Obsah (6)

§ 121§ 64§ 68§ 69§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-5735 Määruse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Valent

§ 121

lg 2 p 3, § 424 järgi ning

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel karistati vangistusega 7 kuud 25 päeva.

§ 69

alusel asendati vangistus 7 kuud 25 päeva üldkasuliku tööga 235 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ja kohustust vastavalt

§ 75lg 1, 2 sätetele.

Otsus jõustus 07.11.

1. Kriminaalhoolduse algus 07.11.2015 ja lõpp 06.11.
2. P.F rikkus korduvalt ÜKT ajaks kehtestatud korda, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik 19.07.2016 kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata süüdimõistetule täiendav kohustus - läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Viru Maakohtu 20.07.2016 määrusega taotlus rahuldati. Kriminalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustust sooritada ÜKTd, rikkunud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esimesel registreerimisel 19.11.2015 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt P.F-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku 1 töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda ning ÜKT esmast ajakava ja see on tema poolt allkirjastatud (tl 166-167). Üldkasuliku töö ajakavad on koostatud: 19.11.2015 ÜKT ajakava 9 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 23.11.2015-27.11.
3. Hooldusalune sooritas 6 tundi. Puudus töölt 23.11.
4. 01.12.2015 ÜKT ajakava 11 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 07.12.2015-11.12.
5. Hooldusalune sooritas 8 tundi. Hooldusalune puudus töölt 07.12.
6. 23.12.2015 ÜKT ajakava 12 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 28.12.2015-06.01.
7. Hooldusalune sooritas 9 tundi. Puudus töölt 30.12.
8. 11.01.2016 ÜKT ajakava 32 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 16.01.2016-07.02.
9. Hooldusalune sooritas 4 tundi. Üldkasuliku töö sooritamisest puudumiste kohta koostatud ÜKT Hoiatus (tl 181). 09.03.2016 ÜKT ajakava 9 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 14.03.2016-18.03.
10. Hooldusalune sooritas 8 tundi. 22.04.2016 ÜKT ajakava 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 30.04.2016-14.05.
11. Hooldusalune sooritas 10 tundi. Puudus töölt 30.04.
12. 18.05.2016 ÜKT ajakava 25 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 21.05.2016-18.06.
13. Hooldusalune sooritas 20 tundi. Hooldusalune puudus töölt 04.06.
14. 20.06.2016 ÜKT ajakava 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 02.07.2016-16.07.
15. Ei sooritanud ühtegi tundi. 23.07.2016 ÜKT ajakava 28 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 23.07.2016-13.08.
16. Sooritatud 28 tundi. 27.09.2016 ÜKT ajakava 25 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 01.10.2016-29.10.
17. Sooritatud 15 tundi. 22.09.2016 tehti järelepärimine Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri (tl 204). 04.10.2016 saadud vastusest järelepärimisele selgub, et politsei menetlussüsteemis on P.F-iga seotud juhtumid, kus P.F on olnud alkoholijoobes. Tema alkoholisisaldust väljahingatavas õhus kontrollitud ei ole. Väljakutsed on tehtud häirekeskuse poolt telefoni teel (tl xxx). 01.12.2015 seletuses kirjutab P.F, et ei käinud 23.11.2015 ÜKT sooritamas kuna käis Vanas-Ahtmes abi andmise meditsiinikursustel. 23.12.2015 seletuses kirjutab P.F , et 07.12.015 ei käinud ÜKT sooritamas kuna õde palus hoida kodus tema lapsi. 11.01.2016 seletuses kirjutab P.F, et ei käinud ÜKT sooritamas 30.12.2015 kuna aitas õde kolimisel uude korterisse. 27.01.2016 seletuses kirjutab P.F , et ei käinud ÜKT sooritamas puhkepäevadel 16.01.2016, 17.01.2016, 23.01.2016 ja 24.01.2016 kuna sõi midagi, mille tagajärjel sai toidu mürgituse. Arsti poole ei pöördunud. 09.03.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 10.02.2016, kuna tegi juhutööd. Ei käinud ÜKT sooritamas ajavahemikus 16.01.2016-07.02.2016 (7 päeva), kuna tegelesin juhutöödega. 08.04.2016 seletuses kirjutab hooldusaline, et 14.03.2016 lahkus töölt 1 tunni võrra varem, kuna helistas õde ja palus tulla tema last hoidma. 18.05.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei saanud 30.04.2016 ÜKT sooritamas käia AKEL Adventkirikus, kuna helistati ja kutsuti tööle ja ta pöördus PPA-sse uue isikutunnistuse saamiseks. 20.06.2016 kirjutab hooldusalune seletuses, et teda kutsuti tööle. Töötab xxx ametlikult ja järgmine kord lubas tuua töölepingu, kuid ei toonud. 19.07.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud ÜKT sooritamas 02.07.2016, kuna jäi hommikul magama. 2 09.07.2016 ei saanud tunde teha, kuna tal olid perekondlikud probleemid elukohaga seoses. 27.09.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et 26.09.2016 ei saanud tulla registreerimisele, kuna tal varastati rahakott, kus tal oli registreerimiskaart ning seoses sellega ei teadnud ta millal peab täpselt registreerimisele tulema (tl 206). Samas 19.09.2016 viibis komandeeringus ning helistas ametnik Ando Pajole, et uurida, millal peab registreerimisele tulema. Ando Pajot tööl ei olnud ning vastas keegi teine ametnik, kes rääkis eesti keeles, mistõttu ta ei saanud mitte midagi öeldust aru. P.F-i kohta on 19.07.2016 koostatud erakorraline ettekanne. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.07.2016 kohtumäärusega määrati temale täiendav kohustus-läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Käesoleva seisuga on programm läbimata. Karistusregistri andmetel ei ole P.F uusi väärtegusid sooritanud ja Kis2.kohus.ee andmetel ei ole talle uusi süüdistusandmeid esitatud. P.F on rikkunud ka teisi kontrollnõudeid ja kohustust ning jätnud registreerimisele ilmumata ja tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele juhindudes

§ 69lg 6.

P.F on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 235 tunnist üldkasulikust tööst erakorralis e ettekande koostamise ajaks 108 tundi ja sooritamata on tema poolt 127 tundi üldkasulikku tööd. P.F selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab, et 19.09.2016 jättis registreerimisele ilmumata, oli alkohooli tarvitanud. 26.09.2016 jättis registreerimisele ilmumata, sest tal läks kaotsi see pabel, millel oli kirjas registreerimiskuupäev ja aeg. Ta tunnistab, et 06.11.2016 tarvitas alkoholi.. ta teadvustab endale, et tal on see alkoholiprobleem olemas. Ta soovib läbida programm Eluviisitreening. Ametnik ei ole veel programmi läbimise aega määranud. Alkoholiproböleem segab ta ÜKT korrapörast sooritamist. Ta loodab sellele, et ametniku määratud programm aitad teda alkoholiprobleemisr lahti saada. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vastavalt

§ 69

lg 4 peab üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Vastavalt

§ 74

lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt Kr

MS § 428 lg 1,

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalhooldusametniku poolt on käesolevas taotluses kohtule esitatud andmeid, mis olid aluseks 20.07.2016 kohtumääruse koostamisel. Seetõttu arvestab kohus käesoleva määruse tegemisel ainult neid rikkumisi süüdimõistetu poolt, mis on toime pandud peale 20.07.2016, seega registreerimiskohustuse täitmata jätmist 19.09.2016 26.09.2016 ning 10 tunni ÜKT sooritamata jätmist ajavahemikul 01.10.2016-29.10.

1. 3 Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud info kohaselt on P.F-iga seotud mitmed intsidendid ajavahemikul 24.06.2016-12.09.2016, mis on registreeritud politsei menetlusinfosüteemis. Alkoholijoovet nende käigus süüdimõistetul kontrollitud ei ole. Kohus ei arvestad nimetatud juhtumeid. Samas on isik kohtule tunnistanud, et ta tarvitas alkoholi kahel korral septembris 2016 ja 06.11.
2. Tegemist on kohtu poolt määratud kohustuse rikkumisega. Positiivne on see, et isik näeb alkoholitarvitamises oma probleemi ja vähemalt soovib probleemiga võidelda. P.F on talle täitmiseks määratud 235-st tunnist üldkasulikust tööst seisuga 27.10.2016 sooritanud 108 tundi. Seega on sooritamata 127 tundi ÜKT-d, mida on veidi üle poole määratud karistusest. Isikul on arga ÜKT sooritamisega kuni november
3. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga selles osas, et P.F on rikkunud registreerimiskohustust, täiendavat kohustust mitte tarviatad alkoholi ning jätnud täitmata kohustuse sooritada ÜKT-d kokkulepitud ajal ja rikkumistele tuleb reageerida. Samas leiab kohus, et nimetatud rikkumised ei ole nii suured, et karistus täitmisele pöörata.Hetkel on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole veel P.F-i suhtes nii lootusetuks muutunud. Kohtu määratud sotsiaalprogramm ei ole läbitud, kuna see ei ole senini isikule ametniku poolt pakutud. Samas peab kohus seda tähtsaks meetmeks, sest isik ise tunnistab alkoholiprobleemi esinemist ja soovib seda lahendada ja ootab abi programmis osalemisest. See on kohtu arvates positiivne, sest isik siiski soovib teha koostööd ja püüab selle poole. Süüdimõistetu kriminaalhooldus on siiani kulgenud küll mõningate probleemidega, kuid isik on olnud siiski püüdlik kontrollnõuete ja kohustuse täitmisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas ei ole kirjalikke hoiatusi ÜLT tegemata jätmise kohta, millega kriminaalhooldusametnik oleks saanud või pidanud süüdimõistetu rikkumistele reageerima. Kohus arvestab sedagi, et katseajast on läbitud pool aega ning ka ÜKT-d on P.F-i poolt sooritatud peaaegu pooles mahus, mille alusel saab kohus teha järelduse, et ülejäänud poole ÜKT-st jõuab isik sooritada ülejäänud poole katseaja jooksul. Kohus leiab, et praegu tuleks võimaldada isikule läbima kohtu poolt määrartud programmi. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks käesoleval juhul ennatlik. Kriminaalhoolduse mõte on ennekõike suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, tuleb kriminaalhooldusalusele anda veel üks võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Isikut on võimalik mõjutada täiendavate kohustuste määramisega, milleks on näiteks erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine ja nende läbimisele kohustamine või katseaja pikendamine. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes

§ 74lg 4, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametnik Ando Pajo taotlus P.F-ile karistuse täitmisele pööramiseks. mõistetud Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 4