← Eesti

3-21-2487/10

Obsah (5)§ 4§ 26§ 27§ 35§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2487 X OÜ kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu

§ 4

lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu loa annab KeA (

§ 26

), kes küsib uuringuloa taotluse kohta kirjaliku arvamuse taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (

§ 27lg 7).

KOV keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming (vt

§ 35

lg 1 p 10), mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHK 10.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-38-10). Samas KOV, kes peab oma arvamuse andma 2 kuu jooksul taotluse saamisest, võib esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti (

§ 27lg 7).

  1. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, mistõttu tuleb järgida kaalumisreegleid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, arvestada olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed asjaolud peavad olema asjakohased ja lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile. Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-3715, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20).
  2. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on KOV kooskõlastuse andmisest keeldumisel tuginenud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: 1) Uuringuala asub Keila valla ÜP kohaselt osaliselt looduslikul metsalal ja osaliselt väärtuslikul haritaval maal ning ÜP ei näe ette uute kaevanduste rajamist antud piirkonda; 2) Uuringualale lähimad kinnistud jäävad olemasolevate Vasalemma lubjakivikarjääri ja XXXX turbatootmisala mõjualasse, sh Vasalemma maardlas on lubjakivi varustuskindlus olemas kauemaks kui
  3. aastani. Uuringute läbiviimine piirkonnas ei ole enne Harju maakonda hõlmava teemaplaneeringu kehtestamist põhjendatud ega vajalik; 3) Uuringutejärgselt planeeritav kaevandamine toob kaasa elukeskkonna kvaliteedi languse ja veerežiimi muutuse. Piirkonna põhjavee kõrge taseme tõttu oleks ohustatud ümberkaudsete majapidamiste joogiveevarud. Vasalemma karjäär mõjutab põhjavee taset 10 km raadiuses (ohustatud ca 300 majapidamise veevarustus), mis koos planeeritava kaevandusega võib põhjustada kumulatiivselt negatiivset mõju piirkonna veerežiimile; 4) Lähinaabrid ja XXXX Külaselts on avaldanud vastuseisu planeeritavale kaevandamisele, kuna see vähendab elukvaliteeti (tolmu, müra, vibratsiooni ja visuaalse häiringu tekkimisega) ning kahjustab joogija tarbevee kvaliteeti. Kuna kaevandamine on mõeldamatu, ei ole geoloogilise uuringu loa andmine põhjendatud.
  4. Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide 6

(11)esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus asjas nr 3-11-1018; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus asjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas Riigikohus 11.11.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-37-
  1. Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks (p 17). Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks (eelviidatud Riigikohtu otsus, p-d 12 ja 14).
  2. Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest, kuna vastustaja argumentatsioon tugineb sisuliselt üksnes tulevase kaevandamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ning uuringualale kaevandamisloa väljastamise vähesele tõenäosusele. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eristanud, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (

§ 4lg 2, § 18, § 20 lg 2).

Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1041, p 12.3). 12. Vaidlustatud otsuses ja kohtule esitatud vastuses puuduvad väited, et uuringuloa andmisest tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või keskkonnale. Otsuses puuduvad igasugused põhjendused uuringu mõju kohta. Vastustaja on uuringuloale nõusoleku andmisest keeldumisel põhjendamatult lähtunud tulevase kaevandamisega kaasneda võivatest mõjudest (müra, vibratsioon, tolm, visuaalne häiring, mõju veerežiimile), mis ei ole oma intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.04.2020 otsuses asjas nr 3-19-1041 (vt p 14) selgitanud, et välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivne keskkonna või kogukonna huvide häiring. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (

§ 18

). Geoloogiline uuring viiakse läbi metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 23 lg-d 1–7). 7

