) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse korteriomandi aadressil xxx. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal on jäänud tasumata üüri, kõrvalkulude ning koristus- ja kolimisteenuse eest. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kostja enda poolt kohtule kinnitatud e-postile xxx. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1272 eurot. Kokku soovib hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista 1447 eurot. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 1272 eurot 8 tunni ja 50 minuti eest tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga järgnevalt: 1) 11.04.2022 nõupidamine kliendiga 15 minutit; 2) 12.04.202226.04.2022 hagiavalduse koostamine 7 tundi ja 15 minutit; 3) 27.04.2022 hagiavalduse täiendamine 1 tund; 4) menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise 2 keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 1272 eurot ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind (744,34 eurot). Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 7 tunni ja 15 minuti kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud arvestades tsiviilasja keerukust ja hagiavalduse mahtu. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 4 tundi, vähendades antud ajakulu 3 tunni ja 15 minuti võrra. Samuti ei ole põhjendatud jätta kostja kanda kulusid, mis on hagejal kulunud seoses hagiavalduses puuduste kõrvaldamisega 27.04.2022. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 4 tunni ja 15 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ja 35 minuti ulatuses. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6513 p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi, kuid kohtule nähtub äriregistrist, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 550 eurot käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku on 725 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.