← Eesti

2-21-125239/6

Obsah (17)§ 407§ 468§ 317§ 394§ 442§ 178§ 177§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-125239 Tsiviilasi O

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 18.11.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3210402 tulenev võlgnevus summas 1835,49 eurot (millest 938,12 eurot põhivõlgnevus, 40,00 eurot sissenõudmiskulud, 857,37 eurot põhivõlalt arvestatud ja kohtuotsuse 13.06.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis määras 39,99% aastas).
  2. Välja mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 938,12 eurot) lepingus kokkulepitud määras 39,99% aastas alates 14.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
  3. Menetluskulud jäävad A.T. kanda.
  4. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 450,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).
  5. Mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 450,00 eurot.
  6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.T. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-21-125239 9. Toimetada kostjale A.T.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus 23.03.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi A.T. vastu põhivõlgnevuse 938,12 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale püüti menetlusdokumente kätte toimetada saatmisega e-posti aadressile xxx(saadetud 24.03.3033, 30.03.2022 ja 11.04.2022), kostja kättesaamise kinnitust ei andnud. Samuti kohus saatis 30.03.2022 dokumendid tähtsaadetisena kostja registrijärgse elukoha aadressile xxx (korter kuulub kostjale), dokumendid tagastati kätteandmatult. Maksekäsu kiirmenetluses on välja selgitatud, et kostja ei ela kostja lisa-aadressina rahvastikuregistrisse märgitud aadressil xxx. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 11.04.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-125239 loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.04.2022 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 11.05.2022 kell 24.
  2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 18.11.2017 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3210402, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 992,24 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 29.02.
  2. Placet Group OÜ loovutas 03.03.2020 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista: - lepingust tuleneva võlgnevuse 938,12 eurot; - intressi võlgnevuse 91,41 eurot; - viivise alates 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 15.12.201 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.
  4. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 672,36 eurot; - sissenõudmisega seotud kulud summas 40,00 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 16.12.2021 kuni põhinõude summas 938,12 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 397 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6; § 113 lg-le 1, § 1132 lg-le
  6. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma käibemaksuta, 3 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Pooltevaheline lepingust tulenev õigussuhe on kvalifitseeritav laenulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-125239 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 938,12 eurot ja intressi võlgnevus 91,41 eurot.
  1. VÕS § 113² lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on saatnud kostjale kolm tasulist kirja: 16.03.2020 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 20.04.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 06.07.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks sisaldab summa muid makseviivitusega tekkinud kulusid 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot.
  2. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 15.12.2021, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 938,12 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 39,99% vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.
  3. ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 627,39 eurot. Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 15.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 627,39 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 10.

§ 367

kohaselt kohus arvutab sama määraga (39,99% põhivõlast aastas) alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas. Perioodil 16.12.2021 kuni 13.06.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 938,12 eurot määraga 39,99% aastas arvestatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 185.01 eurot. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-21-125239 Koos hagis esitatud summaga kujuneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 857,37 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise 39,99% põhivõla tasumata osalt aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 12.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 250,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot. 13.
  2. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. 13.
  3. Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: 1) Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule– 1 tund; Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa

§ 172

lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa kohus ka hagimenetluses hüvitada hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid suuremas summas, kui 20,00 eurot. 2) Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule– 1 tund. Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-125239 tähendab varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta arvaandmete lisamist. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 180,00 eurot (ilma käibemaksuta). 14. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 450,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.