Obsah (10)

§ 644§ 77§ 113§ 82§ 638§ 637§ 76§ 111§ 115§ 646

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022. a, Tallinn Kohtuasja numbe

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Vaidlusaluse lepingu p 7.

1. ja 9.
2. kohaselt kohustus kostja töövõtja poolt aktiga vastuvõtmiseks esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma 3 päeva jooksul või esitama kirjaliku motiveeritud keeldumise sama tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud pretensioone mõistliku aja jooksul, samuti on kostja eiranud vaidlusaluse lepingu p 9.
3. kokkulepet. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et seisuga 07.01.2020 oli kostja hinnangul tegemata puu juures teepiire, fassaad osaliselt kahustatud, praht murualal, muruplatsid tegemata ja muld koristamata parkimisalal. Ühtegi pretensiooni tööde üleandmise-vastuvõtmise akti osas kostja hagejale seitsme kuu jooksul ei esitanud.
4. Lepingu p 11.1 kohaselt pidi tööde kvaliteet vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja normidele.

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud. 4 2-20-126090

1. Kostja on jätnud alusetult tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata. Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama ning väidetav hagejapoolne lepingurikkumine on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Seega on hageja arvetest nr 200362, 2002141, 201912102 tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.
2. Hageja arvest nr 201912102 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 18.12.
3. Kostja on viivitanud arve tasumisega 203 päeva. Hageja arvest nr 2002141 tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks 21.02.
4. Kostja on viivitanud arve tasumisega 138 päeva. Hageja arvest nr 200362 tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks 13.03.
5. Kostja on viivitanud arve tasumisega 117 päeva. Lepingu p 6.3 järgi on tähtaegselt tasumata arve eest töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % kalendripäevas. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue seisuga 08.07.2020 summas 735,50 eurot rahuldamisele.

1. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja ülesandeks oli elamu vundamendi soojustamine ja kokkuleppelised lisatööd. Kostja nõudel puhastas hageja kanalisatsioonikaevu lisatööna, mille eest esitas ka kostjale arve. Arve saamisel kostja selles osas pretensioone ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul pahatahtlikud kostja väited selle kohta, et hageja purustas kanalisatsioonikaevu, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja võimalik kahju tekkis kostja enda tegevuse tulemusel, nimelt on tellitud kolmandatelt isikutelt tööd, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei seostu need hageja poolt teostatud töödega. Seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks.
3. Maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja rikutud menetlusõiguse normi, mis oluliselt mõjutas lahendit.
4. Tasunõude sissenõutavaks muutmise eelduseks on töö vastuvõtmine. Selleks pidi hageja esitama kostjale tööde üleandmise akti, aga kostja pidi kas akti allkirjastama või pretensiooni esitama. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millise tõendi alusel kohus tuvastas 18.02.2020 kostjale paberkandjal akti üleandmise. Toimikus olev kirjavahetus kinnitab ainult seda, et akt oli 10.03.2020 elektrooniliselt edastatud. 10.03.2020 kirjale vastas kostja 11.03.2020, esitades pretensiooni ebakvaliteetselt teostatud tööde osas. Kostja on seisukohal, et esitas oma pretensioonid õigeaegselt, s.o kolme päeva jooksul pärast töö üleandmise akti kättesaamist. Esimest korda esitas kostja hagejale pretensioonid 13.12.
5. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on ka korduvalt kirjavahetuses selgitanud, milles seisneb ebakvaliteetne tööde teostamine ning pakkunud erinevaid lahendusi, mis võimaldaksid lõpetada tööd ning anda tööd kostjale üle.
6. Kohus ei ole pooltega vajalikul määral arutanud võimalikke õiguslikke tagajärgi ja kostja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kohus pole juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tuleb täiendavalt tõendada, et kahju seondub hageja poolt teostatud töödega. Kostja on kohtule esitanud ka asjatundja arvamuse, mille kohus on jätnud arvestamata. Kohus ei andnud kostjale 5 2-20-126090 täiendavalt võimalust tõendada vastuhagis märgitud asjaolusid. Kostja sai keelduda lõpliku tasu maksmisest, sest tal on rahaline nõue hageja vastu. Väär on kohtu seisukoht, et kostja võimalik kahju tekkis kostja enda tegevuse tulemusel. Kohus on korduvalt kirjutanud, et on nõus hageja väidetega, kuid kohtuotsusest ei selgu, milliste asjaolude või tõendite alusel jõudis kohus vastavate järeldusteni. Vastustaja seisukoht
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
8. Kostja etteheiteid maakohtule on põhjendamatud. Isegi kui heita maakohtule ette seda, et ta kõiki kostja tõendeid põhjalikult ei käsitlenud, ei anna see alust väiteks, et kohus neid ei vaadanudki ja neid vaadates oleks teistsuguse lahendi teinud. Kõikide kostja tõendite üksipulgi otsusesse toomine ei oleks asja lõpplahendit kuidagi muutnud, sest ka kostja enda poolt esitatud tõendid kinnitasid tema enda väidete vastuolulisust ja hageja väidete õigsust. Kostja etteheiteid maakohtule tõendamiskoormise selgitama jätmise kohta on põhjendamatud, sest ta ei ole menetluses sellekohast taotlust või vastuväidet esitanud. 03.09.2021 kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et nad on kõik tõendid esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
10. Maakohtu otsuse tühistamise ja maakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on lahendanud nõude, mis ei olnud lahendamiseks valmis ja rikkus sellega TsMS § 435 lõiget
11. Maakohus on jätnud kostja vastuhagi nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse nõuetekohaselt välja selgitamata. Vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget
12. Lisaks on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.
13. 27.10.2019 töövõtulepingus nr 27-10/19 on pooled kokku leppinud, et hageja kohustub tegema järgmised tööd: traktoritööd; soojustamine; hüdroisolatsiooni paigaldus; prügivedu ja utiliseerimine; lisatööd (vastavalt kokkuleppele). Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale 10.12.2019 arve nr 201912102 summas 2622 eurot, 06.03.2020 arve nr 200362 summas 1530 eurot lisatööde eest ja 14.02.2020 arve nr 2002141 summas 112,50 eurot lisatööde eest. Samuti tuvastas maakohus, et 18.02.2020 saatis hageja kostjale teostatud tööde akti, kuid kostja akti ei allkirjastanud. Seejärel asus maakohus seisukohale, et kostja on jätnud alusetult tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama ja väidetav hagejapoolne lepingurikkumine on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus selliste järeldusteni ennatlikult, selgitamata välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.
14. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli maakohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest 6 2-20-126090 ajutiselt keelduda (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). 32. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asjaolu, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled leppisid töövõtulepingu punktis 9.1 kokku, et tööde vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning akti allakirjutamise järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde ja materjalide kohta arve (dtl 4347). Riigikohus on selgitanud, et

§ 638

on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. See aga ei välista

§ 638

kohaldamist juhul, kui kohus leiab, et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 15). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja ei ole antud juhul töid

§ 637lg 4 järgi vastu võtnud.

Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja on jätnud alusetult tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata. Hageja väitel saatis ta kostjale 18.02.2020 vastava akti, kuid kostja keeldus akti allakirjutamisest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et akti käest-kätte andmist kostjale ei ole hageja tõendanud. Seejuures on arusaamatu, millest maakohus järeldas, et hageja andis kostjale akti kätte käest-kätte. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud ja kostja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Poolte väidetest ja tõenditest saab lugeda tuvastatuks, et kostja sai tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kätte elektroonselt 10.03.2020. Kostja esitas hagejale pretensiooni 11.03.2020, seega tähtaegselt, kuna töövõtulepingu p 9.2 kohaselt tuleb pretensioon esitada 3 päeva jooksul alates akti saamisest. Seega sai kostja puudustele tugineda, kuna lepingus kokkulepitud tähtaeg ei olnud möödunud. Ebaõige on seejuures maakohtu seisukoht, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (

§ 638teine lause) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse p 22).

Kolleegium leiab, et olukorras, kus tellija on tuginenud puudustele, ei saa tööde kasutamisest järeldada, et kostja oleks tööd vastu võtnud. Seega tuleb hageja tasunõude sissenõutavaks muutumiseks tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud (

§ 638lg 1 esimene lause) ja kohustus on kohaselt täidetud.

33. Riigikohus on selgitanud, et üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Antud juhul ei ole kostja tööd vastu võtnud. Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt (vt Riigikohtu 14.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Selline tõendamiskoormis on töövõtjal sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või

§ 638teine lause (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 214-61484, p 18).

