← Eesti

2-22-123430/3

Obsah (5)§ 486§ 430§ 428§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-123430 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA maksekäsu kiirmen

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik

  1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja) esitas
  2. juunil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A K (võlgnik) 45 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi
  3. juulil 2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kättetoimetatud
  4. juulil 2022 aadressil xxx. Pooled esitasid
  5. juulil 2022 maksekäsuosakonnale kinnitamiseks digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Maksekäsuosakond andis
  6. juuli 2022 määrusega asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

§ 486lg 1 p 3 alusel.

  1. Kompromissilepingus paluvad avaldaja ja võlgnik (koos ka pooled) selle kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.
  2. juuli 2022 seisuga on avaldaja nõue võlgniku vastu 45 eurot, millest 30 eurot moodustab põhiosa (leppetrahv) ja 15 eurot moodustab sissenõudekulu. Lisaks tuleb võlgnikul avaldajale tasuda menetluskulu 20 eurot ja pool maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 65 eurost. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Seal hulgas sellest, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 2

(3)MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  1. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  2. Praegusel juhul on asi antud Pärnu Maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.