Obsah (14)

§ 442§ 405§ 444§ 637§ 430§ 371§ 423§ 230§ 231§ 459§ 432§ 173§ 164§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5609 Tsiviilasi Xi hagi Yi v

§ 442lg 10).

Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lgle 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. X esitas 14.04.2022 hagi Yi vastu elatise vähendamise nõudes.
2. Hagi asjaoludes kohaselt Xl (edaspidi hageja või isa) ja Wl (edaspidi kostja seaduslik esindaja või ema), (koos ka vanemad), on ühine laps Y, kes on sündinud 10.09.2019 (edaspidi kostja).
3. Harju Maakohus
4. veebruaril 2021 kinnitas kompromissi, mille kohaselt X tasub Yle elatist summas 292 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. 01.01.2022 jõustus uus Perekonnaseaduse (PKS) redaktsioon, mille kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud Eesti miinimumpalgaga, mis oli aluseks tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise määramisel.
6. Hageja kui kohustatud vanem ei nõustu varem kompromissi väljamõistetud elatise summaga, seetõttu pöördub hageja kohtu poole käesoleva elatise muutmise hagiavaldusega ning tugineb õigusliku olukorra muutumisele.
7. Hageja palub muuta kohtumäärust tsiviilasjas nr xxx alates 14.04.2022 järgmiselt: muuta Xlt välja mõistetud igakuine elatis lapse Yi kasuks tema täisealiseks saamiseni muutuvaks summaks, s.o alates 14.04.2022 elatis summas 225 eurot kuus ning alates 01.04.2023 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
8. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule. Kostja vastus
9. 20.04.2022 esitatud vastuses kostja ei nõustu elatise vähendamisega kuna Xi sissetulek lubab tal maksta 292 eurot. Hageja on ettevõtja ja saab ettevõtlusest tulu. 02.05.2022 vastuses kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Harju Maakohtu 02.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx kinnitati poolte kompromiss, mille p 1.
10. sätestab – „X tasub Yi’le elatist summas 292 eurot kuus alates 01.02.2021.a kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.09.2037.a.“ Kostja soovib märkida, et tegemist oli poolte kompromissiga ehk 2 vabatahtlikult sõlmitud lepinguga. Ükski lepingupool ei ole seda kompromissi üles öelnud, sellest taganenud ega tühistanud. Seega leping on kehtiv ja Harju Maakohtu 02.02.2021 määruse muutmiseks puudub õiguslik alus. 8.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kuivõrd antud juhul tegemist ei ole sellise hagiga, siis hageja soovitud eesmärki ei ole käesolevas menetluses võimalik saavutada.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi kohtumenetlusse võtmata (või jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata).

1. Kuivõrd hageja on taotlenud Harju Maakohtu 02.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise muutmist, on hagejal kohustus välja tuua ja põhistada need asjaolud, mis on võrreldes eelviidatud määruse tegemise ajaga muutunud ja mis mõjutavad tema võimet maksta elatist varasema kompromissiga ettenähtud summas ning mis annaks alust elatise suuruse muutmiseks hagis taotletud ulatuses. Kostja on seisukohal, et üksnes uue perekonnaseaduse redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Elatise vähendamise alused on sätestatud PKS §-s
2. Juhul, kui hageja väidab, et tema majanduslik seisund ei võimalda enam kostjale endises ulatuses elatist maksta, tuleb hagejal nimetatud asjaolu tõendada. Hageja peab välja tooma ja tõendama, milline on käesoleval hetkel tema majanduslik seis, sh igakuine sissetulek ning millised on tema igakuised kulud. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui 3 vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist
3. a kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ teeb 292 eurot.
4. Vaidlus puudub, et kostja Y on hageja laps. Tsiviilasjas nr xxx kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt tasub X lapse ülalpidamiseks igakuise elatisena 292 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni 10.09.2037.a.
5. Hagiavalduse kohaselt palub lapse isa vähendada alates 14.04.2022 elatise 225 euroni kuus ning alates 01.04.2023 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
6. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.
7. Riigikohus on 01.11.2017 kohtumääruses nr 2-17-2426 toonud esile, et kohtud leidsid põhimõtteliselt õigesti, et hagejal on õigus nõuda kompromissiga tütre kasuks väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

