Tsiviilasi nr 2-21-5821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5821 Tsiviilasi Kxxx

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Kxxxx xxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Kxxxx Hxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xgmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Kxxxx Hxxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. maiks).
4. Kxxxx Hxxxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.04.
2. a määrusega välja Kxxxx Hxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti.
3. Pankrotihaldur esitas 26.11.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 16.12.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 08.04.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
9. Lõpetada

§ 157

p. 5 alusel Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetlus seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotihalduri kohustustest.

1. Määrata kohtu poolt võimaliku pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti 2000 eurot ning avaldada kõnealune Ametlikes Teadaannetes.
2. Määrata pankrotihaldurile tasu Lisas 2 toodud summas Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le, taotledes selleks riigi vahenditest 654 eurot + km 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot arvestades laekumisi pankrotivarasse ja seal olemasolevaid rahalisi vahendeid. Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 49,80 eurot, mille arvelt saab välja maksta halduri ainult osaliselt halduri tasu.
3. Algatada 3 Kxxxx Hxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlust, sealjuures teen kohtule ettepaneku määrata, et usaldusisiku kohustusi täidaks võlgnik ise.
4. Kohus avaldas 11.04.
5. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus KxxxxxHxxxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 27.04.
6. a maksta kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
7. Pankrotihaldur esitas 14.04.
8. a kohtunõude vastuseks täiendatud aruande ja halduri tasu arvestuse.
9. Kohus kuulas Kxxxx Hxxxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 8.

Pankrotivarasse on laekunud 49,80 eurot. 9. Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga seega 49,80 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) 10.

§146nimetatud väljamakseid ei ole tehtud.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 11.

Jaotiste alusel väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 12.

Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetluses pandi esemeid ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 13.

Müümata pankrotivara ei ole, samuti puuduvad halduril andmed pankrotivõlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 14.

Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, suhelnud pankrotivõlgnikuga, teinud päringuid erinevatele krediidi- ja ametasutustele, selgitanud välja võlgniku võlad, pidanud läbirääkimisi, koostanud võlausaldajate nimekirja ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Jrk nr Võlausaldaja Nõude suurus € Jaotis 1 OK Incure OÜ 3621,07 35,00% 2 Intrum Debt Finance AG 3 Aktiva Finants OÜ Kokku: 751,98 5972,90 10 345,95 Kontonumber/viitenumber EE452200221066697508 Viitenumber: 65793400084450104 7,27% EE952200221016123815 57,73% Saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428 100,00% Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 4 15.

Pankrotihaldur ei ole esitanud hagisid vara tagasivõitmiseks, samuti puuduvad sellekohased kavatsused. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 16.

Puuduvad kohtukulud, samuti on muud kulutused arvestatud halduri tasu hulka. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 17.

Võlgnik Kxxxx Hxxxxxxx on varatu, temal puudub pankrotivara ning on ebatõenäoline, et pankrotivara edaspidiselt üldse tekiks või suureneks. Võlgnikul puudub igasugune registervara ning ja ka arvestatav likviidne vallasvara.

1. Võlgnik saab töövõimetoetust Eesti Töötukassast, keskmiselt 250-260 eurot/kuus. Arvestades Täitemenetluse seadustiku §131 lg 1 ja §132 lg1, lg 12, lg 13, lg 14 , lg 2 sätestatut, on tema sissetulekud mittearestitavad (sissenõuet ei saa pöörata elatusmiinimumi 233,57 euro ulatuses), kuni 584 euroni kuus saab arestida 20% sissetulekutest, mis ületavad mittearestitavat elatusmiinimumi.
2. Võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjusteks on halduri hinnangul eelkõige terviseprobleemid, aga ka läbimõtlematu tagatiseta võlakohustuste (tarbimislaenude) võtmine. Kxxxx Hxxxxxxx ise avaldab, et tuli Eestisse tagasi ja leidis tööd lihtöölisena Uksed ja Aknad töötajana ja pidi sealt lahkuma terviserikke tõttu. Alates 2019.a sügisest töötas ta lukksepana mõnda aega aga põdes läbi xxxxxxxxxxpõletiku ning ei saa enam tõsta asju, mis on üle 1,5 kg. Võlgnik ei olnud enam selleks tööks sobilik ja on töötuna töötukassas arvel. Talle määrati osaline töövõimetus. Käesoleval ajal põeb võlgnik xxxxxxxxxx kahjustust ning oma sõnutsi ta füüsilist tööd teha ei saa. Maakohas kus ta elab, aga kontoritöö või mõne lihtsama füüsilist koormust mitteomava töö leidmine võimatu.
3. Eesti Energia (Elektrilevi) pöördus halduri poole järelepärimisega, kas haldur võtab üle võlgniku nimel oleva võrgulepingu täitmise. Arvestades pankrotivara puudumist, ei saanud haldur nõustuda sellega ning soovitas võlgnikul leida isik, kellele leping ümber vormistada. Lahendus asjale ilmselt leiti, sest halduri poole pole selles küsimuses enam pöördutud.
4. Eesti Töötukassa poolt on töövõime hindamisel leitud, et tal on osaline töövõime ja see on hinnatud viieks

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Mart Sikutiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Kxxxx Hxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 11.04.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 27.04.
3. a kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu 5 deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Kxxxx Hxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 26.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 27. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

28.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Mart Sikut vabastada pankrotihalduri kohustusest Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetluses. 29.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 30.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

1. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 695,50 eurot, millele lisandub käibemaks 139,10 eurot, kokku 834,60 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Halduril on töötunde olnud
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Pankrotihalduri tasu 49,80 eurot, sh käibemaks 8,30 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 33.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses märkinud, et tema tunnitasu on 80 eurot. Halduri tasu 11 töötunni eest on 726 eurot (11 × 66), millele lisandub käibemaks 145,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja 6 kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mart Sikuti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 695,50 eurot, millele lisandub käibemaks 139,10 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 36. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 37. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Kxxxx Hxxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Tasu tuleb välja maksta Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Pankrotihalduri tasust 49,80 eurot, sh käibemaks 8,30 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 38.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 13.04.
2. a esitas võlgnik Kxxxx Hxxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.05.2021. a. 40.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 41. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 42.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Kxxxx Hxxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Kxxxx Hxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 43.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

7 44.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 08.04.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Kxxxx Hxxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Kxxxx Hxxxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Kxxxx Hxxxxxxxu tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Kxxxx Hxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lgs 3 nimetatud tulust peab Kxxxx Hxxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Kxxxx Hxxxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. maiks, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses 8 sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 51.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 52.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 53.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 54.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 55.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 56.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9