← Eesti

1-15-10109/3

Obsah (11)§ 202§ 180§ 189§ 254§ 251§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 03. veebruar 2016 nr 1-15-10109 (kohtueelses menetluses

) § 251 lg-st 1, 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: 2 järgi ja mõista talle Süüdi tunnistada B.O karistusseadustiku (KarS) § 157 rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 202lg 6, Kar

S § 69 lg 6 ja KarS § 70 lg 2 alusel lugeda kantuks 120 päevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 96 (üheksakümmend kuus) eurot.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista B.O-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 717 (seitsesada seitseteist) eurot tasumisele ositi kümne kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 71 (seitsekümmend üks) eurot 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Kohtuotsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392).

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

  1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.O toime pannud kuriteona teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamine ja kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele KarS § 1572 järgi, mis seisnes selles, et tema veebruaris 2013 registreeris B.O xxxxxxxxxx, xxxxxx xx-x korteris E.O nõusolekuta suhtlusportaalidesse tutvus.keskus.ee, tutvus.name, absoluteagent.net ja date.hot.ee E.O foto ja sünniajaga kasutajakontod eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus. Sellise tegevusega tekitas B.O kahju E.O seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.
  2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja B.O süüdimõistmist KarS § 1572 järgi ja karistamist rahalise karistusega rahalise karistusega 150 kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpäevamäära, s.o. 480 €.

§ 202lg 6, Kar

S § 69 lg 6 ja KarS § 70 lg 2 alusel lugeda kantuks 120 päevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o. 96 €. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas

§ 251

lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Kannatanu identiteedi ebaseaduslik kasutamine on tõendatud järgnevate tõenditega: Kannatanu E.O avaldusest nähtub, et keegi võõras isik on tema e-maili kontot kasutades loonud suhtlusportaali tutvus.name tema nimel konto ning kasutades tema fotot laimab teda avalikult (tl 1-7). Kannatanu E.O ütlustest nähtuvalt (tl 8-10) elas tema koos B.O-ga alates

  1. aastast ning nad läksid lahku
  2. aasta alguses. Kannatanu elas koos süüdistatavaga xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xx-x . Peale B.O-ga lahkuminekut märkas kannatanu, et tema emailidelt (xxxx.xxxxx x xxxxxx xxx; xxxxxxxx xx x xxxxxxx xxxx) saadeti tuttavatele erinevaid halva tooniga, kannatanut laimavaid e-maile ning samuti suheldi kasutajakontode (xxxxxxx.xxxxxx xxxxxxxxxx) alt teiste inimestega ja saadeti tema nimel teistele inimestele laimavaid tekste. Kõik see toimus sisse logides kannatanu paroolidega, s .t paroole ja kasutajatunnuseid kolmanda isiku poolt ei muudetud. Kui kannatanu märkas enda e-mailide ja kontode kasutamist, muutis ta paroole. Ometi see tegevus jätkus. Märtsis 2013 teisel nädalal leidis kannatanu lehel tutvus.name juhuslikult tema pildiga kasutaja konto, mida tema 2 registreerinud ei olnud – kasutajakonto xxxxxxx xx. Kontole oli lisatud kannatanu sünniaeg ning foto, mille oli teinud süüdistatav ajal, kui nad kannatanuga veel koos elasid. Kannatanut häirib asjaolu, et keegi on tema fotot kasutades registreerinud ning suhtleb seal teiste isikutega ja kirjutab kannatanu kohta halvustatavat teksti – näiteks „petta te mehed saate“ ning „olen meeste võrgutaja“. Samuti avastas kannatanu 30.03.2013, et tema e-maile hot.ee serveris xxxxxxxx x xxx.xx on keegi sisseloginud ning kustutanud tema kirjavahetuse süüdistatavaga, samuti oli äravahetatud parool. Kannatanu leiab, et on kasutatud tema identiteeti ning samuti on ebaseaduslikult sisselogitud tema e-mailidele. Internetiportaalide tutvus.keskus.ee ja tutvus.name väljatrükkidest nähtub kannatanu E.O fotoga konto xxxxxxxxxx , kus on kannatanut halvustav info (tl 23-29). Internetiportaalist absoluteagent.net väljatrükist nähtub kannatanu E.O fotoga konto xxxxxxxxx , kus on teda halvustav info (tl 56-57). Internetiportaalist date.hot.ee väljatrükist nähtub E.O fotoga konto xxxxxxxxx , kus on teda halvustav info (tl 59-60). Ülaltoodud tõendid haakuvad süüdistatava B.O ütlustega (tl 71-73). B.O tunnistab oma ütlustes KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o käesoleval juhul kannatanu isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise toimepanemist. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta registreeris veebruaris 2013 xxxxxxxx, xxxxxxx xx-x korteris kannatanu E.O foto ja õige sünniajaga konto xxxxxxx xx tutvumisportaali tutvus.name ning see laienes ka portaalidesse tutvus.keskus.ee, absoluteagent.net ja date.hot.ee. Lisainfosse kirjutas ta kannatanu kohta, et kannatanut huvitab mees, kellel on suur rahakott ning kannatanul on oskus see raha sealt kätte saada. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt vestles ta märtsis 2013 läbi xxxxxxxx xx konto kannatanuga (konto xxxxxxxxxx ), kus kannatanu palus süüdistataval konto kustutada, kuid süüdistatav ei teinud seda. Mingil hetkel meenus süüdistatavale see konto ja ta kustutas selle
  3. augustil
  4. Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta KarS § 1572 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõtetest (tl 64-68) nähtub, et süüdistatav kriminaalkorras karistatust ei oma. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetaud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava
  5. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 2014 eurot ning kriminaalmenetleja arvestatud keskmise päevasissetuleku suuruseks 1,84 eurot. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, seega kuulub rakendamisele süüteo toimepanemise hetkel kehtinud miinimumpäevamäär s.o 3,20 eurot. Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatavate keskmise 3 päevasissetuleku leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada rahalise karistusega karistusraami esimesse kolmandikku jääva karistusmääras - 150 miinimumpäevamäära s.o 480 eurot. Kriminaaltoimikus olevast erakorralisest ettekandest (tl 78-79) nähtub, et süüdistatav on teinud 60-st talle määratud üldkasuliku töö tunnist 40 töötundi. Lähtudes eeltoodust ja

§ 202lg 6, Kar

S § 69 lg 6 ja KarS § 70 lg 2 alusel lugeda kantuks rahaline karistus 120 päevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o 96 eurot. 5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava B.O kaitsja advokaat Aivar Kello esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 72 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdistatavalt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 717 eurot (s.h sundraha 645 eurot + riigi õigusabi tasu 72 eurot) tuleb

§ 180

lg 1 kohaselt sisse nõuda B.O-lt ning määrata tasumisele ositi kümne kuu jooksul. 6. Muud põhjendused

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.