(11)
  1. Kaebaja esitatud uuringuloa taotluses on kavandatava tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid käsitletud ning leitud, et geoloogilise uuringu võimalik mõju keskkonnale ja kohalikele elanikele on väheoluline ja lühiajaline. Taotluses on muu hulgas selgitatud, et geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Kuna hüdrogeoloogiline katsepumpamine toimub lühiajaliselt, siis eelduste kohaselt ei ole mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile. Lähimad majapidamised paiknevad uuringuruumist 200 – 400 m kaugusel põhjas, idas ja edelas. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 1 nädal) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda (vt taotluse seletuskiri, p 4). Mõistagi tekitavad ka geoloogilised uuringud keskkonnas teatavaid lühiajalisi häiringuid, nagu on kirjeldatud ka taotluse seletuskirjas ja kaebuses, kuid ainuüksi see ei tähenda keeldu uuringu läbiviimiseks ega õigusta KOV nõusoleku andmata jätmist. Keeldumiseks peaks asjakohastele andmetele tuginedes ära näitama, et konkreetsel alal uuringu teostamine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ja seda ei saa vältida muul moel, kui kavandatud tegevuseks loa andmata jätmisega. Vastustaja ei ole eeltooduga arvestanud ega asjakohastele andmetele tuginevalt taotleja seisukohti ümber lükanud ega ära näidanud, et tegelikult uuringu läbiviimisega kaasneb ülemäärane keskkonnamõju. Piisav ei ole vaid üldsõnaliselt viidata lähimate majapidamiste ja uuringuala vahekaugustele. Isegi juhul, kui tulevikus taotletakse alale kaevandamisluba, ei välista pelgalt majapidamiste (sh alles ehitusloa saanute) asumine kaevandamisala läheduses automaatselt loa andmist, arvestades, et on võimalik kasutada mõjude leevendusmeetmeid (müratõkkevallid jms) ning ka looduslike tõkete (nt mets) olemasolu võib omada tähtsust. Ka asjaolu, et lähimad majapidamised jäävad vastustaja väitel juba olemasolevate kaevanduste (XXXXXXXXX lubjakivikarjäär ja XXXX turbatootmisala) mõjualasse, ei tähenda veel, et geoloogilise uuringu tegemist konkreetses piirkonnas lubada ei saaks. Uuringu automaatne tulem pole lähitulevikus kaevandamise alustamine ning kumuleeruvate mõjudega kaevandamisloa taotlemisel tuleb mõistagi arvestada. Paralleelselt töötavate kaevanduste avamine ei pruugi olla võimalik, kuid seda asjaolu pole adekvaatselt võimalik arvestada uuringuloa andmisel, kui pole teada millal ja kas üldse kaevandamisluba taotletakse. See on kaevandamisloa menetluse objektiks ega oma määravat tähtsust uuringute lubamise üle otsustamisel. KOV ei ole põhistanud, et juba ainuüksi uuringutegevus (kas eraldiseisvalt või koosmõjus olemasoleva karjääriga) võiks konkreetses piirkonnas veerežiimi ja joogivee kvaliteeti kahjulikult mõjutada. Vastustaja enda selgitused kinnitavad, et antud juhul on võetud peamiseks sihiks uuringuloa taotlejat võimalikult varakult teavitada tulevase kaevandamise perspektiivitusest, et ta saaks vältida edasisi potentsiaalselt põhjendamatuid kulusid. See aga ei ole geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks. Ka Riigikohus on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui KOV otsustab uuringuloa kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks. Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt otsus asjas nr 33-1-37-15, p 14). Seega, kui konkreetse uuringu teostamisest ei tulene kohalikule kogukonnale või keskkonnale mingisuguseid uuringuloa andmist välistavaid negatiivseid mõjusid, ei piisa nõusoleku andmisest keeldumiseks üksnes üldisest seisukohast, et KOV ei pea uuringualal maavara kaevandamist tõenäoliseks ega kavatse selleks luba anda.
  2. Samuti lähtuvad vastustaja poolt viidatud kohalike elanike hirmud elukvaliteedi languse (müra, tolm, vibratsioon, visuaalne häiring, vee kvaliteet) osas peamiselt võimalikust tulevasest 8
(11)kaevandamisest, millest tulenevalt on avaldatud ka vastuseisu geoloogilisele uuringule (vt ka vastustaja poolt 14.06.2022 esitatud pöördumised). Seda, et justnimelt geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasneksid kohalike elanike elukeskkonda kahjustavad mõjutused, vastustaja vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses põhistanud ei ole. Piisavaks ei saa pidada osundamist arvamusele, et elanikud uuringuloa väljastamisega ei nõustu, kuna seadus sellist eeldust keeldumise alusena ei sätesta. Kaebaja on nii 08.10.2021 KeA-le esitatud vastuses valla ja kohalike elanike väidetele kui ka kohtule esitatud kaebuses (tuginedes OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadele) ära näidanud, et kavandatava uuringuga ei kaasne kohalike elanike poolt kardetud tagajärgi. Eeltoodule vaatamata on vastustaja ka kohtumenetluses teinud kohalike elanike vastuväidetest vaid üldise järelduse, et kuna kaevandamine traditsioonilise hajaküla keskmes on elanike arvates mõeldamatu, ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu loa andmine. Vastustaja on jätnud täielikult arvestamata kaebaja seisukohtadega olulise keskkonnamõju puudumise kohta.
