Obsah (8)

§ 656§ 392§ 435§ 436§ 376§ 437§ 646§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja nu

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole selgitamiskohustust vajalikul määral täitnud, sh jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

1. Maakohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, et hageja elatisenõue hõlmab elatise arvestamise alusena ja summaliselt nelja erinevat perioodi. Seejuures on maakohus viidanud kuni
2. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonile ja uuele, alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud redaktsioonile. Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks pooltele selgitanud, et
4. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. 3 7.
5. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on maakohus asjakohaselt leidnud, et käesolevas asjas tuleb kohaldada erinevaid perekonnaseaduse redaktsioone. Seda on selgitanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42 tehtud
6. juuni
7. a otsuse p-s
8. Viidatud otsuses on aga Riigikohus ka selgitanud, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Kohus peab juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada (vt pd 13 ja 13.1). Seda aga maakohus teinud ei ole. 7.
2. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista elatise alates
3. jaanuarist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui 292 eurot. Riigikohus on eelpool viidatud tsiviilasjas nr 2-19-19160/42 tehtud otsuses selgitanud, et enne
4. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Riigikohus on leidnud, et kohtu selgitamiskohustus hõlmab kohustust paluda hagejal muutunud materiaalõiguse tõttu vajaduse korral nõuet täpsustada, selgitada tõendamiskoormise muutumist ning juhtida vajaduse korral tähelepanu täiendavate asjaolude tõendamise vajadusele (vt eelpool viidatud Riigikohtu otsuse nr 2-19-19160/42 p-d 14 ja 14.1). Seega oleks maakohus pidanud paluma hagejal täpsustada, kas hageja taotleb osas, mis puudutab elatist alates
5. jaanuarist 2022 ülalpidamist kehtivas õiguses sätestatud ulatuses või soovib ta endiselt 292 euro suurust elatist. Juhul, kui hageja soovib ka pärast
6. jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab kohus hagejale selgitama, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot. Kui hageja soovib saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, peab kohus muu hulgas selgitama pooltele, et muutunud materiaalõigust arvestades hindab ta PKS § 101 lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlusest (vt eelpool viidatud Riigikohtu otsuse nr 2-19-19160/42 p-d 14.2 ja 14.3). 7.
7. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust seonduvalt materiaalõiguse muutumisega menetluse kestel (seda ka olukorras, kus materiaalõigus muutus pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist). Muutunud materiaalõiguse tõttu nõude täpsustamine on käsitatav nõude suurendamise või vähendamisena, mis ei ole

§ 376lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmine.

Maakohus, kuulutades otsuse pärast 1. jaanuarit 2022, oleks menetlusökonoomia põhimõtet arvestades pidanud pooltele selgitama materiaalõiguse muutumisega kaasnevat menetluslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada.

§ 437

annab võimaluse pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist asja arutamise uuendamiseks.

1. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et hageja on viibinud kostja juures pikemaid, üle 10 päeva kestvaid perioode, mil kostja pidas hagejat üleval, kandes hageja toidu ja eluasemekulusid. Maakohtu hinnangul on esitatud tõenditest nähtuvalt kostja ostnud hagejale ravimeid, riideid ja kandnud meelelahutusega seotud kulusid. 8.
2. Ringkonnakohus märgib, et enne
3. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega, kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema 4 juures. Sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt ka Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15;
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Seega, enne
8. jaanuarit 2022 esitatud elatisenõude lahendamisel tulnuks maakohtul hinnata, milliseid põhjendatud ja vajalikke kulutusi hagejale on teinud kostja ajal, mil hageja viibis kostja juures. Maakohus on küll hinnanud hageja seadusliku esindaja (ema) igakuiseid kulusid, kuid otsusest ei nähtu, milliseid järeldusi on maakohus sellest teinud. Hageja seaduslik esindaja (last esindades) on menetluses läbivalt rõhutanud, et kostja tehtud kulutused ei ole põhjendatud ega vajalikud. Maakohus ei ole hageja väidet hinnanud ega põhjendanud sellega arvestamata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et elatise suurust ei saa seejuures määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
9. jaanuari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt nt Riigikohtu
11. juuni
12. a otsust asjas nr 3-21-35-17, p 23.3). 8.
13. Alates
14. jaanuarist 2022, eeldusel et hageja soovib saada PKS § 101 alusel arvutatud elatist, vähendatakse PKS § 101 lg 6 kohaselt elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Selles osas tuleb kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu
15. veebruari
16. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt. See tähendab, et kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on PKS § 101 lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt eelpool viidatud Riigikohtu otsuse nr 2-19-19160/42 p-d 14.5 ja 14.6). Eelnevast tulenevalt on maakohus olulises ulatuses rikkunud selgitamiskohustust ning ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust.
19. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud ning selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda, mh selgitama välja, kas hageja soovib alates
20. jaanuarist 2022 elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Seejärel peab kohus selgitama pooltele erinevate redaktsioonide tõlgendamist ja tõendamiskoormist ning andma võimaluse vajaduse korral esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid.
21. Kolleegium selgitab, et

§ 646

alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 5 Kuivõrd praegusel juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus tühistada ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (

§ 656

lg 2), puudub menetlusökonoomiat silmas pidades vajadus teise poole seisukohta küsida.

1. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale siiski elatist maksnud, soovitab kolleegium pooltele tungivalt edasise vaidluse viibimise ja menetluskulude suurenemise vältimiseks saavutada elatise osas kompromiss.
2. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 6