Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 68§ 74§ 50

Kriminaalasi nr 1-18-4159 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4159 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 76lg 5 alusel määrata A.K-le katseaeg kestvusega kuni 06.01.2021.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada A.K katseajaks

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada A.K täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4 alusel määrata A.K-le käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates.

1. Määrus A.K suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada A.K jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 20.06.
3. a otsusega tunnistati A.K süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja loeti A.K kandmata karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 7 päeva vangistust ning ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust, ei pöörata tingimuslikult täitmisele 2-aastase katseajaga. A.K tuli täita

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati A.K-le kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti A.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1. kuuks. Kohtuotsus jõustus 06.07.
2. a. Pärnu Maakohtu 29.05.
3. a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 20.06.
4. a otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.06.
5. a Kinnipeetava karistusaeg algas 16.07.
6. a ja lõppeb 06.01.
7. a. Vangla toetab A.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha A.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 2 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu A.K selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära A.K , leiab, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
9. A.K kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused A.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 A.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab A.K karistust kuriteo eest, milles on teda ka varasemalt karistatud, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. A.K varasemast elukäigust nähtuvalt on talle varasemalt korduvalt võimaldatud karistuste kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati A.K Tartu Maakohtu 18.05.2015. a otsusega süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus, mis täideti 03.05.

1. a. A.K jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Siinkohal peab kohus aga oluliseks, et Tartu Maakohtu 20.06.
2. a otsusega mõisteti A.K-le karistuseks vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust ja ülejäänud karistust võimaldati A.K kanda vabaduses. Vaatamata sellele, et A.K kandis reaalselt osa vangistust ära, ei suutnud ta täita nõuetekohaselt talle katseajaks määratud kohustusi. A.K ilmnesid probleemid kohustuste täitmisega juba kriminaalhoolduse alguses. Nimelt rikkus A.K korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (esimene rikkumine juba 16.08.
3. a). Kriminaalhooldusametnik esitas 18.12.
4. a esimese erakorralise ettekande kohtule, milles tegi ettepaneku määrata A.K-le kohustuse alluda alkoholismiravile. Pärnu Maakohtu 20.12.
5. a määrusega nimetatud kohustus A.K-le ka määrati. Vaatamata sellele ei muutnud A.K oma käitumist ning jätkas kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist (sh alkoholi tarvitamist). Selle tagajärjel esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande. Pärnu Maakohtu 29.05.
6. a määrusega pöörati A.K-le mõistetud ja ära kandmata karistus täitmisele. Eeltoodust järeldub, et A.K on talle varasemalt mõistetud karistusse suhtunud hooletult ja äärmiselt ükskõikselt. Sellele vaatamata peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal kannab A.K esmakordselt pikaajalist vanglakaristust (varasemalt šokivangistus 7 päeva). Arvestades 3 A.K selgitusi kohtuistungil järeld ub, et A.K on mõistnud toimepandud kuritegusid ja nendeni viinud põhjuseid ning ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. 3.2 Vangistuse jooksul on A.K läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Jõud muutuda ning on osalenud majandustöödel. Alates 07.01.
7. a osaleb A.K puhastusteeninduse eriala õppes, mille õpinguid ta kavatseb jätkata ka vabaduses. A.K puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskiks A.K puhul tema alkoholiprobleemid. Kohus peab positiivseks, et A.K on tunnistanud alkoholisõltuvust ja sellega vangistuse jooksul ka aktiivselt tegelenud. Kuigi A.K on tekkinud motivatsioon alkoholiprobleemiga tegeleda käesoleva vangistuse jooksul, on oluline, et A.K on väljendanud kõrget motivatsiooni probleemiga tegeleda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on ka sotsiaalprogrammi läbiviija tagasisidest järelduvalt A.K motivatsioon muutusteks reaalne ja olemas. Seega on põhjust uskuda, et A.K jätkab probleemiga tegelemist ka vabaduses. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et A.K selgituste kohaselt on tal vangistuse jooksul diagnoositud diabeet, mistõttu on alkoholi tarvitamine välistatud. Kohus, arvestades A.K selgitusi ja väljendatud motivats iooni, leiab, et vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise riskid käesolevaks ajaks maksimaalselt maandatud. 3.3 Vabanemise korral soovib A.K elama asuda oma elukaaslase juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud elukohas elab A.K elukaaslane koos
8. lapsega. Vabanemise korral puudub A.K töökoht, kuid tal on määratud osaline töövõime. K-raha andmetel on 17.03.
9. a seisuga A.K tasumata nõudeid kokku summas 8035,38 eurot ja vabanemisfondis on 399,50 eurot.
10. Kohus on seisukohal, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul võimaldab A.K tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldavad A.K kohtule antud selgitused järeldada, et A.K on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et A.K suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav järelevalve A.K paremat resotsialiseerumist ja kontrolli tema tegevuse üle.
11. A.K-le tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 06.01.2021.

a. A.K tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse A.K poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb A.K-le lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4 alusel täiendavad kohustused.

A.K-le tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et A.K hoiduks edasiselt alkoholist.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb A.K-le määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik 4 kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et A.K oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Raina Pärn Kohtunik 5