  1. Kehtiv Keila valla ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista. Ka vaidlustatud otsusest ega kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest ei nähtu, millist vältimatut kahjulikku mõju kujutaks geoloogilise uuringu tegemine looduslikule metsaalale ja põllumajanduslikku potentsiaali omavale väärtuslikule haritavale maale ning kuidas oleks geoloogilise uuringu läbiviimine vastuolus ÜP eesmärkidega. Selle kohta, millist mõju omab võimalik hilisem kaevandamine väärtuslikule haritavale maale ja selle ümber paiknevatele põllumaadele ning kas selline mõju oleks vastuolus ÜP eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus asjas nr 3-18-639, p 14). Seejuures ei pruugi ka kaevandamise vastuolu ÜP-ga välistada igal juhul kaevandamisloa andmist (nt Riigikohtu 18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19). Uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla ka vastustaja soov oodata ära Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamine. Vastustaja viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks Harju maakonnas uuringulubade väljastamine keelatud. Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata kaevandamist, samas annab uuring olulist informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Seega võib geoloogiline uuring anda ka viidatud maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Uuringu tulemusel võib taotleja jaoks muu hulgas selguda kaevandamise ebaotstarbekus.
  2. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi (teabe saamine) ning lähtunud kaalutlemisel eeldusest, et taotleja lõppeesmärgiks on uuringuruumi piires maavara kaevanduse avamine. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-3-1-37-15 (p 13) rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne ning kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Seejuures võivad tulevikus nii KOV-i kui ka kogukonna huvid ja seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1041, p 17). Igal juhul ei piira nõustumine uuringuloa andmisega mingil moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest põhjendatult keelduda. 9
(11)
  1. Asjakohatu on vastustaja kaalutlus, mille kohaselt on olemasolevas XXXXXXXXX maardlas lubjakivi varustuskindlus olemas kauemaks kui
  2. aastani. Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (KeA) ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus. Teave maavarade kohta on aga riigile juba praegu oluline, et planeerida vastava valdkonna tegevust, kuna maavarade kasutamise järele on eelduslikult vajadus ka pärast
  3. aastat.
  4. Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 keeldumine on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning tunnistab Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav

§ 27

lg-s 7 sätestatud kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega. 19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu 3062,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabiteenuse osutamine seoses käesoleva haldusasjaga kokku 24,5 tunni ulatuses. 19.1 Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu otsus asjas nr 33-1-17-11, p 18). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et taotluses näidatud õigusabiteenuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada. Kohus peab ülepingutatuks materjalide analüüsimise (sh õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumise) ja kaebuse koostamisega seonduvatele toimingutele kulutatud aega, s.o kokku 20 tundi. Kohus arvestab põhjendatud menetluskulu kindlaksmääramisel sellega, et tegemist ei ole kuigi mahuka ega sisuliselt keeruka asjaga ning analoogsetes asjades on olemas väljakujunenud kohtupraktika. Kaebuse sisulised põhjendused koosnevad enamjaolt kohtupraktikas esindatud seisukohtadest ja OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadest taotletava uuringuga kaasnevate mõjude kohta. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks seega välja mõista 2015 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 19.2 Kaebaja taotleb ka, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna HKMS ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb see kaebaja taotlus rahuldamata. 10

(11)/allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.