Eeltoodud tõendamiskoormuse jaotust ei ole maakohus hagejale selgitanud. 34. Samuti ei ole maakohus hinnanud, kas kostja vastuväited välistaksid hageja nõude maksmapaneku kestvalt ning kas täielikult või osaliselt. Tellijal on õigus töö vastuvõtmisest 7 2-20-126090 keelduda, kui töö ei vasta lepingutingimustele (sealhulgas kui esineb vaegtöid). Praegusel juhul on kostja sellele tuginenud. Seega saaks kostja keelduda töö vastuvõtmisest kui töös esineb olulisi puudusi. Riigikohus on selgitanud, et tellija ei saa keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 34). Maakohus viitas õigesti sellele, et kohustuse täitmisest ei või

§ 111

lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Maakohus pole aga seejuures hinnanud kostja väiteid töös esinevate puuduste kohta ja kas tegemist on oluliste puudustega. Kostja on tuginenud sellele, et ta juhtis vähemalt kahel korral hageja tähelepanu puudustele (13.12.2019 ja 11.03.2020). Kostja väitel on kaevetööde käigus hageja purustanud kanalisatsiooni ning puudused esinevad raketise, maa, haljastuse ja fassaadi osas. Kostja väitel on hageja jätnud need tööd lõpetamata, mille tõttu pidi kostja tellima tööd kolmandatelt isikutelt ja kandma kulusid. Kostja poolt hagejale esitatud pretensioonides on kostja märkinud järgmist: „Pakkumises oli penoplast EPS80 900.-+km, mida Te ei paigaldanudki! Fassaadile on vaja teostada parandus ja värvimistööd, soojustus akendele ja aknaplekid on paigaldamata; Hüdroisolatsioon on paigaldatud erinevatel kõrgustel; Muruplats on rikutud! Prahti ja killustikku, suuri kive täis, mulda pole. Haljastustööd ja prahi koristus on tegemata; Traktori kopaga lõhkusite kanalisatsiooni kollektori seina, teine kollektor on mulda ja muda täis. Vajalik on kollektori vahetus! Kollektori kaevukaas, samuti lõhutud tööde käigus; Teie poolt on lõhutud raketis- vajalik taastamine.“ (dtl 212-213). Maakohus tegeles üksnes kostja väitega kanalisatsioonitööde puuduste kohta, kuid väiteid raketise, maa, haljastuse ja fassaadi tööde puuduste kohta ei ole käsitlenud ega nende tõendamiseks esitatud kostja tõendeid hinnanud.

1. Seejuures on maakohus jätnud selgitamata välja, milles pooled kokku leppisid ja kas kõik need tööd, mille tegemata jätmisele või puudustele kostja tugineb ning hüvitist nõuab, olid hõlmatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Kostja tugineb puudustele seoses maja fassaaditöödega. Hageja väitel ei olnud poolte vahel fassaaditööde osas kokkulepet, kuna hageja töö puudutas üksnes maja soklit. Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud, et hageja teostab muuhulgas soojustamise töid ja ka lisatöid vastavalt kokkuleppele (dtl 43-47), mistõttu tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt viidatud fassaaditööd olid poolte kokkuleppega hõlmatud. Seda, et pooled leppisid kokku ka fassaaditöödes tuleb tõendada antud juhul kostjal. Seejärel saab hinnata, kas nimetatud töödes esinesid puudused ja kas hageja vastutab nende eest.
2. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14514, p 22;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Seega juhul, kui saab lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Seejärel saab hinnata, kas kostja on kasutanud hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit ning kuidas kostja nõudeid kvalifitseerida. Kostja tugineb puudustele hageja poolt tehtud töödes, mille kõrvaldamiseks kandis kostja kulusid. Lisaks on kostja tuginenud lepinguga ettenähtud töövõtja garantiile (töövõtulepingu p 8). Seega saab kostjal olla nõue mitmel erineval alusel (kahju (

§ 115

lg 1) või kulutuste hüvitamise (

§ 646lg 5) nõue või garantiist tuleneva lepingu täitmise nõue).

Maakohus pole selgeks teinud, millisel õiguslikul alusel saab kostjal olla nõue hageja vastu. Asja uuel arutamisel on vajalik ka see puudus kõrvaldada. 8 2-20-126090

1. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 4345,54 eurot ja viivised alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu istungil on kostja esile toonud hoopis muud summad (kokku kahju summas 6977 eurot) ja on esile toonud, et lisaks varasemalt vastuhagis märgitule on kostjal tekkinud kahju sellest, et lepingu järgi pidi hageja vundamendi soojustamiseks paigaldama penoplast EPS80, summas 1080 eurot, kuid jättis selle tegemata. Samuti on kostja 23.03.2021 menetlusdokumendis tuginenud sellele, et kostjale tekitatud kahju on kokku 6797,14 eurot. Maakohus ei ole selgitanud välja, kas kostja on vastuhagi täiendanud või muutnud. Ringkonnakohus selgitab, et kui kostja esitab kohtule vastuolulisi asjaolusid, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele kostja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja selged nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet vajadusel täpsustada ning vastuolud kõrvaldada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1).
2. Kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kui on, siis kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest tulenevalt enda vastuväidetest ja kas vastuhagi kuulub rahuldamisele või mitte. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluses staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.
3. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9