See säte kohaldub (koosmõjus

§ 432

teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11).
5. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). 17. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx 02.02.2021 kohtulahendi (s.o kompromissi) tegemisel. 4
2. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17 p 11).
3. Tsiviilasjas nr xxx (dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist) esitatud hagiavalduse kohaselt olid Yi igakuised kulud 693,5 eurot järgnevad: eluasemekulud 207,5 eurot, kulutused toidule 165 eurot, kulutused hügieenile 33 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervishoiukulud 28 eurot, meelelahutus 70 eurot, lasteaiakulu 92 eurot, telefon, internet, tehnika 38 eurot, mööbel 10 eurot.
4. Edasi nähtub e-toimikust, et 30.12.2020 tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida tsiviilasjas kompromiss elatise maksmiseks. Pooled jõudsid elatise tasumises kokkuleppele, mille kohus 02.02.2021 määrusega kinnitas.
5. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
6. jaanuari
7. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
8. aprilli
9. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
10. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist.
11. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
12. Kuivõrd hageja on taotlenud Harju Maakohtu 02.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise muutmist, on hagejal kohustus välja tuua ja põhistada need asjaolud, mis on võrreldes eelviidatud määruse tegemise ajaga muutunud ja mis mõjutavad tema võimet maksta elatist varasema kompromissiga ettenähtud summas ning mis annaks alust elatise suuruse muutmiseks hagis taotletud ulatuses. 25.

§ 459

lg-t 1 arvestades on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (Riigikohtu

