← Eesti

1-22-3295/5

Obsah (5)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 18. juuli 2022, Võru kohtumaja ja koht Kriminaalasja 1-22-3295 number Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Jaan Pihu isikukood: 37906236535; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; xxxxxxxxxxxxx;x: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 26.10.2015. a otsusega

§ 424

järgi;

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

Vabanes vanglast 09.07.

  1. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.04.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
  2. Tunnistada süüdi Jaan Pihu

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata Jaan Pihu eelvangistuses viibitud aeg 10.

– 11.04.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Jaan Pihul tuleb ära kanda veel 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 238 (kahesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest. 1 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Jaan Pihu järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Jaan Pihu peab: 4.

  1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Jaan Pihul üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Jaan Pihu osalema üldkasuliku töö tegemise perioodil kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaan Pihu registreerima end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames meditsiiniasutuse määratud ajal esmase vastuvõtu. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav Lõuna-Eesti Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas, Valga Haiglas ja Narva Haiglas.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jaan Pihult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 199,20 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1180,20 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jaan Pihul tasuda menetluskulud kokku 1180,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 98,35 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu 2 Ringkonnakohtule kirjalikult teatavakstegemisest. 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Jaan Pihu süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 26.10.2015.

a otsusega nr 1-15-8788 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 10.04.2022 kella 13:58 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,27 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus J. Pihu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Pihu toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine, süüdistatav Jaan Pihu ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Pihu tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 8-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata J.

Pihu eelvangistuses viibitud aeg 10. – 11.04.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustada J.

Pihu järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid, täitma

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ning tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmane vastuvõtt. Mõista J. Pihult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 199,20 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1180,20 eurot. Võimaldada J. Pihul tasuda menetluskulud summas 1180,20 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Pihu tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 199,20 eurot ja sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest 3 võimaldada J. Pihul tasuda menetluskulud kogusummas 1180,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.