summas 2772,14 eurot). Võlgnikul on ka Swedbankis arvelduskonto, mille jääk on 3,20 eurot (kontol pangakaardi kuutasude broneering 9,28 eurot). Võlgnikule kuulub äriühingu Rxxxxxx KKK OÜ osad (osakapitali suurus 2500 eurot). Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku selgituste kohaselt on osaühingu käive olnud ca 20003000 eurot kuus, kuid nt mais tegevust ei toimunud. Raamatupidajale teadaolevalt ei ole osaühingul vara, on ainult kohustused MTA ees summas 2897,79 eurot. Osaühingu omakapital on kindlasti miinuses. Ajutise halduri hinnangul võib osak olla väärtusetu. Ajutisel halduril ei ole infot, et kellelgi oleks erihuvi sellises seisus äriühingu osa omandamise vastu. Võlgniku pensionikontol on registreeritud 1504,765 osakut (Swedbanki Pensionifondi 1980-89 sündinutele), mille väärtus seisuga 10.05.2022 on 1932,61 eurot. Pankrotimenetluse ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt on osakute väärtus 0 eurot, kui võlgnik ei otsusta neid osakuid tagasi võtta. Võlgniku sõnul ei ole tal muud materiaalset vara peale vana kasutatud telefoni iPhone
8. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara mitte enam kui 4,85 euro väärtuses. MTA andmete kohaselt on võlgnik saanud 2022.a palgatulu või sellega võrdustatud sissetulekut endale kuuluvast osaühingust alampalga suuruses, s.o 654 eurot kuus. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused: − Themis Õigusbüroo 2628,08 eurot; − RT Capital Estonia OÜ 460,08 eurot; − Aktiva Finants OÜ 8195,36 eurot; − Eesti Inkasso OÜ 16,18 eurot; − Telia Eesti AS 2205,74 eurot; − GS Core OÜ 1828,53 eurot; − Kohtutäitur Oksana Kutšmei 2320,22 eurot; − Kohtutäitur Rita Lohu 1715,54 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 369,73 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla mõtlematu finantskäitumine. 14.06.2022 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et on nõus enda suhtes pankroti läbiviimisega. Ta saaks igakuiste maksetena tasuda võlausaldajatele ja raha tuleks töölt. Praegu saab ta miinimumpalka, kuid saab äkki töökohta vahetada ning ta ei tegeleks enam oma äriga. Praegu tegeleb ta oma äriga ja tal on kaks töölist, kellele maksab samuti miinimumpalka. Põhjus on selles, et töö on hooajaline. Hooaeg hakkab sügisel, turvaelemendid ja veekindlus. Hooajaliselt teenib võlgnik 700-800 eurot. Firmal on raamatupidamine korras ning olemas on raamatupidaja. Hetkeseisuga on käibemaks maksmata, tööjõumaksud on võlgniku teada makstud. Võlgnik soovib ka kohustustest vabastamine menetlust. Ta arvas, et tal tuleb leida parem töökoht. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxxx Üxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Varaks on üksnes raha pangakontol 4-5 eurot ning võimalik töötasu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Avaldaja kui võlausaldaja on tasunud kohtu poolt määratud deposiidi. Seetõttu tuleb välja kuulutada Mxxxxx Üxxxxx pankrot. Kohus märgib, et pankroti väljakuulutamiseks esineb ka teine alus –

§ 171

lg 11, kuna võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12.07.2022 algusega kell 10.00 virtuaalruumis. Üldkoosolek toimub pankrotihalduri büroos ning isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse - oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 420 eurot (lisandub km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 10h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 42 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg-s 3 märgitud ülemmäära.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 420 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 84 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 504 eurot. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see

§ 146lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik.

Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 504 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 29.03.2022 tasutud deposiidist. Avaldaja on palunud jätta enda menetluskulud võlgniku Mxxxxx Üxxxxx kanda. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja kuludeks tasutud riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 230 eurot. Avaldaja on tasunud ka deposiiti 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv ja õigusabikulud on menetluskulud vastavalt TsMS § 138 lg-le 2, §-le 139 ja § 144 p-le 1 ja ka

§ 150lg 1 p-le 1.

Vastavalt

§ 150lg 1 p-le 6 on menetluskuluks ka deposiidina makstud summa. Ts

MS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku vähene huvi menetluse algfaasis. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on

§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad

§ 150

lg-d 2 ja 3.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud

§ 150

lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning

§ 150

lg 1 p-s 6 sätestatud

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast.

Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt

§-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes

§ 146tuleb need kulud kanda pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik