Obsah (4)

§ 101§ 100§ 99§ 116

2-22-941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-941 Tsiviilasi Kxxx-Exxx Rxxx hagi

§ 101

lg 2 esimene alternatiiv), s.o 225 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 05.05.

1. a.
2. Punktides 2, 3, 4 väljamõistetud elatis tuleb Vxxxxx Rxxxxx tasuda hageja 1 seadusliku esindaja Mxxxx Vxxxx arvelduskontole nr EE252200221023267573 Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltel menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 19.01.
4. a esitas hageja kohtule hagi (tl 2-3) kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates
5. a augustist miinimumsummas. Lapse igakuised vajadused on 339 eurot, sh eluasemekulud 45 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 4 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot, lasteaed 30 eurot ning muud ootamatud kulutused 30 eurot. Elatise nõude põhjendusena on välja toodud, et lapse bioloogiline isa ei maksa lapse ülalpidamiseks regulaarset elatist. Vxxxxx Rxxx on maksnud
6. a augustis 100 eurot ja
7. a novembris 200 eurot. Hageja seaduslik esindaja töötab ning omab püsivat elukohta. Perekond kolis lahku
8. a juuli lõpus. Hageja seaduslikul esindajal vara puudub. Puuduvad andmed kostja varalise seisundi kohta. Igakuine elatis maksta hageja seadusliku esindaja arvelduskontole Swedbank AS-is. Avaldusele on lisatud sünni tõend (tl 4).
9. Tartu Maakohtu 02.02.
10. a määrusega (tl 7-8) võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Lisaks kohustas kohus kostjat esitama kohtule tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.
11. Kostja esitas 22.02.
12. a vastuse hagiavaldusele (tl 15). Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Tõene on väide, et kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu lõppes
13. a juulis. Alates sellest ajast ei ole kostja hagejale regulaarselt elatist maksund. Kostja andis hageja ülalpidamiseks
14. a augustis 100 eurot ning
15. a novembris 200 eurot. Rohkem elatis kostja hagejale maksnud ei ole. Hageja seaduslik esindaja ei mõista, et tema ning kostja on mõlemad hageja hooldusõiguslikud vanemad ning neil on võrdne kohustus lapse eest hoolt kanda, sh teha koostööd ning otsustada lapsega seotud küsimusi. Lapsel on õigus kohtuda ning suhelda mõlema vanemaga. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kokku 339 eurot. Sellest summast poole peaks kandma lapse ema ja teise poole isa. Seega peaks kummagi vanema kanda jääma hageja ülalpidamine 169,50 euro ulatuses. Kostjalt märksa suurema summa nõudmine ei ole õigustatud. Hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekub igakuine lapsetoetus 60 eurot, mida tuleb kasutada lapse ülalpidamiseks. 60 eurot tuleb lapse ülalpidamiskulust maha arvestada. Seega jääb kummagi vanema kanda igakuiselt 139,50 eurot (ümardatuna 140 eurot kuus). Kostjalt igakuise elatise väljamõistmine alates
16. a augustist ei ole samuti põhjendatud. Kostja kohustus oli maksta
17. a augustist kuni aasta lõpuni elatist kokku nelja kuu eest 560 eurot Kostja tasus 300 eurot. Seega on elatise 2 võlgnevus
18. a eest 260 eurot.
19. a ei ole kostja hagejale elatist maksnud, sest hageja seaduslik esindaja ei ole kostjal lubanud lapsega kohtuda. Elatisevõlgnevus
20. a esimese kahe kuu eest on kokku 280 eurot. Kostja on nõus elatise võlgnevuse likvideerima hiljemalt 01.04.
21. a. Vastuhagi esitada ei soovi. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul on tsiviilasi võimalik lahendada kompromissiga selliselt, et kostja maksab igakuiselt 10ndaks kuupäevaks hageja ülalpidamiseks 140 eurot (hageja seadusliku esindaja arvelduskontole) ning tasub elatisevõlgnevuse 540 eurot hiljemalt 01.04.
22. a. Kostjal puudub igasugune vara. Sissetuleku tõendamiseks esitas kostja töölepingu (tl 17-18).
23. 08.04.
24. a kirjaga (tl 20) tegi kohus pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi konkreetse elatise summa ja võlgnevuse üle.
25. Kohus pidas tsiviilasjas 30.05.
26. a kohtuistungi poolte osavõtul. KOHTU SEISUKOHT
27. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
28. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (

) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted.

§-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1, 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

1. Kohus tuvastab, et kostja Vxxxxx Rxxxxon alaealise lapse Kxxx-Exxx Rxxxx isa (tl 4), kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealist last üleval. Hageja seaduslik esindaja (ema) Mxxxx Vxxx on kohtule kinnitanud, et kostja (lapse isa) nendega koos ei ela ning seda alates
2. a juuli lõpust. Kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kostja elab Tartus koos oma elukaaslasega ning töötab kolimisteenust pakkuvas ettevõttes xxxxxx OÜ (tl 17-18). Hagiavaldusest nähtuvalt ning poolte ärakuulamisel tuvastatu pinnalt saab järeldada, et kostja on tasunud lapsele elatist üksnes osaliselt. Seega on täidetud hageja elatise nõude

§ 100lg-st 2 tulenevad eeldused.

1. Elatise nõue on esitatud alates
2. a augustist ning elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras. Kuni 31.12.
3. a kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi oli alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot. Nimetatud alammäär kehtis kuni 31.12.

1. a. Kohus hindab kõigepealt, mis ulatuses tuleb kostjal tasuda elatist perioodi 01.08.
2. a kuni 31.12.
3. a eest. Seejärel määrab kohus elatuse suuruse alates 01.01.
4. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Kohus leiab, et arvestades lapse igakuiseid põhjendatud kulusid ning asjaolu, et lapse ema saab vanemahüvitist, ei ole põhjendatud igakuine elatisnõue alates
6. a augustist kuni detsembrini (kaasa arvatud) summas 292 eurot (kokku 1168 eurot). 3

§ 99

lg.1, lg.2 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse…, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 116

lg.1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses toonud välja lapse igakuised vajadused, mis on järgmised: eluasemekulud 45 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 4 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot, lasteaed 30 eurot ning muud ootamatud kulutused 30 eurot, kokku 339 eurot. Hageja seaduslik esindaja on välja toonud, et saab igakuist riiklikku lapsetoetust 60 eurot. Kostja on nõustunud maksma kuni 01.01.2022. a (perioodi 01.08.2021. a kuni 31.12.2021.

1. a)eest kostjale igakuiselt elatist vajaduspõhiselt, s.o lähtudes tema tegelikest vajadustest. Kostja on välja toonud, et kui hageja igakuised vajadused on 339 eurot, siis kostja kanda sellest on pool, s.o 170 eurot (339/2). Saadud summast tuleb maha arvestada pool riiklikust lapsetoetusest, s.o 30 eurot (60/2). Seega tuleb kostjal perioodil 01.08.2021. a kuni 31.12.2021. a tasuda igakuiselt elatist 140 eurot. Hageja seaduslik esindaja sellisele arvutuskäigule kohtuistungil vastu ei vaielnud. Arvutuskäik vastab varem kehtinud (s.o kuni 31.12.2021.
2. a)perekonnaseaduse redaktsioonile. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja on tasunud hagejale 2021. a augustis elatist 100 eurot ning 2021. a novembris 200 eurot, kokku 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja elatisevõlg perioodil 01.08.2021. a kuni 31.12.2021. a kokku 260 eurot (4x140-300). Kostja märkis 22.02.2022. a vastuses hagiavaldusele, et saab elatisevõlgnevuse tasuda hiljemalt 01.04.2022. a. 30.05.2022. a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole võlgnevust tasunud ning soovib seda tasuda osade kaupa 50-euroste osamaksetega 5 kuu jooksul. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse likvideerimiseks igakuisele elatisele lisaks 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja nõustus kohtuistungil kostja ettepanekuga. 11. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd hagiavaldus on esitatud 19.01.2022. a, tuleb käesolevalt lähtuda alates 01.01.2022. a kehtivast perekonnaseadusest.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg-d 3-6).

