Tsiviilasi nr 2-21-12288 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12288 Tsiviilasi Axxx Gxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotis 1. Aktiva Finants OÜ

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Küllike Mitt Axxx Gxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasuks Axxx Gxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 561 eurot, mille lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihalduri tasu 39,97 eurot, millele lisandub käibemaks 7,99 eurot, kokku 47,96 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
4. Anda Axxx Gxxxxxxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 521,03, millele lisandub käibemaks 104,21 eurot, kokku 625,24 eurot.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Miti pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 625,24 eurot, sh käibemaks, OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE
7. Algatada Axxx Gxxxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Axxx Gxxxxxxxxxusaldusisikuks Rxxx Lxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxx@gmail.com).
2. Usaldusisikul (Rxxx Lxxxxx) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Axxx Gxxxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Rxxx Lxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. aprillil). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele.
4. Kohustada Axxx Gxxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. novembril 2022, järgnev
2. mail 2023, jne. Usaldusisikul (Rxxx Lxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. aprillil) võlausaldajatele väljamakseid ja esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta
4. maiks, esimene aruanne esitada
5. mail
7. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): 2 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxx Gxxxxxxx esitas 05.08.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 06.09.
2. a määrusega välja Axxx Gxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.
3. a. 27.12.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 13.01.
5. a määrusega. 25.02.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxx Gxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada Axxx Gxxxxxxxxxpankrotimenetluses prognoositavad kulud (pangateenustasu) summas 0,38 €; 3) määrata Axxx Gxxxxxxxx pankrotihaldurile tasu summas 561,00 €, millele lisandub käibemaks 112,20 €, kokku summas 673,20 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 39,97 €, millele lisandub käibemaks 7,99 €, kokku summas 47,96 € Axxx Gxxxxxxxxx pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 521,03 €, millele lisandub käibemaks summas 104,21 €, kokku summas 625,24 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) otsustada Axxx Gxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Axxx Gxxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Axxx Gxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Axxx Gxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus on avaldanud 03.03.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 24.03.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Rxxx Lxxx esitas 24.mail 2022. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. ARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.1.

Axxx Gxxxxxxxx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Axxx Gxxxxxxxxx oli pankroti väljakuulutamise hetkel teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - Axxx Gxxxxxxxx väidetel puudus; 2) rahalised vahendid arvelduskontol EE561010011713748227 SEB Pank AS’s summas 0,37 €; 3) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 4) pensioniosakud – isik ei olnud liitunud II ja III samba pensionifondidega. 5) maksude ettemaksed 0,00 €; 6) nõuded teiste isikute vastu – võlgniku väidetel puudusid. Täitemenetlusregistrist Axxx Gxxxxxxxx kasuks pooleliolevaid täitemenetlusi ei nähtu. 7) liiklusvahendid – puudusid; 8) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 9) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 10) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 11) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – võlgniku väidetel puudus; 4 12) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 1.

1. Axxx Gxxxxxxxx pankrotivara müügist laekumised Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 1.
2. Axxx Gxxxxxxxx pankrotivarasse laekumised töötasust Pankrotimenetluse ajal ei ole Axxx Gxxxxxxxxtöötanud 1.
3. Muud laekumised Axxx Gxxxxxxxx pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (s.o. perioodil 06.09.
4. – 25.02.2022.) on Axxx Gxxxxxxxxxe laekunud: 1) Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstav töövõimetoetus, mille suurus on olnud 8,62 €/kalendripäevas. Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud Axxx Gxxxxxxxx kontole töövõimetoetusi summas 1 305,35 €. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel kuulates võimalusel korral ära ka võlgniku. Haldur on eeltoodut arvestades teinud töövõimetoetusest pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 37,97 €. 2) septembris
5. ja veebruaris
6. Eesti Töötukassa poolt makstavad tööpraktika SMT, stipendium ja sõltuvusnõustamise SMT kogusummas 53,68 €. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata; 3) jaanuaris
7. Viljandi Linnavalitsuse poolt makstav toimetulekuteotus kogusummas 50,53 €. TMS § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata; 4) võlgniku lähikondse poolt pankrotivara arvele laekunud 10,00 €, mille haldur on tervikuna pankrotivarasse arvanud.
8. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143lg 1 p 3) 2.1.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.3. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2 ja § 147 alusel Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2.4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole. 2.5. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 25.02.2022.

(s.o. perioodil 06.09.2021.-25.02.2022.) ei ole Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 2.6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) 5 Seisuga 25.02.2022.

(s.o. perioodil 06.09.2021.-25.02.2022.) ei ole Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 1¹.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1¹ sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

§ 65

lg 11 ja lg 11¹ kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistav kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taoleb kohtult haldurile 8,5 töötunni eest 561 euro suuruse töötasu määramist (arvestusega 66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 112,20 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, limiitide muutmiseks korralduste edastamine panka 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 1,0 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nõuete kontrollimine ja analüüs 0,5 tundi - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 1,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 1,0 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 25.02.2022. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,5 tundi -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE561010011713748227 raha 48,34 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ’le tasuda pankrotihalduri töötasu 39,97 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 7,99 eurot, samuti tasuda panga teenustasu summas 0,38. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa koos käibemaksuga summas 625,24 € saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 6 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 3.1.

Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara, samuti sissetulekud, millele pöörata märkimisväärseid sissenõudeid. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 2 alusel Nõude Rahuldatud Protsent Jrk summa nõude summa tunnustatud nr Võlausaldaja (EUR) (EUR) nõudest (%) 1 Aktiva Finants OÜ

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Axxx Gxxxxxxxx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara.

Seega ei ole Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. 5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. 6. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 6.1.

Andmed müümata pankrotivara kohta - Axxx Gxxxxxxxx pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. 6.

1. Andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta - halduril puuduvad andmed Axxx Gxxxxxxxxx teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.
2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); koostanud laekunud nõudeavalduste alusel võlausaldajate esialgse nimekirja; koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks võlausaldajate lõpliku nimekirja. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 25.02.2022., mille päevakorda oli planeeritud Axxx Gxxxxxxxxxpankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 7 7) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. 8. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 2 alusel Nõude Rahuldamata Protsent Jrk summa nõude summa tunnustatud nr Võlausaldaja (EUR) (EUR) nõudest (%) 1 Aktiva Finants OÜ

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 9.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 9.1.

Andmed pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitatud hagide läbivaatamise kohta Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu. 9.

1. Andmed hagide kohta, mida haldur veel kavatseb teiste isikute vastu esitada Pankrotihaldur ei kavatse Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada. 9.
2. Teiste isikute poolt Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluses esitatud hagidest Axxx Gxxxxxxxxxpankrotimenetluses ei ole teiste isikute poolt hagisid esitatud.
3. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Aruandes nimetatud massikohustustele ja pankrotimenetluse kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole. 11. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Axxx Gxxxxxxxx selgituste kohaselt tekkisid tal võlgnevused kogusummas 8 000 € seoses

1. ja
2. võetud kiirlaenudega. Väidetavalt ta kaotas ära oma ID kaardi, peale mida tekitati talle
3. oktoobris võlgnevus Bondora AS ees. Vaatamata politseisse pöördumisele jäi võlgnevus ikkagi tema kanda.
4. tekkis ka võlgnevus Aktiva Finants OÜ ees, kuid selle tekkimist ta seletada ei oska. Kummagi võla kohta on tehtud kohtulahend mis on ka sundtäitmisele pööratud. Ta elab üksinda üürikorteris, on juba aastaid töötu ning ka lähitulevikus ei ole tal terviseprobleemide tõttu väljavaateid tööd leida. Praegu on tema peamiseks sissetulekuks töövõimetoetus ca 250 € kuus ja kohalik omavalitsus maksab vajadusel toimetulekutoetust. Kohtulahenditest tulenevate võlakohustuste täitmiseks tal vara ja sissetulekud puuduvad. Pankrotimenetluses on saanud kinnitust võlgnikul Bondora AS-i ja Aktiva Finants OÜ ees võlakohustuste tekkimine
5. ja
6. aastal, samuti võlgnikul juba aastaid märkimisväärse vara ja sissetulekute puudumine. Senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon ei välista 8 Axxx Gxxxxxxxx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Võlgniku poolt kuriteo või raske juhtimisvea toimepanemise kohta kindlate tõendite puudumisel asub haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Küllike Miti pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 05.08.2021. a esitas võlgnik Axxx Gxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.2021.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Gxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Gxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 9

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Axxx Gxxxxxxxxxtugiisik Rxxx Lxxx esitas 24.05.

1. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi 05.aprillil
2. Võlgnik Axxx Gxxxxxxx küll kinnitas soovi kohustustest vabaneda, kuid oli ebalev osas, kas ta tahaks või oskaks selleks vajalikke toiminguid teha. Kui ta peaks midagi ise selleks tegema, siis ta seda ei oskaks. Pärast võlgniku küsitlemist küsis kohus arvamust usaldusisiku kandidaadilt. Rxxx Lxxx, kes on võlgnikuga teinud koostööd sotsiaalteenuste valdkonnas, oli seisukohal, et Axxx Gxxxxxxxxxe sobib kohustustest vabastamise menetlus, kuid ta vajab selle menetluse käigus tuge ja abistamist vajalike ülesannete täitmisel. Seni on R.Lxxxx ja võlgniku vahel olnud toimiv koostöö. Kohus leiab, et Rxxx Lxxxxtuleb nimetada Axxx Gxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Rxxx Lxxxx nimetamise usaldusisikuks. Usaldusisiku nõusoleku vormistamine on veninud põhjusel, et vajalik oli A A.Gxxxxxxxx poolt eelnevalt avalduse esitamine tugiisikuteenuse saamiseks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Gxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Gxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 10 saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. märtsil). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta
2. aprillil), esimene aruanne tuleb esitada
3. aprillil
4. a. Axxx Gxxxxxxxxl tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta
5. oktoobriks ja
6. aprilliks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. oktoobril 2022, järgnev
2. aprillil 2023, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 11 Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 8,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 17 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 625,24 eurot, sh käibemaks 104,21 eurot. Pankrotihalduri tasu 47,96 eurot, sh käibemaks 7,99 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 8,5 töötunni puhul on: 8,5 h × 66 eurot ehk kokku 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 673,20 eurot, sh käibemaks 112,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Axxx Gxxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 625,24 eurot, sh käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 47,96 eurot, sh käibemaks 7,99 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12