Lxxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxx: e-post: ixxxxxxxxxxxxx
Lxxxx Axxxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. 3 Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxxx Axxxxxxx esitas 19.07.
Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule kuulub 1-toaline korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla,xxxxxxxxxx vald. Võlgnik elab korteris koos oma alaealise pojaga. Võlgnik esitas Tartu Maakohtule 8.03.2022 avalduse, milles palub jätta talle kuuluv korteriomand pankrotimenetluses võõrandamata. Võlgnik selgitab, et laps käib kodu lähedal koolis ning on talle ainukeseks koduks. Samuti on võlgnikul endal tuvastatud puuduva töövõime põhjusena xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxprobleemid. Halduri hinnangul elukoha vahetus mõjutaks nii võlgniku kui tema lapse elukvaliteeti. xxxxxxxxx valla poolt pole võimalik võlgnikule tagada samaväärset elamispinda, et oleks tagatud lapsele kooliskäimise võimalus edaspidi samas koolis. Kõik võimalikud elukohad jäävad koolist kaugele ning mõjutaksid nii võlgniku kui tema alaealise lapse edasist toimetulekut. Kooli vahetus oleks valulik nii võlgnikule kui lapsele. Alternatiivina on võlgnik nõus korteri võõrandamata jätmisel andma kohustusliku pensionikonto osakud (4071.231 LHV Pensionifond XL, võimalik väärtus ca 7000 eurot) pankrotivarasse või usaldusisikule, et tasuda võlausaldajate nõudeid. Haldur leiab, et võlgniku taotlus korteri võõrandamata jätmiseks pankrotimenetluses on põhjendatud ning tuleks rahuldada. Korteriomandi müügihind on kindlasti väiksem kui pensioniosakute realiseerimisel saadav summa. Avaldus võlgniku poolt pensionikonto osakute võõrandamiseks ei ole veel esitatud. Võlgniku kinnitusel soovib ta, et avalduse esitamisega aitab tegeleda usaldusisik ning ta kohustub osakute realiseerimisest saadavad rahalised vahendid andma üle usaldusisikule. Usaldusisik saab teostada väljamaksed võlausaldajatele. Lähtudes eeltoodust, ei ole halduri hinnangul tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. 1.2. Muu laekumine: puudub Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Sissetulek on pankrotimenetluse ajal olnud töövõimetustoetus, peretoetus ja sotsiaaltoetus. Kokku ei ole tulud ületanud võlgnikule koos alaealise ülalpeetavaga kasutamiseks ettenähtud seadusest tulenevat limiiti. 2. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (
lg 1 p 3) Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – 1200 eurot 5 Ajutise halduri tasu (Tartu MK määrus 15.10.2021) – 653,40 eurot (sh. käibemaks) tasuti riigi eelarvelistest vahenditest. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Haldur palub määrata
lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 726,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 871,20 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 3.
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
lg 2 p 5) Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. 6. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
lg 2 p 5) Müümata on pankrotivarasse arvatud korter, mille kohta on esitatud selgitused aruande p 1.1. 7. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. 8. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 37 747,51 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 Võlausaldaja Kohtutäitur Ivi Kalmet PlusPlus Capital AS (rk 11919806) OK Incure OÜ (rk 11542046) Intrum Debt Finance AG (rk CHE100.023.266) Holm Bank AS (rk 14080830) Bondora AS (rk 11483929) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Tunnustatud nõue EUR Jaotis % Saamata jaotis EUR Võlausaldajate andmed Konto nr/viitenumber 39,87 0,10% 39,87 EE501010010124155015 369,14 0,98% 369,14 21 010,08 55,66% 21 010,08 5 442,66 14,42% 5 442,66 EE952200221016123815/ 15134183707 2 686,35 7,12% 2 686,35 EE087700771000802113/ 526706082 5 957,49 15,78% 5 957,49 EE937700771004427510 2 241,92 5,94% 2 241,92 Saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 34 747,51 100,00 34 747,51 EE082200221053320710/ 24799038 EE452200221066697508/ 65355800084016700 9. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
10. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu. Haldur palub määrata
lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 726,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 871,20 eurot. Prognoositav halduritasu ei ületa
11. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Axxxx Axxxxxxs pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnikul oli kohustuste võtmise ajal probleeme arusaamisega nendest kohustustest. Samuti on juba eelnevalt tuvastatud, et laenusid võttis võlgnik koos oma hea tuttavaga, kuid laenud vormistati kõik ainult võlgniku nimele. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxxx Axxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgnik ja pankrotihaldur on esitanud taotluse jätta realiseerimata pankrotivarana võlgnikule kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxx vald. Kohus leiab, et kuna tegemist on pigem väheväärtusliku kinnisvaraga, mis on samas võlgniku ja tema alaealise poja elukohaks, tuleb taotlus rahuldada. Samas tuleb võlgnikku kohustada realiseerima talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud ja andma kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksest saadavad rahalised vahendid üle usaldusisikule võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 21.10.2021. a esitas võlgnik Axxxx Axxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. 7
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.11.2021.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxxx Axxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Lxxxx Axxxxxx on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi 30.05.2022. Usaldusisiku ja võlgniku vahel on toimiv koostöö. Kohus leiab, et AxxxxLxxxx Axxxxxx tuleb nimetada Axxxx Axxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid AxxxLxxxx Axxxxxx nimetamise usaldusisikuks.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxx Axxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxxx Axxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
Esimene aruanne esitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud 9
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud halduri tasu määramist toimingutasuna summas 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku 871,20 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 841,20 eurot, sh käibemaks 145,20 eurot.
lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle CiviLex. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja
MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 2021 aastal oli kuutasu alammäär täisajaga töötamise korral 584 eurot. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega saab Axxxx Axxxxxxxx pankrotimenetluses menetlusabi suuruseks, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla maksimaalselt 584+654 ehk 1238 eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et võlgniku korter jääb pankrotimenetluses müümata ja võlgnikul on kohustus pärast pankrotimenetluse lõpetamist eraldada kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksmisest saadav rahasumma võlausaldajate nõuete katteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi 10 kohustusega see riigile hüvitada hiljemalt 31.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.