1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus 5 suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2017, § 459, lk 1231).
3. Kohus nõustub kostjaga, et üksnes uue perekonnaseaduse redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Elatise vähendamise alused on sätestatud PKS §-s
4. Juhul, kui hageja väidab, et tema majanduslik seisund ei võimalda enam kostjale endises ulatuses elatist maksta, tuleb hagejal nimetatud asjaolu tõendada.
5. 25.05.2022 esitatud kulunimekirja (dtl 79) kohaselt elab kostja koos emaga üürikorteris, mille eest maksavad üüri 350 eurot kuus. Sellele lisanduvad kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus. Seega moodustavad kostja eluasemekulud 350 + 150 = 500 : 2 = 250 eurot kuus. Üürikulu tõendab kohtule esitatud üürileping (dtl 71-75). Lisanduvad toidukulu 120 eurot, riided /jalatsid 50 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, mänguasjad ja raamatud 30 eurot, meelelahutus ja üritused 20 eurot, sidekulud (TV ja internet) 15 eurot, transport 20 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, mööbel ja kodusisustus 30 eurot, reisimine ja puhkuste korraldamine 30 eurot. Kokku moodustavad kostja kulud 687 eurot. Hageja paljasõnaline väide, et ta ei nõustu mõne kostja kuluartikliga, ei anna alust elatise vähendamiseks. Lapse igakuised vajadused ei ole vanemate kooselu hetkest oluliselt muutunud, kuid arvestades, et tänapäeval toidu ja eluasemekulu hinnad on märgatavalt tõusnud ja tõusu tendents jätkub (laps ei käi tasulistes huviringides ega kanna kallimaid kaubamärgiriideid), siis on kohtu hinnangul lapse ülalpidamiskulud vähemalt 292 eurot kuus.
6. Järgnevalt hindab kohus, kas on alust vähendada elatist kostja suhtes.
7. Hagiavalduses tugines hageja õigusliku olukorra muutumisele ja et tema varaline seisund on muutunud.
8. Hageja palub muuta kohtulahendit tsiviilasjas nr xxx selliselt, et alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 kuulub tasumisele elatis summas 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
9. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.
10. Alates
11. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
12. aasta
13. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
14. aasta
15. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
16. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6
17. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
18. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
19. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
20. Kohus leiab, et ainuüksi õigusliku olukorra muutmisega ei ole põhjendatud vähendada kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust, kuna kohus tuvastas, et kostja vajalikud ülalpidamiskulud on vähemalt 292 eurot kuus.
21. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
22. Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13).
23. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24. Kuivõrd kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama nagu ka kuni
25. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s 2, siis saab kohtu hinnangul lähtuda ka varasemast kohtupraktikast. PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (Riigikohtu
26. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). 7
27. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ei ole kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et alates
28. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel.
29. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt. nt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-118-12, p.13). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt. ka nt Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-119-07, p.13, mai 2011 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-33-11, p.19).
30. Riigikohus rõhutab, et selleks, et muuta kohtu poolt juba varem määratud elatise suurust, on vaja alust. Ainuüksi elatise alammäära seadusandluse muudatus ei ole aluseks elatise väljamaksete suuruse vähendamiseks.
31. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et pärast kompromissi kokkuleppe sõlmimist 02.02.2021 on hageja sissetulek vähenenud.
32. 26.05.2022 määras kohus e-kirjaga lapsevanematele Xle ja Wle tähtaja hiljemalt 31.05.2022 esitada kohtule kõikide enda sissetulekute ja andmed enda varalise olukorra kohta.
33. 31.05.2022 vastusest selgub, et Wl puudub kinnisvara, sõiduautod, äriühingud, aktsiad, paadid jne. Wl puuduvad ka hoiused. W on töötu ja temal puuduvad sissetulekud. Seetõttu puudub tal palgatõendi esitamise võimalus. Ajavahemikus 22.06.2021 - 18.03.2022 on ta saanud Eesti Töötukassalt töötutoetust, mille väljamaksmine lõpetati 18.03.2022 otsusega (dtl 86). W ainuke sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus kahe lapse peale summas 139 eurot kuus. W tegeleb töökoha otsimisega. Kuid seoses väikse lapse tiheda haigestumisega (lasteaias käimisel) on töökoha leidmine oluliselt raskendatud, sest ema on sunnitud haige lapsega tihti kodus istuma.
34. Hageja vastas 01.06.2022 kohtule, et kinnisvarast omab hageja järgmist: kolmetoaline korter aadressil xxx ning korter aadressil xxx mis on saadud päranduseks, millest hagejale kuulub 1/6 osa. Hageja töötab ettevõttes XXX AS – leping kuni 13.06.22, töötasu 945 eurot neto. YYY AS-s käsunduslepinguga alates veebruarist 2022.a , töötasu veebruar – aprill keskmiselt 260 eurot neto.
35. Kostja toob esile, et hageja varjab kohtu ees oma vara ja sissetulekuid. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile ning saadud andmete (dtl 101) kohaselt sai hageja AS-ilt QQQ novembris 2021.a summas 810, 63 eurot bruto, hageja töötab AS-is XXX töötasuga veebruaris 2022.a 1138,10 eurot bruto, lisaks saab hageja töötasu AS-ilt YYY veebruaris 2022 32,23 eurot. Samuti saab hageja perioodilist tulu SSS OÜ-st veebruaris 2022.a 381,10 eurot. Äriregistrist nähtub, et hageja on SSS OÜ (registrikood xxxxxxxx) ainuosanik ja ettevõte tegevusalaks on sõitjate vedu. Kohtu hinnangul hageja sissetulek võrreldes
36. aastaga ei ole sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks.
37. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste 8 rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
38. Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud elatise suuruse muutmise alust, st et kas lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, sh alates 02.02.
39. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks.
40. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga (s.o 2021), oleks käesoleval ajal asjaolud oluliselt muutunud. Seega leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 50.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 51.

§ 164

lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9