Seega tuleb alates 01.01.

1. a elatise väljamõistmisel aluseks võtta baassumma 200 eurot, millele lisandub 43,44 eurot (s.o 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Perioodil 01.01 kuni 31.03.
2. a oli miinimumelatis 243,44 eurot (200+43,44). Saadud summast tuleb maha arvata pool lapsetoetusest, s.o 30 eurot. Seega viimati märgitud perioodil oli miinimumelatis 213,44 4 eurot. Miinimummääras elatise välja mõistmisel puudub vajadus hinnata täiendavalt lapse vajadusi. Hageja seaduslik esindaja töötab xxxxxxxx Gümnaasiumis valvelauas ning tema igakuine sissetulek on 511 eurot. Saadav töötasu jääb alla miinimumpalga, kuna normtöötunnid ei tule hageja seaduslikul esindajal temast mitte sõltuvatel asjaoludel igakuiselt täis. Leibkonnas ollakse kahekesi - hageja ja tema ema. Kostja saab samuti miinimumpalka, millele lisandub igakuine töövõime toetus. Alates 01.04.
3. a on töövõimetoetuse päevamäär osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (9,3081 eurot päevas, keskmiselt 279,24 eurot kuus). Kostjal on osaline töövõime. Eeltoodule tuginedes saab veendunult väita, et kostja on võimeline oma last üleval pidama, makstes talle kehtiva Perekonnaseaduse § 101 järgi arvutatud miinimumelatist. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuistungil kostjalt elatise väljamõistmist kindla summana, s.o alates 01.01.
4. a kuni 31.03.
5. a igakuiselt 213 eurot ning alates 01.04.
6. a 225 eurot (baassumma 209,20 eurot+46,44 eurot-30 eurot). Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja tasus
7. a märtsis hagejale 140 eurot,
8. a aprillis 140 eurot ning ka
9. a mais 140 eurot.
10. a jaanuaris ja veebruaris kostja elatist maksnud ei ole. Seega on kostja elatisevõlgnevus
11. a järgmine:
12. a jaanuari eest 213 eurot ning
13. a veebruari eest 213 eurot,
14. a märtsi eest 73 eurot (213-140) ning
15. a aprilli eest 85 eurot (225-140) ja
16. a mai eest samuti 85 eurot (225-140). Kokku elatisevõlgnevus
17. a eest 669 eurot (213+213+73+85+85). Kostja avaldas kohtuistungil, et soovib elatisevõlgnevuse 669 eurot maksta osade, s.o 50 euro kaupa. Hageja seaduslik esindaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et perioodi 01.08.
19. a kuni 31.12.
20. a eest tuleb kostjalt hagejale välja mõista elatis kokku 260 eurot. Võlgnevus tuleb tasuda alates
21. a juunist viie kuu jooksul 50 euro kaupa. Seega võlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 31.10.
22. a. Perioodi 01.01.
23. a kuni 31.05.
24. a eest tuleb kostjalt hagejale välja mõista elatis kokku 669 eurot. Võlgnevus tuleb tasuda alates 01.11.
25. a 50 euro kaupa 13 kuu jooksul. Võlgnevus summas 669 eurot peab olema tasutud hiljemalt 31.12.
26. a. Alates 01.06.
27. a tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis kindla summana (

§ 101

lg 2 esimene alternatiiv), s.o 225 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 05.05.

1. a. Kostja on avaldanud, et saab elatise tasuda igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Kohus rahuldab selle taotluse. Kostjal tuleb tasuda igakuine elatis hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr EE252200221023267573 Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Pooled jõudsid kohtuistungil elatise suuruse ning selle maksmise osas kokkuleppele. Kostja selgituste kohaselt soovis ta hageja seadusliku esindajaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, kuid viimasega ei olnud võimalik kontakti saada. Seega, juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ning § 164 lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6